1-15-61/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 29.01.2015 otsusega tunnistati P.R süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati P.R süüdi KarS § 274 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 274 lg 2 p 3) ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 4 kuuni.
Legislator headnote
AI generated1-15-61/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Sama kohtuotsusega tunnistati P.R süüdi KarS § 274 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 274 lg 2 p 3) ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 4 kuuni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-61 Kohtukoosseis Kriminaalasi Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk
P.R süüdistuses KarS § 121, KarS § 274 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. jaanuari 2015 otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatava P.R-i kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, apellatsioon RESOLUTSIOON
1. Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 29. jaanuari 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-61 läbi vaatamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga
Advokaadibüroo kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi Kaido Kooga apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. Mõista P.R-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi
Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
4. P.R tasuda väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal
a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700005540 ja selgitus „P.R , 1-15-61, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Viru Maakohtu 29.01.2015 otsusega tunnistati P.R süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati P.R süüdi KarS § 274 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 274 lg 2 p 3) ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 4 kuuni.
2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P.R-i kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista P.R-ile kergem karistus.
2.1. Apellant toob välja, et pärast viimast karistust on P.R otsustanud oma elukorraldust ja suhtlusvõrgustikku muuta, mille põhiliselt kindlustab just elukoha ja elukorralduse vahetus. Süüdistatav on asunud tegelema tervisega, tal on krooniline XXXX ning vangistuse kandmisele asumine katkestaks uuringud ja vajaliku ravi, mistõttu süüdistatava tervis jätkuvalt halveneks. Lisaks ei ole P.R vangistusest vabanemisest 3 kuu jooksul uusi õigusrikkumisi toime pannud ehk on asunud paranemise teele. Selle tee katkestamine vangistusega ei ole põhjendatud. Süüdistatavale tuleb anda võimalus elu muuta ja tõestada, et ta on võimeline seadusekuulekalt elama.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, hinnates P.R-i kaitsja esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).
Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on P.R-ile karistust mõistes põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 8-11) mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 121 nägi kuni 01.01.2015 karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 274 lg 1 nägi kuni 01.01.2015 karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus võttis P.R-ile karistust mõistes arvesse nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut, varasemat elukäiku, alternatiivsete karistuste kohaldamise võimalikkust kui ka karistuse üldja eripreventiivset mõju. Maakohus arvestas P.R-i karistust kergendava asjaoluna kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastatud. Maakohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse või karistusest tingimisi vabastamine P.R-i puhul põhjendatud. Maakohtu leidis, et P.R-i suhtes, arvestades püsiva sissetuleku puudumist ja varasemat elukäiku, ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Rahaline karistus ei vastaks karistuse eesmärkidele, sest maakohus leidis, et ei ole võimalik saavutada seda, et süüdistatav edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud.
Isik on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole ka see sobiv meede karistuse eesmärkide täitmiseks.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõistetud karistuse vähendamiseks perspektiivitu. Ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).
6.1. Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus eeltoodud põhimõtetest ning P.R-ile mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul, ei ole võimalik kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo nr 3-1-1-58-13; 3-1-1-13-11; 3-1-1-11-10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuses mõistetud karistuse liik ja määr igati seaduslik ja põhjendatud, arvestades siinkohal, et tegemist ei ole süüdistatava esimese vägivaldse kuriteoga. Vägivalla kasutamine teiste isikute suhtes ei ole P.R-i jaoks juhuslik, vaid pigem süstemaatiline tegevus. Ilmselgelt ei ole eelnevad karistused P.R-ile vajalikku preventiivset toimet kuritegude toimepanemisest hoidumiseks avaldanud. Kaitsja on välja toonud, et P.R põeb kroonilist XXX, kuid see ei ole asjaolu, mis takistaks P.R vangistuse kandmist. Apellatsioonis praktiliselt ei ole välja toodud põhjendusi, miks maakohtu määratud karistus on liialt raske või miks tuleks teist kergemaliigilist mõjutusvahendit kohaldada.
7. P.R-i kaitsja esitas taotluse osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks, mille kohaselt kulus apellatsiooni koostamisele kokku 1,5 tundi, mille eest kaitsja taotleb tasu kokku summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata (läbi vaatamata), jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab P.R hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 72 eurot.
8. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau