3-15-603/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-603 Haldusasi MTÜ Laadakorraldaja kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2015 otsuse nr 43-15/- tühistamiseks ja Keila linna laada korraldusteenuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ning Keila Linnavalitsuse ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ürituse „Keila Päev“ raames toimuva laada ja toitlustusala korraldamise hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontroll ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada MTÜ Laadakorraldaja kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kolmesaja kahekümne (320) euro ulatuses Eurlex Õigusteenused OÜ pangakontole nr EE192200221061467445.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila linn otsustas tema poolt 2015. aastal korraldatava Keila Päeva raames tellida eraldi laada korraldamise teenuse, mis seisneb koostöölepingu alusel üheks päevaks tasu eest Keila linna avaliku territooriumi osa sihtotstarbelisse kasutusse andmises, allkasutusse andmise õigusega.

2. 29.01.2015 esitas Keila linn 2015. aasta „Keila Päeva“ laada korraldaja leidmiseks pakkumuste saamiseks hinnapäringu kolmele ettevõtjale.

3. 10.02.2015 2015 tunnistas Keila linna poolt moodustatud komisjon pakkumuse edukaks.

2(6)

4. 02.03.2015 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) MTÜ Laadakorraldaja vaidlustus, milles viimane märkis, et taotleb Keila Linnavalitsuse tegevuseõigusvastasuse tuvastamist seoses ürituse „Keila Päev“ raames tellitava laada ja toitlustusala korraldaja leidmisega ning Keila Linnavalitsuse poolt Keila Päeva korraldamiseks sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist.

5. 04.03.2015 otsusega nr 43-15/- jättis VAKO vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastas selle MTÜ- le Laadakorraldaja. VAKO käsitles esitatud vaidlustust Keila Linnavalitsuse poolt „Keila Päeva“ korraldamiseks sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudena ning leidis, et MTÜ- Laadakorraldaja puudub vaidlustuse esitamise õigus, kuna seisuga 04.03.2015 ei olnud Keila Linnavalitsus seoses 2015. aasta üritusega „Keila Päev“ hankelepingut sõlminud.

6. 12.03.2015 esitas MTÜ Laadakorraldaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2015 otsuse nr 43-15/- tühistamiseks ja Keila linna laada korraldusteenuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ning Keila Linnavalitsuse ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ürituse „Keila Päev“ raames toimuva laada ja toitlustusala korraldamise hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas MTÜ Laadakorraldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Keila linna peatama laada korraldusteenuse riigihanke kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning keelata Keila linnal laada korraldusteenuse riigihankes hankelepingu sõlmimise ürituse „Keila Päev“ raames toimuva laada ja toitlustusala korraldusteenuse tellimiseks.

6.1. Kaebaja märgib, et esitas VAKO-le järgmised nõuded: 1) tunnistada Keila Linnavalitsuse korraldatav laada korraldusteenuse riigihange kehtetuks, kuna Keila Linnavalitsus ei ole teenuste tellimisel rakendanud riigihangete seaduses (RHS) teenuste kontsessiooni andmise regulatsiooni; 2) tuvastada Keila Linnavalitsuse ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ürituse „Keila Päev” raames toimuva laada ja toitlustusala korraldamise hankelepingu tühisus juhul, kui vastav leping oleks olnud sõlmitud. Kaebaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade ning õigusliku põhjenduste juurde ning leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jaotanud ürituse „Keila Päev” riigihanke osadeks RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra ja nõuete eiramiseks, kuivõrd riigihanke tulemusel sõlmitavate hankelepingute esemeks on funktsionaalselt koos toimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Riigihanke osadeks jaotamise ning väidetavalt kolmandatelt isikutelt laada korraldamisega seotud hinnapakkumiste küsimisega on vastustaja tahtlikult ning halvas usus soovinud näilikult vähendada riigihanke maksumust, et vältida teenuste kontsessiooni andmise regulatsiooni kohaldamist. Sellele viitab ka asjaolu, et vastustaja ei küsinud riigihanke eeldatava maksumuse kindlakstegemiseks kaebajalt, kui eelmiste aastate laada korraldusteenuse riigihanke võitjalt, laada ja toitlustusala korraldamise osas hinnapakkumist. Vastustaja on kaebajale väitnud, et väidetavalt on olnud kaebaja tegevuse osas varasemalt kaebusi ning seetõttu on vastustaja soovinud kaebajalt pakkumust mitte küsida. Lisaks asjaolule, et vastustaja väited kaebuste osas on alusetud ning paljasõnalised, ei näe RHS ette regulatsiooni pakkuja või huvitatud isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks pakkuja või huvitatud isiku varasema sellekohase käitumise alusel hankija suvaotsusena. Kaebaja leiab, et vastustaja tegelik motiiv kaebaja eemale jätmiseks laada korraldusteenuse riigihankest tuleneb kaebaja ja vastustaja vahel 2014. aastal sõlmitud samasisulise laada korraldusteenuse hankelepingu rikkumisest vastustaja poolt ning kaebaja tegevusest nõuda vastustajalt hankelepingu rikkumise eest leppetrahvi.

6.2. Kaebaja leiab, et VAKO on ekslikult tõlgendanud kaebaja nõuet hankemenetluse kehtetuks tunnistamise osas kahju hüvitamise nõudena ning asunud välja selgitama kaebaja vaidlustuses sisalduva nõude teises punktis märgitud taotlust tuvastada Keila Linnavalitsuse ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ürituse „Keila Päev” raames toimuva laada ja toitlustusala korraldamise hankelepingu tühisus. Pärast vaidlustuse VAKO-le esitamist võttis vastustaja kaebaja ühendust ning küsis kaebajalt kahju hüvitamise nõude kohta selgitusi. Vastustaja märkis muuhulgas, et VAKO edastatud info kohaselt on kahju hüvitamise nõude suurus 15 000 eurot. Kaebaja ei ole vaidlustuses kahju hüvitamise nõuet esitanud. Kaebaja leiab, et kuigi ta esitas liitkaebuse, ei ole VAKO liitkaebuse lubatavust iga nõude

3(6) osas eraldi kontrollinud. VAKO oleks pidanud tuvastama vastustaja õigusvastase käitumise seoses RHS-is teenuste kontsessiooni andmise riigihanke läbi viimata jätmisega ning tunnistama kehtetuks vastustaja 2015. a. laada korraldusteenuse riigihanke. Kaebaja leiab, et RHS-is sätestatud reeglitele vastava teenuste kontsessiooni andmise riigihanke korraldamata jätmine võtab kaebajalt võimaluse osaleda vaidlusalusel riigihankel ning olla riigihankel edukas. Seega rikub vastustaja vaidlustatud tegevus kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal on kaebeõigus.

6.3. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et kaebajal on soov ning reaalne võimalus õiguspäraselt läbi viidud riigihanke tulemusel osutuda ürituse „Keila Päev” raames tellitava laada ning toitlustusala korraldusteenuse riigihanke võitjaks. Hankelepingu sõlmimine vastustaja ja kolmanda isiku poolt välistab aga kaebaja vastava võimaluse. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse raames kohustada vastustajat peatama laada korraldusteenuse riigihanke kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning keelata vastustajal vaidlusaluses riigihankes sõlmida hankelepingut ürituse „Keila Päev” raames toimuva laada ja toitlustusala korraldusteenuse tellimise osas.

7. 16.03.2015 esitas Keila linn esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha, milles leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

7.1. Keila Linnavalitsus otsustas tema poolt 2015. aastal korraldatava Keila Päeva raames tellida eraldi laada korraldamise teenuse, mis seisneb koostöölepingu alusel üheks päevaks tasu eest Keila linna avaliku territooriumi osa sihtotstarbelisse kasutusse andmises, allkasutusse andmise õigusega. Linn, kes ei soovi laadaplatside ja toitlustusala müügiga ise tegeleda, müüb selle õiguse vastavale valdkonnale spetsialiseerunud isikule. Turvalisuse tagamise eest kogu Keila Päeval vastutab linn.

7.2. 2015. aasta Keila Päeva laada korraldaja leidmiseks pakkumuste saamiseks esitati 29. jaanuaril 2015 kooskõlas Keila Linnavalitsuse 30.05.2014 määruse nr 4 „Riigihangete läbiviimise kord“ (Kord) § 9 ning § 10 „Alla lihthanke piirmääraga hanked“ lõigetega 1 kuni 3 hinnapäring kolmele ettevõtjale, kuna eeldatav tehingu väärtus jääb alla lihthanke piirmäära (enne pakkumuste küsimise menetluse alustamist uuris linn laadakorraldamisega tegelevatelt isikutelt käesoleval aastal Keila Päeva raames korraldatava laada hinnangulist käivet ning sai vastuseks, et see jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta). Selline hinnanguline käive oli toodud ka soodsaimas pakkumuses. 10. veebruaril 2015 otsustas Korra alusel moodustatud komisjon pakkumuse edukaks tunnistamine. Kaebuse esitaja sai informatsiooni riigihankemenetluse läbiviimise viisi ja eduka pakkumise kohta vastustajalt küsimise peale e-posti teel 12.02.2015 ja 13.02.2015. Kaebaja esitas vaidlustuse vastustaja tegevuse kohta 02.03.2015, millega rikkus mh riigihangete seaduse § 121 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Riigihangete vaidlustuskomisjoni jättis 04.03.2015 otsustusega kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata.

7.3. 12.03.2015 sõlmis hankija läbiviidud menetluse tulemusel soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga ka digitaalselt allkirjastatud hankelepingu, mida on asutud täitma. Vastustaja hinnangul on põhjendamatu õiguspäraselt läbiviidud hanke tulemusel sõlmitud lepingu täitmise takistamine kaebuse esitaja alusetu nõude põhjal.

7.4. Vastustaja ei nõustu kaebuse menetlusse võtmisega ja esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Vastustaja hinnangul väidab kaebaja käesolevas asjas paljasõnaliselt, et tema õiguste rikkumine seisneb õigusaktide nõuetele mittevastavas hanke läbiviimises, mistõttu temal ei olnud võimalik hankes osaleda. Oma väidete tõestuseks on kaebaja lisanud vastustajale näitamiseks keelatud arvelduskonto väljavõtte, mis peaks olema tõendiks selle kohta, et vastustaja poolt läbi viidud hange ei olnud õigusaktidega kooskõlas. Vastustaja lähtus oma tegevuse kavandamisel asjaolust, et laadakorraldaja leidmine on RHS § 19 alusel reguleeritav lihtsustatud korras tellitav teenus. Riigihangete seaduse seletuskirjast tuleneb, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul on oluline vajadus sõlmida leping konkreetse usaldusväärse pakkujaga. Keila Päeva õnnestumiseks on oluline ka selle raames läbiviidava laada kvaliteetne korraldamine. Kaebaja poolt korraldatud laatade osas on viimastel aas-

4(6) tatel tulnud kauplejatelt palju negatiivset tagasisidet (edastatud e-posti teel ka kaebajale) ning kaebaja ei ole olnud kauplejatele ja vastustajale kättesaadav, ei ole esitanud vastustajale palutud andmeid ega täitnud vastustaja korraldusi. Olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtudes kasutas vastustaja õigust pöörduda otse vastaval turul tegutsevate pakkujate poole pakkumuse saamiseks ning õigust valida usaldusväärne isik, kellega sobiva pakkumuse korral ollakse valmis koostööd tegema.

7.5. Eelnevast tulenevalt ja isegi juhul, kui lugeda laada korraldamise õigust teenuse kontsessiooniks, ei tuleks selleks läbi viia lihthankemenetlust, kuna riigihanke eeldatava maksumuse määramise arvestamisel peab lähtuma hanketeate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Laada korraldamise käive eelmisel aastal ei oma antud juhul tähtsust. Kuna nii riigihangete seaduse kui hankija poolt seaduse alusel kehtestatud riigihangete läbiviimise korraga kooskõlas hange on hankija poolt edukalt läbi viidud ning vastustajal ei olnud kohustust kaebajat sellesse protsessi kaasata, on vastustajale arusaamatu, kuidas läbiviidud menetlus saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.

7.6. Täiendavalt juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja osales analoogselt läbi viidud pakkumuste küsimisega seotud riigihankemenetlustes mitmel eelmisel aastal Keila Päeva raames korraldatava laada hankel, kuid seni ei tekkinud kaebajal kordagi küsimust riigihankemenetluse võimaliku rikkumise osas. Vastustajaga kaebaja nimel mitme aasta vältel suhelnud G. D.st, kes nimetas end kaebaja projektijuhiks ja kelle puhul on vastustaja andmetel tegemist kaebaja omaniku ja juhatuse liikme vennaga, on vaidlustuse ja kaebuse esitamise ajaks saanud kaebaja lepinguline esindaja läbi tõenäoliselt spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud osaühingu (osaühing Eurlex Õigusteenused OÜ on e-äriregistri andmetel registrisse kantud 20.02.2015), mis aga viitab vastustaja hinnangul kaebaja tegelikule ambitsioonile, milleks on kõikvõimalikke vahendeid kasutades vastustajalt tulu saamine.

7.7. Vastustaja, leiab et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ilmselgelt ei saa olla rikutud tema subjektiivsed õigused.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seega on hankija otsuse vaidlustamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. HKMS § 47 lg 1 teise lause järgi võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaidlustus on VAKO poolt jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2011 määrus nr 3-11-941). Seega, et teha kindlaks, kas kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud või mitte, tuleb käesoleval juhul tuvastada, kas VAKO poolt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätmine on õiguspärane.

9. Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse 02.03.2015 ning selles taotles kaebaja Keila Linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses ürituse „Keila Päev“ raames tellitava laada ja toitlustusala korraldaja leidmisega ning Keila Linnavalitsuse poolt Keila Päeva korraldamiseks sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. VAKO tõlgendas kaebaja nõuet hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudena ning jättis selle 04.03.2015 otsusega läbi vaatamata, kuna seisuga 04.03.2015 ei olnud Keila linn 2015. aasta Keila Päeva üritusega seoses hankelepingut sõlminud.

10. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluse hanke läbiviimisel järginud RHS nõudeid, sh ei ole esitanud hanketeadet, ning palub sel põhjusel tuvastada Keila Linnavalitsuse tegevuse ja hanke-

5(6) lepingu tühisuse. RHS § 117 lg 21 p 3 kohaselt võib pakkuja või huvitatud isik vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, samuti kui hankija ei ole esitanud vabatahtlikku teadet ega tähtaegselt riigihanke aruannet. VAKO on õiguspäraselt tõlgendanud kaebaja nõuet kui hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet ning jätnud selle õiguspäraselt läbi vaatamata. RHS §-s 117 on sätestatud, mille peale pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võivad vaidlustuse esitada. Kuna hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude raames kontrollib VAKO ka hankija tegevuse õiguspärasust, on VAKO tõlgendanud kaebaja nõuet õigesti. Kohus nõustub VAKO-ga, et hankelepingut on vaidlustajal tulenevalt RHS § 117 lg 21 p 3 alusel õigus vaidlustada üksnes juhul, kui hankeleping, mille peale vaidlustus esitatakse ja mille tühisuse tuvastamist taotletakse, on ka tegelikult sõlmitud. Käesoleval juhul ei olnud Keila linn VAKO otsuse tegemise ajaks, s.o. 4. märtsiks 2015, hankelepingut seoses vaidlusaluse üritusega sõlminud. Seega oli vaidlustuse tagastamine õiguspärane.

11. Kaebuses on kaebaja väitnud, et pöördus VAKO poole lisaks hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudele hoopis hanke kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohus selgitab, et hankemenetlust saab vastavalt RHS §-dele 29 ja 108 kehtetuks tunnistada üksnes Rahandusministeerium oma otsusega või hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral hankija omal algatusel. Seega vastavat nõuet tulenevalt eeltoodust ning RHS §-ist 117 VAKO-le vaidlustusega esitada ei saa. Seega puudus kaebajal ka seadusest tulenev õigus nõuda vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamist kohtu kaudu (kaebaja on kohtu poole pöördunud VAKO 04.03.2015 otsuse nr 43-15/- tühistamise nõudega, paludes see juures tunnistada laada korraldamise hange kehtetuks). Kaebaja ei ole märkinud, et VAKO-le kaebaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudena sõnastatud nõue oleks teeninud muud eesmärki peale hanke kehtetuse saavutamise.

12. Kuna eeltoodud põhjendustel on VAKO kaebaja vaidlustuse tagastanud õiguspäraselt, on kaebuses toodud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Kuna käesolevaks ajaks on Keila linn vaidlusaluse ürituse osas hankelepingu sõlminud, on hankemenetlus vastavalt RHS § 29 lg 3 p-le 1 lõppenud ning kaebaja saab VAKO poole uuesti pöörduda hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudega. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega tuleb hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

13. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on eelnevalt määruse punktis 11 selgitanud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa kaebaja esitada ei VAKO-le ega kohtule, mistõttu puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Seega tuleb hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõude osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

14. HKMS § 280 lg 1 kohaselt ei saa hankeasjas esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. Praegusel juhul tuvastas kohus, et kaebaja ei ole hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas kohtueelset menetlust VAKO-s läbinud ning hanke kehtetuks tunnistamiseks puudub tal kaebeõigus. Tulenevalt asjaolust, et kohus tagastab kaebuse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab ka, et esialgse õiguskaitse taotluses sisalduvad nõuded ei taga kaebaja eesmärki, kuna käesolevaks ajaks on Keila linn kolmanda isikuga vaidlusaluse ürituse osas hankelepingu juba sõlmitud ja sellega on ka hankemenetlus vastavalt RHS § 29 lg 3 p- 1 lõppenud (esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja riigihanke peatada ja keelata Keila linnal hankelepingut sõlmida).

15. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel ( 640 eurot) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (15 eurot).

6(6)

HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kaebus tagastatakse osaliselt alusel, mis võimaldab riigilõivu tagastamist (HKMS § 121 lg 1 p 4) ning osaliselt alusel, mis seda ei võimalda (HKMS § 121 lg 2 p 1), tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada pooles ulatuses (320 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe