3-15-590/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-590 Haldusasi M.R. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.R. menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 (viisteist) eurot tasumisest.

2. Jätta M.R. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Saata määrus Rahandusministeeriumile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale saab Rahandusministeerium esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla piiras 26.02.2015 käskkirjaga nr 465 alates 26.02.2015 täiendava julgeolekuabinõuna kinnipeetav M.R. (taotleja) vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust, keelas kehakultuuriga tegelemise (spordisaali kasutamise) ja paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse. Teabeja uurimisosakonna spetsialistil tuli teha kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekuse osas ettepanek hiljemalt 3 kuu möödudes. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt laekus teabeja uurimisosakonda 25.02.2015 informatsioon selle kohta, et taotleja tekitas 24.02.2015 kambris nr 7 kinnipeetav R. G.le kehavigastusi. Videosalvestise kontrollimisel on näha, et taotleja sisenes 24.02.2015 kl 11.26 kambrisse nr 7. Pärast seda tulid kambri nr 7 ukse juurde teised kinnipeetavad, keda sisse ei lubatud. Kl 11.29 väljus taotleja koos teiste kinnipeetavatega kambrist nr 7. Tallinna Vangla leidis eeltoodud intsidendi asjaoludele tuginedes, et on alust arvata, et taotleja edaspidisel viibimisel avatud sektsioonis võib tekkida uusi konflikte teiste avatud sektsioonis paiknevate kinnipeetavatega. Kinnipeetavate vahelised konfliktid kvalifitseeruvad raske õigusrikkumise alla, kuna nende käigus võidakse kasutada füüsilist vägivalda ning seada ohtu ka teiste isikute elu ja tervis. Juhtumi asjaolude väljaselgitamise takistamiseks võivad konflikti osapooled

3-15-590 2(4) mõjutada võimalikke tunnistajaid oma huvides. Kohaldatavad julgeolekuabinõud on vajalikud kontaktide vähendamiseks teiste kinnipeetavatega, et taotleja ei saaks oma ettearvamatu käitumisega seada ohtu vangla julgeolekut ja olla negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele. Kuigi ka lukustatud kambris võib korraga viibida kuni 6 kinnipeetavat, on avatud sektsioonis konflikti tekkimisel oluliselt raskem seda lahendada. Samuti on avatud sektsiooni puhul raskem piirata kõrvaliste isikute kaasamist konflikti lahendamisse. Taotleja paiknemine avatud sektsioonis ei ole turvaline ning tema enda, kaaskinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik hoida taotlejat eraldi lukustatud kambris. Täiendavate julgeoleku abinõude taotleja suhtes kohaldamise eesmärk on konfliktolukordade ennetamine ja 24.02.2015 asetleidnud juhtumi asjaolude objektiivne väljaselgitamine. Neid eesmärke saab täita, kui vähendada kontakte teiste avatud sektsiooni kinnipeetavatega.

2. Taotleja esitas 10.03.2015 käskkirja peale vaide.

3. Taotleja esitas 11.03.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras käskkirja nr 465 alusel taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Taotleja selgitas, et julgeolekuabinõude kohaldamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi ja muudab tema seisundi märgatavalt halvemaks. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine loob võimaluse meetme ekslikuks kohaldamiseks. Taotleja seab kahtluse alla, kas ainuüksi saadud informatsiooni pinnalt on põhjendatud kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid. Ka info edastaja võib tõde moonutada, et saada julgeolekuosakonna pakutavaid hüvesid. R. G. on tunnistanud, et ta kukkus, ja temal puudub põhjus teavet moonutada. Samuti esitas taotleja taotluse vabastada ta taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.

4. Tallinna Vangla ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kohta oma seisukohta esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotlus

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

6. Taotleja menetlusabi taotlusest nähtub, et taotlejal puudub igasugune vara ja sissetulek ning et ta on pankrotis. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutati taotleja pankrot välja Harju Maakohtu 06.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-38536. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttelt perioodi 11.11.2014–11.03.2015 kohta nähtub, et taotlejal oli nimetatud perioodil sissetulekuid 11 euro ulatuses ja väljaminekuid 14,02 euro ulatuses, sh 5,5 eurot peeti kinni nõuete fondi ja 2,2 eurot vabanemisfondi. Taotleja tasus kaupluse arveid kokku 6,32 euro eest. 13.03.2015 seisuga on kontol vabu rahalisi vahendeid 0,02 euro ulatuses. Eelnähtust tulenevalt tuleb taotleja lugeda maksevõimetuks riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) tasumisel (HKMS § 112 lg 1 p 1).

3-15-590 3(4)

7. Taotlejal on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kaebeõigus käskkirja nr 465 peale, taotleja eesmärki on veel võimalik saavutada (käskkirjast nähtuvalt kohaldati julgeolekuabinõusid kuni 3 kuuks) ning käskkirja vaidlustamine on taotleja jaoks oluline, sest sellega piiratakse tema õigusi ja vabadusi täiendavalt neile piirangutele, mis paratamatult kaasnevad vangistuse kohaldamisega. Praeguses menetlusetapis, kus kohtul puudub asja kohta täpsem informatsioon, ei ole võimalik hinnata tulevast võimalikku kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest.

Esialgse õiguskaitse taotlus

9. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul ei ole Tallinna Vangla kohtunõudele vastates väitnud, et ta oleks jõudnud taotleja 10.03.2015 esitatud vaide lahendada, samuti ei ole Tallinna Vangla vastusele lisatud vaideotsust. Seega on taotleja algatatud vaidemenetlus veel pooleli. Sellele vaatamata võib esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

11. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

12. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid eesmärgiga vältida taotleja edaspidiseid konflikte ja kontakte teiste avatud sektsiooni kinnipeetavatega ning tagada 24.02.2015 asetleidnud juhtumi asjaolude objektiivne väljaselgitamine.

13. Olukorras, kus vangla administratsioonile laekus teave kinnipeetavate vahelise kakluse ja kehavigastuste tekitamise kohta ning ohvriks peetaval kinnipeetaval on nähtavad kehavigastuste jäljed (taotluse põhjendustest nähtuvalt oli R. G. selgitanud, et ta kukkus), peab vangla administratsioon toimunut uurima ja selgitama välja tegelikud faktilised asjaolud. Kuna füüsilise arveteõiendamise näol on tegemist raske õigusrikkumisega, mis ohustab nii teiste kinnipeetavate elu ja tervist kui ka vangla julgeolekut tervikuna, siis peab vangla administratsioon suhtuma sellel teemal laekunud vihjetesse väga tõsiselt ja viima läbi objektiivse uurimise. Taotleja paiknes avatud sektsioonis, kus tal oli võimalik siseneda erinevatesse kambritesse ja teiste kinnipeetavatega (sh võimalike tunnistajatega) vahetusse kontakti astuda. Hoidmaks ära võimalikku tõe moonutamist ja tunnistajate mõjutamist, tuli vangla administratsioonil eraldada taotleja nii võimalikest tunnistajatest kui ka arvatavast kannatanust. Vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (VangS § 69 lg 2 p-d 1 ja 4) on kohased meetmed ja neid meetmeid ei saa vähemalt praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseteks võrreldes uurimise all oleva õigusrikkumise raskusega. Selgelt ebaproportsionaalne ja kohatu oleks

3-15-590 4(4) sellises olukorras taotleja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine (VangS § 69 lg 2 p 5), nt rahustusvoodisse paigutamine või käeja jalaraudade kasutamine (VangS § 701 lg 1 p 1). Kehakultuuriga tegelemise keelamine (VangS § 69 lg 2 p 3) ei kanna taotleja suhtes iseseisvat eesmärki, vaid selle meetme kohaldamine kaasneb vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramise vajadusega.

14. Kohtu hinnangul kaaluvad praeguses olukorras avalikud ja teiste kinnipeetavate huvid 24.02.2015 toimunud sündmuse asjaolude objektiivseks uurimiseks ning tunnistajate ja võimaliku kannatanu õigusvastase mõjutamise vältimiseks üles taotleja huvi vältida tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kui taotleja tulevane kaebus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks kohtumenetluses rahuldatakse, puudub küll võimalus taotlejale käskkirjaga kaasnenud reaalseid tagajärgi hiljem kõrvaldada, kuid taotlejal võib tekkida vangla administratsiooni õigusvastase käitumise tõttu vangla vastu kahju hüvitamise nõude õigus. Seega võib praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel taotleja õiguste kaitse muutuda tulevikus raskemaks (täiendava nõude esitamise vajadus), kuid mitte võimatuks.

15. Täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud taotleja suhtes tema karistamiseks, vaid ennetavate meetmetena õigusrikkumise objektiivse uurimise tagamiseks. Kui uurimise käigus leiab kinnitust, et taotleja ei ole rikkumist toime pannud, lõpetatakse tema suhtes abinõude kohaldamine. Kui aga selgub, et taotleja pani õigusrikkumise toime, karistatakse teda distsiplinaarja/või kriminaalkorras ning otsustatakse täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse üle.

16. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende kohaldamist tinginud asjaolude äralangemisel (VangS § 69 lg 3). Seega tuleb vangla administratsioonil otsustada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse üle pärast uurimise all oleva juhtumi asjaolude selgumist. Kui uurimine peaks jääma venima, tuleb abinõude kohaldamise otstarbekuse üle otsustada käskkirjast nähtuvalt 3 kuu möödumisel abinõude taotleja suhtes kohaldamisest. Seega ei kohaldatud julgeolekuabinõusid taotleja suhtes määramata ajaks ning nende jätkuva kohaldamise vajadust kontrollitakse perioodiliselt.

17. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

18. Kohus teeb praeguse määruse piiratud teabe tingimustes. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik