3-15-492/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-492 Määruse kuupäev

17. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada keeleline diskrimineerimine ja vaadata läbi kaebused. Resolutsioon Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Nikolai Lilitškin esitas 26.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale, taotledes vastustaja kohustamist keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks ning kaebuste läbi vaatamiseks ja „pärast teha otsuseid distsiplinaarmenetluse osas“ (kaebuse sõnastus). Kaebaja kirjeldab, et ei saa aru, mida tema käest nõutakse ja seejärel kirjutatakse raporteid, justkui kaebaja ei täidaks vanglateenistujate nõudmisi. Kaebaja viitab esialgsele õiguskaitsele ning riigilõivust vabastamisele.

2. Tartu Halduskohus esitas 10.03.2015 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale taotluse keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks.

3. Tartu Vangla teatas 13.03.2015 vastusena kohtunõudele, et kaebaja on esitanud märgukirju, kus ta annab märku, et ametnikud räägivad temaga eesti keeles, ning kaks kuriteoteadet seoses keelelise diskrimineerimisega, mille osas on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodust tuleneb kaebajale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõude puhul.

Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja läbinud keelelise diskrimineerimise lõpetamise kohustamise nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Tartu Vangla teatel on kaebaja esitanud keelelise diskrimineerimisega seotud märgukirju ja kuriteoteateid. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale taotluse ja keelduva vastuse korral vaide seoses keelelise diskrimineerimisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks kohustamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole vastav nõue käesoleval hetkel kohtus menetletav.

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse keelelise diskrimineerimise lõpetamiseks kohustamise nõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

6. Kaebaja on palunud kohustada vanglat tema kaebusi läbi vaatama ja pärast teha otsuseid distsiplinaarmenetluse osas (kaebuse sõnastus). Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid kaebusi ta soovib, et vangla läbi vaataks, ei pea kohus vajalikuks seda täpsustada, kuna kaebus ei oleks ka nõuete täpsustamise korral menetletav.

Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja eesmärgiks on, et vangla arvestaks distsiplinaarmenetluses kaebaja keelebarjääriga, kuna kaebaja ei saanud talle vanglateenistujate poolt antud käskudest aru ja justkui ei täitnud talle esitatud nõudmisi. Kohus selgitab, et kaebajal on distsiplinaarmenetluse vältel võimalik esitada eelkirjeldatud vastuväited vanglale.

Kaebaja nõue tema kaebuste läbi vaatamiseks kohustamiseks on sisustatav kaebaja pöördumiste menetlemiseks kohustamisega. Kui kaebaja leiab, et tema taotlus on jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata, on tal õigus esitada selle peale vaie vanglale. Kui kaebaja leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt, on tal vastavalt kohtupraktikas omaks võetud seisukohale võimalik pöörduda juhul, kui ta leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt, põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sellisel puhul kohustus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita.

Eeltoodud põhjustel ei ole kohustamisnõue kaebaja kaebuste läbi vaatamiseks lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tema kaebuste läbi vaatamiseks kohustamiseks (vrdl Tartu Halduskohtu 03.07.2013. a määrus asjas 3-12-1473). Samadel põhjustel ei oleks lubatav ka tuvastamisnõue, mistõttu kohus ei suuna kaebajat tuvastamisnõude esitamisele.

Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Seetõttu tagastab kohus kaebaja kaebuste läbivaatamiseks kohustamise nõude selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei pea kohus vajalikuks täpsustada kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ning jätab taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. Samuti jätab kohus käsitlemata kaebuses esitatud taotluse riigilõivust vabastamiseks.

8. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik