4-15-399/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-399

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. 2015. a, kohtumaja märts Jõgeva Väärteoasja number 4-15-399 Kohtukoosseis kohtunik Raina Pärn Väärteoasi

Menetlusaluse isiku L.J-i kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.01.2015. a kiirmenetluse 2490,15,000018 otsusele väärteoasjas nr Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

L.J (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna p korrakaitsebüroo refektuuri

ennetusja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Katre Mägi.

RESOLUTSIOON

1. Politsei- 04.01.2015. a Tühistada osaliselt ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsus 2490,15,000018, s.o

väärteoasjas nr L.J-i süüdimõistmises ja karist . amises LKindlS § 81 järgi

2. Politsei- 04.01.2015. a otsus Muus osas jätta ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri väärteoasjas nr 2490,15,000018 muutmata.

4. Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku kaebus. L.J-i

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule assatsioonkaebuse võivad esitada . K

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ko alates htule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsusest teadasaamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus kätte toimetatud oli pooltele .

I Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

04.01.2015. a koostati

asjas nr 2490,15,000018 kiirmenetluse L.J-i suhtes väärteo

otsus nr 10220142290629 04.01.2015. a kella 18.57 ajal , mille järgi juhtis L.J

Jõgevamaal Põltsamaa linnas Lossi tn juures mootorsõidukit suunaga Silla tn suunas Lexus IS200 registreerimismärgiga 146AYU ja ei peatanud sõidukit reguleerimata ülekäiguraja ees, ohustades sellega jalakäijat, kes oli astunud ülekäigurajale. Juht tekitas oma teoga liiklusohu. Samuti liikluskindlustuseta (tl 9-10). juhtis L.J mootorsõidukit

Väärteo panemine on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud isiku ütlustega, toime

enda tunnistaja ü likust registrist tehtud päring lekuulamise protokolliga, videosalvestisega, riik u vastusega. Lisaks on kohtuvälise menetleja ametnik vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja need väärteokirjelduses kirjeldanud ning ametnik võib kohtu või kaebemenetluses osaleda - tunnistajana. L.J rikkus LS § 35 lg 4 ja LKindlS § 3 lg 2. L.J-ile määrati juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 karistuseks LS § § 81

222 lg 2 alusel rahatrahv 60 eurot ja LKindlS alusel rahatrahv 60 eurot, s.o kokku 120 eurot.

II L.J-i kaebus 21.01.2015. a esitas menetlusalune isik kaebuse , L.J kohtuvälise menetleja otsusele

milles taotles VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist ja rahatrahvi vähendamist (tl 1). Kaebuses selgitab L.J, milliste rikkumiste eest on talle koostatud 04.01.2015. a kiirmenetluse otsus nr 10220142290629 kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 2490,15,000018. L.J avaldas, et kiirmenetluse koostamise ajal oli ta kin on kehtiv liikluskindlustuse poliis, kuid politsei kasutuses olev andmebaas del, et sõidukil

näitas teistsugust infot. Hiljem selgus, et sõidukil oli ikkagi kehtiv liikluskindlustuse poliis. Politsei kasutuses olevasse andmebaasi ei kandunud üle info kindlustuse töötaja eksimuse tõttu.

Menetlusalune isik

vaadata kirjalikus menetluses, L.J palus kaebus läbi kohtuistungist ta ta kaitsja osalemist menetlusel. Kaebusele osa võtta ei soovi, samuti ei soovi on lisatud 04.01.2015. ,15,000018 (tl 2-3). a kiirmenetluseotsus väärteoasjas nr 2490

III Menetluse käik 21.01.2015. a saatis kohtuväline menetleja kohtule L.J-i väärteotoimiku (tl 7-16) ning oma kirjaliku seisukoha (tl 4- ,15,000018. 5) väärteoasjas 2490 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetlus tuleb osaliselt lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lõuna prefektuuri koerajuht Arsi Alavere on koostanud kiirmenetluse otsuse

L.J-ile määranud mõlema rikkumise eest

ja rahatrahvi kogusummas 120 eurot.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et L.J ei ole pannud toime väärtegu, mis seisnes sõiduki juhtimises ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita. Kinnitust on leidnud, et kindlustuse müügitöötaja poolse eksimuse tõttu ei ole kandunud üle riiklikusse kehtiv poliis

registrisse. Seetõttu on ekslikult märgitud süüteo kirjeldusse rikkumisena sõiduki juhtimine ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita. Muus osas on kiirmenetluse otsus õige ja kohtuväline menetleja on nõus, et kohus vähendaks kiirmenetluses määratud rahatrahvi võrdeliselt aluse äralangemise osaga.

Kohtuväline menetleja lisas, et nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungist osa võtta ei soovi.

27.01.2015. a Tartu Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4

399 jättis kohus L.J-i

kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.01.2015. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2490 000018 käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o hiljemalt ,15,

10.02.2015. a. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada korrektne kaebetähtaja ennistamise avaldus, kuna L.J-i poolt kaebus esitamise ajaks oli kaebetähtaeg möödunud (tl juba 17-18). 02.02.2015. a saabus kohtusse sel (tl 19). L.J-i gitused puuduste kõrvaldamiseks 02.02.2015. a Tartu Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4-15-399 ennistas kohus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.01.2015. a otsusele väärteoasjas nr 249015000018 kaebuse esitamise tähtaja. Kohus võttis menetlusaluse isiku L.J-i kaebuse menetlusse ja määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb soovi korral esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta hiljemalt 17.02.2015. a (tl 20-21). K ei esitanud. ohtuväline menetleja seisukohta kohtu määratud tähtajaks

II KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, -st 132. juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS § VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on L.J taotlenud väärteootsuse osalist tühistamist LKindlS § 81 rikkumise osas ja palunud vähendada määratud rahatrahvi. Kaebuses ei ole L.J vaidlustanud LS § 222 lg s 2 sätestatud süüteo toimepanemist. Vaatamata sellele, et L.J ei ole - vaidlustanud süüdimõistmist ja karistamist LS § 222 lg 2 järgi, tuleb kohtul hinnata VTMS §

123 lg 2 alusel väärteoasja täies ulatuses, st hinnata ja analüüsida ka süütegu LS § 222 lg 2 järgi.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et L.J-i suhtes tehtud otsus 2490,15,000018 tuleb osaliselt väärteoasjas nr tühistada, s.o L.J-i süüdimõistmises ja karistamises LKindlS § 81 järgi. Muus osas tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. L.J-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt käsitleb kohus L.J-ile etteheidetud käitumist LS § 222 lg 2 järgi, seejärel võtab seisukoha L.J-ile etteheidetud teos LKindlS § 81 järgi.

3. LS § 222 lg 2 sätestab ootorsõiduki või trammijuhi poolt reguleerimata

vastutuse m -

ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest kui sellega on tekitatud liiklusoht ning näeb karistusena ette rahatrahvi

kuni kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

L.J-i suhtes koostatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on L.J-ile ette heidetud, et tema 04.01.2015. a kell 18.57 Põltsamaa linnas Lossi tänaval suunaga Silla tänava poole juhtis mootorsõidukit ja ei peatanud sõidukit reguleerimata ülekäiguraja ees, ohustades sellega jalakäijat, kes oli astunud ülekäigurajale (tl 9).

Kohus leiab, et teo toimepanemine on tõendatud tunnistaja Riin Tamme ütlustega, mille kohaselt juhtis L.J 04.01.2015. a Lossi ja Silla tn ristmikul Silla tn suunas Põltsamaa linnas mootorsõidukit Lexus reg. nr 146AYU, juht ei peatanud sõidukit reguleerimata ülekäiguraja ees ohustades sellega jalakäijat, kes oli astunud ülekäigurajale, tekitades oma teoga liiklusohu (tl 11).

L.J-i ütlused kiirmenetluse otsusel kinnitavad, et muuhulgas ei andnud ta mootorsõidukit juhtides teed jalakäijale (tl 10). Ka 02.02.2015. a esitatud täiendavas seletuses tunnistab L.J, et ei lasknud jalakäijat üle tee (tl 19). L.J ei ole vaidlustanud rikkumist ka kohtule esitatud kaebuses.

Lisaks tõendab L.J-i poolt teo toimepanemist väärteoasja juures asitõendiks olev DVD videosalvestisega 04.01.2015. a (tl 16). Videosalvestisest nähtub, et heledat värvi sõiduk l , pidurdab äheneb ülekäigurajale , ei peatu, kuid samal ajal ületab jalakäija reguleerimata ülekäigurada. Tegemist on lumise teega ja pimeda ajaga. Kiirmenetluse otsuselt ja tunnistaja ütlustest nähtub, et L.J juhtis 04.01.2015. a kell 18.57 sõidukit Lexus 15 200, registreerimismärgiga 146AYU (tl 9). LS § 35 lg 4 kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Kohus, hinnates tunnistaja ütlusi ja videosalvestist, leiab, et L.J-i tegevus (sõidu jätkamine, mitte peatumine) mootorsõiduki juhina ohustas jalakäijat, kes oli alustanud reguleerimata ülekäigurajal tee ületamist. L.J ei veendunud ülekäigurajale lähenedes, kas ülekäigurajal on jalakäijaid teed ületamas. L.J on ise ütlusi andnud, et ta ei pannud märki tähele (tl 10). Videosalvestisest nähtuvalt nägema pidi L.J

sõiduteed ületavat jalakäijat sõidukiga ülekäigurajale lähenedes. Kuna L.J enda sõnul ülekäiguraja märki ei näinud, järeldub sellest ilmselgelt, et L.J ei valinud sobivat sõidukiirust. L.J pidanuks reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. L.J seda ei teinud. Siinjuures ei ole kohtu arvates oluline seegi, et jalakäija ei olnud jõudnud veel ülekäigurajal sõiduraja sellele osale, mida mööda sõitis L.J oma juhitud sõidukiga. L.J põhjustas jalakäijale teed mitteandmisega liiklusohu. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul saab kogutud tõendeid kogumis hinnates järeldada, et L.J pidi aru saama, et juhul, kui ta ei peata sõidukit olukorras, kus jalakäija on juba ülekäigurajale astunud, võib ta põhjustada liiklusohu. Eeltoodust tulenevalt on L.J rikkunud LS § 35 lg 4 ja toime LS § 222 lg on pannud

2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4. iikluskindlustuset LKindlS § 81 sätestab vastutuse l a sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest ning näeb karistusena ette raha kuni 100 trahviühikut. trahvi

Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse L.J-ile ette mootorsõiduki juhtimist liikluskindlustuseta (tl 9).

Nii kaebuses kui kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et L.J ei ole toime pannud väärtegu, mis seisnes sõiduki juhtimises ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita.

Kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljavõtte (tl 12) kohaselt puudus L.J-i poolt

04.01.2015. , , kehtiv a juhitud mootorsõidukil Lexus IS200 registreerimismärgiga 146AYU liikluskindlustuse poliis ja sellise sõidukiga liiklemine ei ole lubatud. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et sõidukil Lexus IS200, registreerimismärgiga 146AYU, oli

04.01.2015. a kehtiv kindlustuspoliis If P&C Insurance AS selgitus. Selgituse kohaselt põhjustas kehtiva poliisi puudumise Ifi müügitöötaja 20.10.2014.a tehtud viga kliendi sularaha makse kinnitamisel Ifi infosüsteemis. Kuivõrd LS § 88 lg 1 kohaselt ei ole liikluskindlustuse poliisi kaasas kandmine kohustuslik, poliisi välja ei prinditud ning seetõttu ei avastanud ka Ifi müügitöötaja, et infosüsteemis jäi poliisi kehtivus kinnitamata. If selgitas, et kindlustusvõtja on liikluskindlustuse makse nõuetekohaselt tasunud ja liikluskindlustuse poliis tuleb lugeda kehtivaks. Viga infosüsteemis on parandatud ja sõidukil on poliis nr E7752158380 kehtivusega 25.10.2014.a -24.02.2015.a (tl 13). Lisatud on väljavõte kindlustuspoliisist nr E7752158380 (tl 13). Liikluskindlustuse tavalepingu poliisi nr E7752158380 väljavõtte kohaselt oli sõidukil kehtiv poliis 25.10.2014. a-24.02.2015. a (tl 14).

Eelnimetatud tõendid kinnitavad kaebuses märgitut, et liikluskindlustuse poliis kehtiv oli väidetava rikkumise toimepanemise ajal ja L.J ei ole LKindlS § , s.o 04.01.2015. a,

3 lg 2 rikkunud Seega ei ole , st kasutanud liikluses sõidukit, millel ei olnud liikluskindlustust. L.J toime pannud LKindlS § s 81 sätestatud süütegu. -

Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega üheselt tuvastatud, et L.J-i poolt 04.02.2015.

a juhitud sõidukil Lexus IS200, registreerimismärgiga 146AYU, oli 04.01.2015. a kehtiv liikluskindlustuspoliis, mistõttu tuleb selles osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu.

5. L.J on esitatud kaebuses palunud vähendada määratud rahatrahv, püsiva sissetuleku puudumise tõttu, kuna menetlusalune isik on õpilane.

L.J-ile on kiirmenetluse otsusega määratud LS § 222 lg s 2 sätestatud väärteo - toimepanemise eest rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. LS § 222 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Karistuse määramisel väärteo toimepanemise eest tuleb juhinduda KarS § 56 lg s 1 sätestatud - karistuse mõistmise põhimõtetest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et L.J-ile määratud rahatrahv LS § 222 lg s 2 sätestatud väärteo - toimepanemise eest on põhjendatud. Siinjuures on oluline rõhutada, et tegemist on alammäära lähedase karistusega (15 trahviühikut), kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi alammääraks

3 trahviühikut, maksimaalseks määraks LS § 222 lg 2 järgi 100 trahviühikut. Kohus leiab, et L.J-i süü ei ole suur. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Lisaks on oluline hinnata kari . stuse määramisel ka karistuse eripreventiivset eesmärki Kohus, võttes arvesse, et

L.J ei ole varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid, peab põhjendatuks tema karistamist kergemaliigilisema karistusega, so rahatrahviga sanktsiooni miinimummäära lähedal. Asjaolu, et L.J puudub sissetulek ja ta on õpilane, ei anna kohtu arvates alust mõistetud karistuse vähendamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt kohus osaliselt tühistab kohtuvälise menetleja otsuse L.J-i

süüditunnistamises ja karistamises LKindlS § 81 alusel ja rahuldab osaliselt L.J-i kaebuse. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 1 kannab menetluskulud osaliselt riik (s.o osas, mis puudutavad kulusid seoses väärteoasja süüdistusega LKindlS § 81 järgi) Muus osas jäävad menetluskulud VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel . menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik