4-15-1462/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märtsil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-1462 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi J.G kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.02.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2303,15,000044 Kvalifikatsioon LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik

J.G, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-post XXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 05.02.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,15,000044 põhikaristuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Karistada LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi ja määrata KarS § 63 lg 1 alusel karistus LS §

201 lg 1 alusel rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada J.G tasuma mõistetud rahatrahv (340 eurot) osade kaupa 8 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 42,50 eurot.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155019237.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur Pille Rand on koostanud 14.01.2015.a. väärteoprotokolli AB 1318194 selle kohta, et J.G juhtis

14.01.2015.a. kell 10:30 Harjumaal Tallinna linnas Lootsi 13 juures mootorsõidukit Ford

Excursion/Pongratz reg.nr XXX C1E kategooria autorongi omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis mootorsõidukit, mille haakes oleval haagisel oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega J.G rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 ja LS § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova on 05.02.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2303,15,000044 määranud J.G-le karistuseks liiklusseaduse §

201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 eest KarS § 63 kohaselt karistuseks LS § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 85 trahviühiku ulatuses, s.o. 340 eurot.

Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtule esitatud kaebuses väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja tunnistab, et ta sõitis sõidukiga XXX, mis on M1G kategooriasse kuuluv sõiduauto, mille registrimass on 4173 kg, sõiduki haakes oli O2 kategooria haagis, autoveotreiler ilma kaubata, st. tühi registreerimismassiga 2500 kg, tühimassiga 544 kg tollitsoonis Tallinnas D terminalis suunaga laevale Soome Vabariiki. Antud haagis toodi sinna teise haagisega, antud haagis oli plaanis viia välja Eesti Vabariigist ja võtta arvele Soome Vabariigis, seetõttu ei pidanud vajalikuks antud haagisele tehnoülevaatuse sooritamist, sest tehnoülevaatus oleks kuulunud sooritamisele teises riigis. Haagis oli täielikult sõidukorras ja tehnonõuetele vastavas korras, mida tõestab mõni päev hiljem läbitud tehnokontroll. Kaebaja leiab, et omades B kategooria juhtimisõigust lisapunktiga 96 ning lisaks omades BE kategooria juhilube, et näe, et ta oleks sooritanud nii suure väärteo, et see oleks vastavuses talle määratud rahatrahviga. Kaebajal puuduvad kehtivad rikkumised ja kogu tegevus leidis aset kinnisel territooriumil. Kaebajal on 4 ülalpeetavat, kelles 3 on alaealised lapsed. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja talle määratud rahatrahv üle vaadata ja vähendada seda.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Kohtuväline menetleja leidis, et karistuse mõistmisel on arvesse võetud KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 sätestatust. Isikule määratakse ühe teona toime pannud kaks liiklusalast väärtegu, mille eest määratakse

KarS § 63 lg 1 alusel karistus rangema paragrahvi alusel. Kohtuväline menetleja leiab, et arvesse tuleb võtta karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel ei saa ja ei pea alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastava karistuse määr. LS § 201 lg 1 järgi on võimalik karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seejuures ei sisalda liiklusseadus erandeid, mis võimaldaksid sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Kohtuväline menetleja jäi seisukoha juurde, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra vastab süü suurusele ning karistuse üldja eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et J.G kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Vaidlust ei ole selles, et J.G juhtis 14.01.2015.a. kell 10:30 Harjumaal Tallinna linnas

Lootsi 13 juures mootorsõidukit Ford Excursion/Pongratz reg.nr XXX C1E kategooria autorongi omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis mootorsõidukit, mille haakes oleval haagisel oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 14.01.2015.a. kell 10:30 kõrvaldati mootorsõiduki Ford/Pongratz reg.nr XXX roolist J.G, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; tunnistaja Igor Juhkov ülekuulamise protokolliga, mille tunnistaja on andnud ütlusi, et 14.01.2015.a. kell 10:30

Lootsi 13 juures peatas kontrolliks autorongi reg.nr XXX, mida juhtis J.G (ik XXX). J.G esitas kontrolliks autorongi registreerimistunnistused ja EV juhiloa

(B,BE kategooria). Kontrollimisel selgus, et autorongi treileril puudus tehnoülevaatus ja autorong nõuab C1E kategooria juhtimisõigust (autorongi reg. mass on 4173 kg + 2500 kg);

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et J.G omab B, B1 ja BE kategooria juhtimisõigust. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik J.G rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 73 lg 2 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 201 lg 1 ja § 242 lg

1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel.

02.03.2015.a esitatud kaebusest nähtub, et isik tunnistab oma süüd. Seega on J.G pannud süüteo toime otsese tahtlusega.

Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi suuruse vähendamist.

Vastavalt liiklusseadus § 201 lg 1 sättele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o. on 800 eurot.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o. 340 eurot. Seega on J.G-le määratud karistus alla sanktsiooni keskmise määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kuivõrd kaebusest nähtub, et isikul on 4 ülalpeetavat, kellest 3 on alaealised lapsed, seega peab kohus võimalikuks määrata J.G-le mõistetud rahatrahvi tasumine ositi. Kohus arvestab ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi ning kohus annab võimaluse menetlusalusel isikul teha järeldused mõistetud karistuses ning leiab, et see mõjutab hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning teeb antud väärteoasjas nr 2303,15,000044 uue otsuse ja karistab J.G LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi mõistes KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga

85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340 eurot. Kuid peab võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Seega kohustada J.G tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 8 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 42,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik