2-12-36048/56 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2015.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-36048

Tsiviilasi

XXX hagi XXX ja XXX(endise nimega XXX) vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja: Tiiu Siig (OÜ Juristibüroo IUSTE, Nunne

7, Tallinn, e-post tiiusiig@urge.ee)

Kostja 1: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

aivar.XXX )

Kostja 2: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja

esindaja:

vandeadvokaat

Hetti

Lump

(Advokaadibüroo Aivar Pilv; asukoht: Vabaduse Väljak 10,

Tallinn; e-post: hetti@apilv.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

Aivar XXX´lt ja XXX solidaarselt välja XXX kasuks menetluskulud summas 2900

eurot käibemaksuga.

3. Määrata kindlaks ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja

mõista XXX välja XXX kasuks menetluskulud summas 1300 eurot käibemaksuga.

4. Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus

kantud kuludelt 4504 euro ulatuses ja apellatsiooniastmes 860 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus rahuldas XXX hagi 30.06.2014 kohtuotsusega ja jättis menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda. Kostja 2 XXX esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.12.2014 kohtuotsusega rahuldamata, apellatsiooniastme

menetluskulud jäeti XXX kanda. Kohtuotsus jõustus 20.01.2015.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse

hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 (kehtis kuni 31.12.2014) kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus

märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Hageja esitas 04.02.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjatelt

väljamõistmiseks. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista maakohtus kantud

menetluskulu kogusummas 7404 eurot (riigilõiv 1500 eurot + õigusabikulud 5904 eurot km-ga) ja

kostjalt 2 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 2160 eurot km-ga (õigusabikulud).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri.

TsMS § 176 lg 1 (kehtiv kuni 31.12.2014) kohaselt toimetab kohus menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja

annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete

esitamiseks.

Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirjaga kätte kostjatele ja andis aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest

alates sellele vastuväidete esitamiseks.

TsMS § 176 lg 8 (kehtiv alates 01.01.2015) kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja

vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse

päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates.

Kostja 1 hageja menetluskuludele vastuväiteid tähtaegselt ei esitanud, kostja 2 esitas hageja

menetluskuludele vastuväited.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1500 eurot, mis oli kooskõlas

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga

(hagihinna kuni 150 000 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 1500 eurot).

Siinjuures juhib kohus poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille p 22

kohaselt ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõista teiselt poolelt välja

riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on

tasutud põhiseadusevastase sätte alusel.

Seega peab kohus antud juhul määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu üldkogu 11.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-13, p 29).

Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-20-13, tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1

(alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas,

mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu

suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-12-36048 XXX hagilt tasutava riigilõivu

suuruseks 1300 eurot ning loeb riigilõivu hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutuks. Seega on

põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1300 eurot ning

200 euro osas tuleb hageja avaldus jätta rahuldamata.

Kohus märgib, et TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul on võimalik nõuda enamtasutud

riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi.

TsMS § 175 lg 1 (kehtiv alates 01.01.2015) kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hageja lepingulise

esindaja Tiiu Siig kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on

põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem, kui 100 eurot

km-ga.

Hageja on õigusabikulude tõendamiseks maakohtus esitanud järgmised arved:

OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 301/10.09.2012 koos kassa sissetuleku orderiga nr

301/10.09.2012 summale 4896 eurot.

Kostja 2 on seisukohal, et 8 lehekülje pikkuse hagiavalduse koostamine on põhjendatud 34

tunnist maksimaalset 50% ulatuses.

Kohus on seisukohal, et hageja kaasuse materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele

on põhjendatud õigusabikulu mitte rohkem, kui 12 h ulatuses, arvestades hagiavalduse sisu ja

mahtu (sisuliselt 6 lk + tõendid 46 lk).

OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 341/ 5.06.2014 koos kassa sissetuleku orderiga nr 341/ 5.06.2014

summale 1008 eurot.

Kostja 2 on seisukohal, et XXX esindaja kohtuistungiks ettevalmistamine on 7 tunnist

maksimaalselt põhjendatud 2 tunni ulatuses, kuna esindaja valmistas ette hagiavalduse ja oli

vaidlusega kursis.

Kohus peab põhjendatuks arve nr 341 õigusabitoiminguid mitte rohkem, kui kokku 4 h ulatuses,

arvestades kostja 2 poolt esitatud materjalide sisu ja mahtu (11.03.2013 vastus sisuliselt ja mahult

ca 3 lk + tõendid 32 lk, mis peamiselt koosnes ettevõtte majandusaasta aruandest) ning

11.06.2014 kohtuistungi kestvust 12.30 kuni 14.15 s.o 1,75h. Kohus arvestab siinjuures ka

asjaolu, et maakohtu istungiks ettevalmistamisel oli hageja lepinguline esindaja tsiviilasja

materjalidega ja käiguga kursis selle kestel.

Hageja on õigusabikulude tõendamiseks apellatsioonikohtus esitanud järgmised arved:

OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 353/ 12.08.2014 koos kassa sissetuleku orderiga nr 353 /

12.08.2014 summale 1440 eurot.

Kostja 2 on seisukohal, et apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja kirjaliku vastuse koostamine 10

tunni ulatuses tundub mõistlik.

Kohus on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja kirjaliku vastuse koostamine

on põhjendatud õigusabikulu 10h ulatuses, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu

(sisuliselt 13,5 lk) ning hageja poolt kohtule esitatud vastuse sisu ja mahtu (ca 11,5 lk).

OÜ Juristibüroo IUSTE arve nr 371 / 22.10.2014 koos kassa sissetuleku orderiga nr 371 /

22.10.2014 summale 720 eurot.

Kostja 2 on seisukohal, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine on 5 tunnist põhjendatud 2

tunni ulatuses, kuivõrd esindaja oli menetlusega algusest peale kursis olnud ja kõik

menetlusdokumendid ette valmistanud.

Kohus on seisukohal, et arve nr 371 õigusabikulud on põhjendatud mitte rohkem, kui 3h ulatuses,

arvestades kostja 2 17.10.2013 täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu (ca 9,5 lk) ja 28.11.2014

kohtuistungi kestvust 1,11h. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et maakohtu istungiks

ettevalmistamisel oli hageja lepinguline esindaja tsiviilasja materjalidega ja käiguga kursis selle

kestel.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamist.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja 04.02.2015 avalduse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks

maakohtus kantud menetluskulud kogussummas 2900 eurot s.o õigusabi 16 h ulatuses x 100 =

1600 eurot km-ga ja riigilõiv summas 1300 ning kostjalt 2 apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulu summas 1300 eurot s.o 13h x 100= 1300 eurot km-ga (õigusabikulud).

Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude nõude maakohtus kantud kuludelt 4504 euro

ulatuses (s.o õigusabikulud 4304 eurot + 200 eurot riigilõiv) ja apellatsiooniastmes 860 euro

ulatuses (s.o õigusabikulud).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik