2-14-19379/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Iko Nõmm, Ande Tänav, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-19379 Tsiviilasi JR avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.07.2014 kohtumäärus ühise hooldusõiguse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja EM määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Avaldaja: JR (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX-XX XXXXXXX, e-post XXXXXXXXXX@XXXXX.XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl (advokaadibüroo Concordia, e-post menetlus@concordia.ee) Puudutatud isik: EM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX, XXXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXX, e-post XXXXXXXX@XXX.XX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand (Õigusbüroo Puurits & Partnerid, epost hanna@puurits.ee Puudutatud isikud (lapsed): RMM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX-XX XXXXXXX), VMM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX-XX XXXXXXX), lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Mägi (Viruvärava Advokaadibüroo, epost kady.magi@gmail.com) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post nomme@tallinnlv.ee)

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 18.07.2014 määrus muutmata ja EM määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud EM kanda.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Avaldaja JR esitas 15.05.2014 kohtule avalduse, milles palub lõpetada tema ja EM ühine hooldusõigus laste RMM ja VMM suhtes. Avalduse kohaselt ei täida isa kohtumäärust (tsiviilasja nr 2-12-20649), millega on reguleeritud lastega suhtlemise kord ja lastele elatise maksmine. Alates 2013 juulist ei võta isa lapsi enda juurde ja alates 2013 veebruarist ei täida isa laste ülalpidamiskohustust ning asjaga tegeleb täitur. Isa on meilivahetuses avaldanud, et teeb avalduse sooviga hooldusõigusest loobuda. Avaldaja palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda hooldusõigus täielikult üle laste emale.

2. Puudutatud isik EM oma kirjalikus vastuses ja ütlustes kohtuistungil ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamisega nõus ja palus jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Isa väitel ei vasta tõele, et ta laste kasvatamises ei osale. Seoses töö kaotamisega tekkisid tal makseraskused elatise tasumisel.

3. Laste eestkosteasutuse Tallinna Linnavalitsuse (Nõmme Linnaosa Valituse kaudu) 25.06.2014 esitatud arvamuse kohaselt on JR täielikult pühendunud oma laste eest hoolitsemisele ja on lastega hingeliselt seotud. JR tuleb majanduslikult toime ja on enda sõnul otsustanud lastega seotud küsimusi üksi. EM elab lastest eraldi alates 2011 sügisest, kuid isa ja lapsed kohtuvad ja suhtlevad regulaarselt. Laste isa soovib laste elust osa võtta, kohtuda lastega ja otsustada lastega soetud asju. Lastekaitsetöötaja vestles RMM ja VMM-ga. Laste sõnul veedavad nad isaga aega, kui käivad vanaemal külas. Eestkosteasutuse arvates hoolivad mõlemad vanemad oma lastest, mistõttu ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste isikuhoolduse täielikult üleandmine kooskõlas laste huvidega. Eestkosteasutuse ettepanekul tuleks ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda emale otsustusõigus laste elukoha ja kooli määramise ning laste tervisega seotud küsimustes.

4. Lastele riigi poolt määratud esindaja andis 26.06.2014 arvamuse, et laste huvides on anda emale ainuotsustusõigus laste eluja viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud küsimustes. Isa varahooldusõigus tuleks peatada kuni võlg on likvideeritud ja isa on vähemalt kolm kuud tasunud elatist kohtu poolt määratud summas. Laste esindaja on arvamusel, et JR on suutnud lapsi kasvatada, arendada ja ülal pidada ning emal on valmisolek teha seda ka edaspidi. Laste huvidega ei ole vastuolus nende emale ainuotsustusõiguse andmine laste hooldamise küsimustes, kuna ema on sisuliselt hooldusõigust pikema aja jooksul üksi teostanud.

5. TsMS § 552¹ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Laste vanuse tõttu maakohus lapsi ära ei kuulanud.

Esimese astme kohtu määrus

6. Maakohus leidis, et avaldaja 15.05.2014 esitatud avaldus on põhjendatud ja rahuldas selle osaliselt 18.07.2014 määrusega. Maakohus jättis vanematele ühise hooldusõiguse, kuid andis emale ainuotsustusõiguse laste eluja viibimiskoha, hariduse (sealhulgas huvihariduse) ning tervisega seotud küsimuses. Samuti otsustas kohus lõpetada vanemate ühise varahooldusõiguse ja anda varahooldusõiguse üle laste emale ainuisikuliselt. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, alaealiste laste riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

7. Kohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS §

137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

8. Kohus leidis, et nii isa kui ema seletustest kohtuistungil ning muudest kogutud tõenditest ilmneb, et viimased kolm aastat on avaldaja üksi laste hooldusõigust teostanud. Ema on lastega seotud küsimused peamiselt ise otsustanud ja isa kinnitas, et ei ole sellele vastu. Laste ema on laste elu korraldamisega väga hästi hakkama saanud. Laste huvides on lõpetada osaliselt nende vanemate ühine isikuhooldusõigus ja anda emale ainuisikuliselt otsustusõigus laste eluja viibimiskoha, hariduse sealhulgas huvihariduse ning tervisega seotud küsimusest.

9. PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Harju Maakohtu 11.09.2012 määruse nr 2-12-20649 kohaselt peab isa kummagi lapse ülalpidamiseks tasuma elatist 145 eurot kuus, kuid alates veebruarist 2014 on laste isa laste ülalpidamiseks tasunud elatist ligi 250 eurot, millega on tekkinud elatise võlg. Enamuse lastega seotud kulutusi on kandnud JR üksi. Kohtu hinnangul ei ole elatise võlg märkimisväärne ja see iseenesest ei ole aluseks vanema varahooldusõiguse lõpetamiseks. Laste isa avaldas kohtuistungil aga seisukohti ja käitumist, mis ei tohiks olla laste varahooldusõigust teostaval isikul. Isa avaldas, et elatisevõla tekkimisel kinkis ta endale kuulunud korteri oma emale, kuna korter oli ema vahendite eest ostetud. Isa arvates oli tekkinud oht, et korter võidakse võõrandada elatise nõude täitemenetluses.

Samuti müüs isa täitemenetluse vältimiseks ära temale kuulunud kinnistu ning saadud vahendite eest osteti uus kinnisvara, mille omanikuks sai isa elukaaslane. Oma eeltoodud käitumisega, vähendades teadlikult vara võõrandamise kaudu võimalust elatise nõude täitmiseks täitemenetluse korras, on isa rikkunud laste varahooldusõigust. Ka nähtus isa selgitusest, et talle ei ole mõistetav asjaolu, et elatist tasub ta laste ülalpidamiseks, mitte aga laste ema ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus vanemate ühise varahooldusõiguse ja annab varahooldusõiguse üle laste emale ainuisikuliselt.

Määruskaebus

10. 04.08.2014 esitas EM määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas avaldaja avalduse poolte ühiste laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning andis laste varahooldusõiguse ainuisikuliselt üle JR-le. EM leiab, et kohus on jätnud määruse sisuliselt põhjendamata, menetlusnorme oluliselt rikkudes jätnud lahendi tegemise aluseks olevad asjaolud välja selgitamata ning tõendid kogumata ja hindamata. EM palub kuulata kohtuistungil tunnistajatena üle isikud (HM, HK, HH, LL).

Avaldaja seisukoht

11. JR leiab, et määruskaebus on täiesti põhjendamatu ning alusetu. Harju Maakohtu 18.07.2014 määrus lähtub laste huvidest ja avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Eestkosteasutuse seisukoht

12. Eestkosteasutuse hinnangul vastab Harju Maakohtu 18.07.2014 määrus laste huvidele ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Määratud korras esindaja seisukoht

13. Laste esindaja nõustub kohtu seisukohtadega ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

14. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.07.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

16. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohtu lahend on kolleegiumi arvates piisavalt põhjendatud. Kohus on selgitanud, miks vanemate ühine hooldusõigus ja laste ema ainuotsustusõigus laste eluja viibimiskoha määramisel vastab laste huvidele. Maakohus on samuti selgitanud, miks on vajalik lõpetada osaliselt vanemate ühine isikuhooldusõigus laste suhtes ja täielikult varahooldusõigus, andes varahooldusõiguse üle laste emale ainuisikuliselt. Kohus on õigesti leidnud, et laste isa saab laste eest hoolitseda ja neid kasvatada arvestades vanemate kompromisskokkulepet laste ja isa suhtlemise kohta.

17. Erinevalt kaebajast on kolleegium seisukohal, et maakohus hindas asjas kogutud tõendeid seadusekohaselt ja õigesti, võttes arvesse lastele riigi poolt määratud esindaja ning eeskosteasutuse arvamused. Määruskaebuse väited ei anna alust tõendite teistsuguseks hindamiseks ega nende põhjal maakohtust erinevate järelduste tegemiseks. Kaebuse etteheide, et kohus jättis omalt poolt tõendid kogumata ja kohtuistungil tunnistajad üle kuulamata, ei ole põhjendatud. Hagita asjas ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima, et avaldus vastaks seadusele ja oleks tõendatud, sh peab kohus nõudma tõendite esitamist või koguma neid vajadusel ise. Öeldu ei tähenda aga seda, et kohus on kohustatud hagita menetluses otsima ise tunnistajaid, keda tõendamist vajavate asjaolude tuvastamise eesmärgil üle kuulata. Info, et kellelgi võib tunnistajana olla teavet asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, saab üldjuhul olla teada üksnes menetlusosalistele ja seetõttu kuulatakse ka hagita menetluses tunnistajaid reeglina üle üksnes menetlusosaliste taotlusel, kes peavad esitama kohtule nii andmed tunnistajate kohta kui ka põhjendama asjaolusid, mille tõendamise vajadus tunnistajate ülekuulamise tingib.

18. TsMS § 659 ja § 633 lg 5 sätestab, et kui kaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb kaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab kaebaja uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendama. Kui menetlusosaline uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esile toodud asjaolusid ja tunnistajate ülekuulamise taotlust esimese astme kohtule ei esitatud ja seetõttu ei saa ka ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Kuna TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise etteheitmine maakohutule põhjendatud ja kolleegium jätab kaebuse sellekohased väited tähelepanuta.

19. Puudutatud isik ei nõustu ka maakohtu määrusega osas, millega otsustati lõpetada vanemate ühine varahooldusõigus ja anda varahooldusõiguse üle laste emale ainuisikuliselt, pidades kohtu seisukohti elatise maksmise viivitamise ja kinnisvara võõrandamise osas meelevaldseteks. Avaldaja on oma vastusele lisanud Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja ülevaate elatise võlgnevuse kohta, millest võib järeldada, et puudutatud isiku elatise maksmisega viivitamine ei olnud ajutine ja ta ei ole täitnud Harju Maakohtu 11.09.2012 määruses nr 2-12-20649 kokkulepitud elatise maksmise kohustust ka edaspidi.

20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja EM kanda.

(allikrjastatud digitaalselt) (allikrjastatud digitaalselt) (allikrjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm

Ande Tänav Margo Klaar