4-15-199/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-15-199

Kohtukoosseis

Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. veebruari 2015

määrus rahatrahvi arestiga asendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Kirill Pletnjov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kirill Pletnjovi karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.03.2011 otsusega

väärteoasjas nr 2440,11,001657 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut s.o 100

eurot. Rahatrahv on käesoleva ajani tasumata.

2. Rahatrahvi sissenõudmiseks on võlgniku K. Pletnjovi suhtes 20.05.2011 algatatud

täitemenetlus nr 095/2011/1438. Täitmisteade on kätte toimetatud 01.06.2011. Võlgnik pole

rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvad registripäringud

vara ja sissetulekute kohta. Võlgnikul ei ole kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara.

Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel

puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega

tekkivaid kulusid. TMS § 201 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvi asendamine.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 14.01.2015 Viru Maakohtule avalduse

asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud K. Pletnjov rahatrahvi

õigeaegselt ja kohtutäitur alustas 20.05.2011 täitemenetluse. 10.11.2014 teatas kohtutäitur

rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ning TMS §

201 lg-st 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas rahatrahvi 100 euro

asendamine arestiga.

4. Viru Maakohus 12.02.2015 määrusega rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri taotluse ning asendas rahatrahvi 100 eurot (25 trahviühikut) 2 päeva pikkuse

arestiga. Kohtu põhjendused olid järgmised.

4.1

Maakohus, juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 asus seisukohale, et K. Pletnjovile mõistetud

rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud

perioodi jooksul ei ole K. Pletnjov suutnud trahvi tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja

realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise

vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise,

sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisnevad mõistetud karistuse vääramatuse

tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse

täideviimisel.

4.2

Maakohtu hinnangul K. Pletnjovil mõjuvaid põhjusi rahatrahvi maksmata jätmiseks ei

olnud. Puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. K. Pletnjovile Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.03.2011 otsusega määratud tasumata rahatrahv 25

trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 2 päeva. K. Pletnjov kannab

praegu Viru Maakohtu 28.05.2014 otsuse alusel 3 aasta 4 kuu pikkust vangistust. Seega aresti

kandmise ajaks on K. Pletnjovi poolt pärast Viru Maakohtu 28.05.2014 otsusega mõistetud

karistuse kandmisest vabanemist aresti kandmisele asumise aeg.

5. Maakohtu määruse vaidlustas K. Pletnjov, taotledes selle tühistamist. Ta palub mitte

määrata teda kandma kahe päeva pikkust aresti ja võimaldada tal maksta trahv ära pärast

vanglast vabanemist, määrates selleks tähtajad.

5.1

K. Pletnjov märgib, et maakohtu poolt määratud kahte arestipäeva peaks ta asuma

kandma pärast seda, kui ta vabaneb Viru Maakohtu otsusega temale mõistetud 3 aasta 4 kuu

pikkusest vangistusest 18.12.2017. Ta leiab, et 2 arestipäeva kandmine pärast nii pikka

karistusaega ei ole eesmärgipärane. Samuti rõhutab K. Pletnjov, et enne karistuse kandmisele

asumist töötas ta ametlikult autoteeninduses ja tasus igakuiselt kohtukulusid. Raamatupidaja

maksis tema töötasust igas kuus kokkulepitud summa 18,85 eurot. Ka on tal kaks alaealist

last.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub ringkonnakohus

seisukohale, et Viru Maakohtu 12.02.2015 määrus K. Pletnjovi rahatrahvi arestiga asendamise

kohta on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel

puudub alus.

7. Ringkonnakohus peab põhjendatuks K. Pletnjovile Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 07.03.2011 otsusega mõistetud rahatrahvi asendamist arestiga ja rõhutab

omaltpoolt järgmist.

7.1

Kohtuvälise menetleja otsus K. Pletnjovilt rahatrahvi väljamõistmises jõustus

22.03.2011, s.o käesolevaks ajaks ligikaudu 4 aastat tagasi. Selle aja jooksul ei ole K. Pletnjov

rahatrahvi tasunud. Kohtuväline menetleja alustas trahvi sissenõudmiseks täitemenetlust

20.05.2011 ning täitmisteade toimetati isikule kätte 01.06.2011. Täitmise käigus on

kohtutäitur teinud korduvaid registripäringuid K. Pletnjovi vara ja sissetulekute kohta,

arestitud on pangakontod ja töötasu. Vaatamata täituri korduvatele püüdlustele ei ole

rahatrahvi olnud võimalik sisse nõuda. Määruskaebuse väited ametliku töökoha omamisest

näitavad vaid, et K. Pletnjovil puudus põhjus trahvi mittetasumiseks. Ka laste olemasolu ja

kohtukulude väidetav maksmine ei saa põhjendada rahatrahvi mittetasumist ligikaudu 4 aasta

pikkuse perioodi jooksul. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et K. Pletnjovile

mõistetud rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 ja VTMS § 211

lg-le 1 on täidetud. Sellist seisukohta ei mõjuta kuidagi ka asjaolu, et K. Pletnjov kannab

vanglakaristust kuni 18.12.2017 ja aresti saab temale kohaldada alles peale

kinnipidamisasutusest vabanemist.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ja K. Pletnjovi määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik