3-15-11/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-11

Haldusasi

HRFD Baltic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.08.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/023873-16 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

HRFD

Baltic

OÜ,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Yulia Klyukach

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Rõuk

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata HRFD Baltic OÜ taotlus IT-

ekspertiisi läbiviimiseks.

2. Jätta rahuldamata HRFD Baltic OÜ taotlus Mihhail

Koreni tunnistajana üle kuulamiseks.

3. Lugeda HRFD Baltic OÜ kaebus mittetähtaegselt

esitatuks.

4. Lõpetada haldusasja menetlus.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

6. Tagastada Aavik ja Partnerid AB OÜ-le kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 333,78 eurot AS SEB Pank

arvelduskontole nr EE511010220054319012.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 3-5 peale on õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates määruse teinud halduskohtu

kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 18.08.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/023873-16, millega

kohustas HRFD Baltic OÜ-d tasuma käibemaksu ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt kokku 10 625,86 eurot.

2. HRFD Baltic OÜ esitas 29.10.2014 MTA-le vaide MTA 18.08.2014 maksuotsuse

kehtetuks tunnistamiseks, kuid MTA tagastas 28.11.2014 otsusega nr 6-1/2450-4 vaide tähtaja

ületamise tõttu.

3. HRFD Baltic OÜ esitas 02.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.08.2014

maksuotsuse tühistamiseks.

4. Kohus võttis kaebuse 26.01.2015 määrusega menetlusse ja kohustas kohus vastustajat

esitama kohtule seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta.

5. MTA esitas 30.01.2015 seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades,

tähtaeg ei kuulu ennistamisele ja asja menetlus tuleb lõpetada. MTA lisas seisukohale ka tõendi,

mille kohaselt on Mihhail Koren MTA 18.08.2014 maksuotsuse e-maksuametis | e-tollis

(edaspidi e-maksuamet) avanud 21.08.2014.

6. Kaebaja esitas 05.02.2015 vastuse vastustaja seisukohale, milles märkis, et ei ole

21.08.2014 maksuotsust kätte saanud ning selgitas, et e-maksuameti keskkonna kasutamine oli

raskendatud ja informatsiooni asemel ilmusid arvuti ekraanile vaid hieroglüüfid. Kaebaja palus

nende asjaolude osas tunnistajana üle kuulata M. Koreni. Samuti taotles kaebaja e-maksuameti

keskkonna suhtes IT-ekspertiisi läbiviimist. Vastusele oli lisatud M. Koreni selgitus selle kohta,

et 2014. augustis maksudeklaratsioonide esitamisel oli MTA süsteemi kasutamine raskendatud

ning näidis nn hieroglüüfidest.

7. MTA selgitas 13.02.2015 täiendavalt, et e-maksuametis dokumendi kättetoimetamisel

ei ole võimalik süsteemi siseneda ilma dokumenti vastu võtmata. E-maksuametisse sisenemisel

edastab süsteem teate dokumendi väljastamisest ning kohustab enne edasi liikumist dokumendi

vastu võtma. Seega ei saanud kaebajale dokumendi kättetoimetamise fakt ebaselgeks jääda.

Väide hieroglüüfide kohta ei ole usutav. Hieroglüüfid võisid esineda üksnes dokumendi

avamisel, kuid see ei mõjuta kättetoimetamist. Hieroglüüfide esinemisel oleks kaebaja pidanud

astuma samme dokumendi avamiseks. Kaebaja ei ole vaidlusalusel kuupäeval esitanud

pretensiooni e-maksuametis vigade esinemise kohta. Taotlus ekspertiisi läbiviimiseks on

põhjendamatu.

8. Kaebaja esitas 25.02.2015 täiendava seisukoha, milles märkis, et kuna MTA e-süsteem

oli hieroglüüfides, oli võimatu aru saada, et süsteem justkui üritas äriühingule faili kätte

toimetada. Arvamusele oli lisatud M. Koreni selgitus. Kaebaja kinnitas, et jääb oma kaebuse ja

taotluste juurde. Kaebaja esitas 09.03.2015 kohtule täiendavalt IT-spetsialist Dmitri Afanasjevi

arvamuse MTA veebisüsteemi kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja kuna kaebaja ei ole

tähtaja ennistamist taotlenud, tuleb menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

10. Kaebaja esitas MTA 18.08.2014 maksuotsuse peale vaide 29.10.2014 ja MTA tagastas

selle 28.11.2014 otsusega nr 6-1/2450-4 põhjusel, et vaie ei olnud esitatud tähtaegselt ning

puudusid mõjuvad põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Otsuses märgiti, et

maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 3 teise lause kohaselt loetakse e-maksuametisse

üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise

registreerib infosüsteem automaatselt. MTA infosüsteemist nähtuvalt avas kaebaja juhatuse

liige Mihhail Koren maksuotsuse 21.08.2014. Järelikult on maksuotsus kaebajale kätte

toimetatud 21.08.2014 ja vaie tulnuks esitada hiljemalt 22.09.2014.

Halduskohus märkis nii oma 15.01.2015 kui ka 26.01.2015 määruses järgmist: „Tallinna

Ringkonnakohus on 19.11.2009 lahendis nr 3-09-507 (p 9) selgitanud, et kui isik leiab, et

maksuhaldur on vaide tähtaja rikkumise põhjendusega ebaõigesti tagastanud, pöördub ta

halduskohtu poole maksuotsuse tühistamise nõudega ning halduskohus kontrollib kaebuse

tähtaegsuse küsimuse lahendamisel muuhulgas ka seda, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt.

Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 18.08.2014 lahendis nr 3-14-50241 (p 18) selgitanud, et

kui maksuhaldur tagastas vaide õiguspäraselt tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat

kohtueelset menetlust läbinuks ning kaebetähtaja kontrollimisel tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-

st 1. Kaebuse tähtaegsus sõltub seega sellest, kas kaebaja vaie on õiguspäraselt tagastatud. Kui

maksuhaldur tõendab eelmenetluses, et kaebaja sai maksuotsuse kätte juba 21.08.2014, mil

kaebaja seaduslik esindaja avas selle e-maksuametis, on 29.10.2014 esitatud vaie ilmselt

tagastatud õiguspäraselt vaidetähtaja rikkumise tõttu ning kaebus on HKMS § 46 lg 1 järgi

mittetähtaegne.“ Kohus jääb nende seisukohtade juurde.

11. Kohus leiab, et MTA tagastas kaebaja 29.10.2014 vaide õiguspäraselt.

MTA esitas 30.01.2015 kohtule tõendina väljavõtte MTA infosüsteemist (tl 37), millest nähtub,

et isiku suhtes, kelle registrikoodiks on 11110499, on 18.08.2014 tehtud maksuotsus numbriga

12.2-3/023873-16, ning see on e-maksuametisse saadetud 18.08.2014 ja kätte toimetatud

21.08.2014. Kuigi tõendilt ei nähtu otseselt HRFD Baltic OÜ nime, on väljatoodud andmete

põhjal selge, et tõend puudutab kaebaja suhtes tehtud maksuotsust. Järelikult on MTA

infosüsteemi väljavõttega tõendatud, et 18.08.2014 maksuotsus nr 12.2-3/023873-16 on

kaebajale vastavalt MKS § 54 lg-le 3 kätte toimetatud 21.08.2014.

Kaebaja väidab, et kui M. Koren 2014. a augustis e-maksuametisse sisenes, oli veebikeskkonna

kasutamine raskendatud (veebileht näitas hieroglüüfe) ja seetõttu ei saanud ta aru, et e-

maksuamet oleks üldse üritanud talle mingisugust haldusakti kätte toimetada. Kaebaja märkis,

et ta ei näinud e-maksuametis MTA 18.08.2014 maksuotsust, vaid maksuotsus toimetati kätte

alles 01.10.2014, mil see saadeti kaebaja esindajale Y. Klyukachile. Samuti on kaebaja

kohtumenetluse käigus esitanud kohtule IT-eksperdi D. Afanasjevi arvamuse. Sellest nähtub,

et MTA klient-server süsteemis toimub andmete vahetamine asünkroonselt: klient teeb

serverile päringu, server loob vastuse ja saadab kliendile tagasi, kes omakorda interpreteerib

serveri vastuse ja uuendab vajadusel kasutaja veebilehitsejas oleva veebilehe. See, kuidas

kliendi veebilehitseja serverilt saadu interpreteerib, sõltub veebilehitseja seadistusest, sh

veebilehe kodeeringust. Kui veebilehitseja kodeering on seadistatud automaatseks, siis

vahepeal teeb veebilehitseja vigu ja võimalik on juhtum, et kasutaja näeb oma ekraanil

erinevaid kummalisi sümboleid. Samal ajal MTA server paneb juba kirja, et andmed on kliendi

veebilehitsejale saadetud.

Kohtule ei ole usutav, et kaebaja esindaja nägi 21.08.2014 e-maksuametisse sisenemisel vaid

hieroglüüfe ega saanud aru, et süsteem üritab talle haldusakti kätte toimetada ning et ta ei

avanud maksuotsust. Vastustaja selgitas 13.02.2015 kohtule esitatud vastuses (tl 56), et e-

maksuametis dokumendi kätte toimetamisel ei ole võimalik süsteemi siseneda ilma dokumenti

vastu võtmata. E-maksuametisse sisenemisel edastab süsteem teate dokumendi väljastamisest

ning kohustab enne edasiliikumist dokumendi vastu võtma. Ka MTA veebilehel 11.06.2014

avaldatud pressiteatest nähtub: „E-maksuameti süsteem on häälestatud selliselt, et viie päeva

jooksul ei saa isik e-maksuametis muid toiminguid teha, kui pole tutvunud talle saadetud

dokumendiga.“ (http://www.emta.ee/index.php?id=35515). Kui kaebaja esindaja poleks

väidetavate hieroglüüfide tõttu näinud, et süsteem üritas talle mingit dokumenti kätte toimetada,

siis järelikult poleks ta ka kuskile vajutades avaldanud nõusolekut dokumendi avamiseks. Kuna

aga väljavõte MTA infosüsteemist näitab, et kaebajale on maksuotsus kätte toimetatud, siis pidi

kaebaja ikkagi e-maksuametis andma nõusoleku dokumendi avamiseks. Ka juhul, kui pidada

võimalikuks, et e-maksuamet ei kohustanud kaebajat e-maksuametisse sisenemisel koheselt

maksuotsust vastu võtma, siis selleks, et dokumendi avamise lingile vajutada, oleks kaebaja

pidanud kõigepealt liikuma rubriigile „Teated“ ning seejärel „Haldusaktid“ ja alles siis oleks

kaebajal tekkinud võimalus avada maksuotsus. Seega ei ole usutav, et vaidlusalusel ajal näitas

e-maksuameti veebileht kaebajale hieroglüüfe, sest sel juhul on ikkagi seletamatu, kuidas jõudis

kaebaja maksuotsuse avamiseni, kui veebilehel esitatust ei olnud võimalik midagi aru saada.

Nn hieroglüüfides esitatud veebilehel juhuslikult kolme kliki kaudu just maksuotsuse avamiseni

jõudmine ei ole tõenäoline.

Puudub alus arvata, et MTA infosüsteem registreeriks dokumendi avamise ilma, et dokumendi

avamiseks oleks tegelikult kaebaja arvutis käsklus antud. Seda kinnitab ka kaebaja poolt

esitatud IT-spetsialisti arvamus. Sisuliselt tuleneb spetsialisti arvamusest, et MTA server võis

kirja panna, et andmed (maksuotsus) on kaebaja veebilehitsejale saadetud, kuigi tegelikult nägi

kaebaja veebilehel vaid kummalisi sümboleid, mitte maksuotsust. Samas nähtub eksperdi

arvamusest ka selgitus, et kõigepealt peab klient tegema serverile päringu ning alles sellele

päringule vastuseks saadud informatsioon võib esineda kummaliste sümbolitena. Eksperdi

arvamusest ei järeldu, et server registreeriks iseeneslikult ka nende andmete veebilehitsejale

edastamist, mille saamiseks klient pole päringut teinudki. Kõige eeltoodu tõttu ei ole usutav, et

esiteks kaebaja nägi vaidlusalusel ajal e-maksuametisse sisenemisel kummalisi sümboleid ning

teiseks, et MTA infosüsteem oleks dokumendi avamise registreerinud ilma dokumendi avamise

käskluse andmiseta kaebaja poolt.

12. Fakt, kas kaebaja 21.08.2014 ka maksuotsuse teksti nägi või luges, ei ole MKS § 54 lg

3 kohaselt oluline. Kohus tugineb selles osas ka Riigikohtu praktikale seoses juriidilisele isikule

dokumentide kättetoimetamisega posti teel. Riigikohus on 20.05.2003 määruses haldusasjas nr

3-3-1-37-03 (p 11) leidnud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument

lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel

võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. See, kas adressaat

tegelikult haldusakti kätte sai, ei ole oluline. Oma 03.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-

10-04 (p 13) märkis Riigikohus, et teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti

sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusaktide

teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka

menetlusosalise aktiivset käitumist. Seega kui uskuda, et kaebaja maksuotsuse avamisel selle

sisu tegelikult ei näinud, ei tähenda see, et haldusakti ei saa kättetoimetatuks pidada.

Maksuhaldur on omalt poolt täitnud MKS § 54 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud nõuded – maksuotsuse

e-maksuametisse üles laadinud ja selle kohta kaebaja elektronposti aadressile teate saatnud.

Dokumendi avamine kaebaja poolt on registreeritud 21.08.2014 ning sellega on MKS § 54 lg 3

nõuded dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks täidetud. Kui vastustaja peaks lisaks eelnevale

ikkagi uurima ja arvestama, kas isik maksuotsuse avamisel ka reaalselt sellega tutvus, muutuks

MKS § 54 lg 3 sisutühjaks.

13. Seega on MTA 18.08.2014 maksuotsus nr 12.2-3/023873-16 kaebajale kätte toimetatud

21.08.2014. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-10-04 (p 8), kui mingil põhjusel on sama

haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama

esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Järelikult asjaolu, et maksuotsus edastati

01.10.2014 kaebaja advokaadile, ei muuda seda, et kaebetähtaega tuleb arvestada alates

esimesest teatavakstegemisest, s.o kuupäevast 21.08.2014. Kuna MKS § 138 lg-st 1 tulenevalt

tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest või

kättetoimetamisest, tuli vaie esitada hiljemalt 22.09.2014. Esitades vaide alles 29.10.2014,

ületas kaebaja vaide esitamise tähtaega. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et puudusid

mõjuvad põhjused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja pidas vaidemenetluses

17.11.2014 esitatud selgituses (tl 16) enda vaiet tähtaegseks ega esitanud mõjuvaid põhjuseid

tähtaja ennistamiseks.

14. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Kuna kaebaja esitatud vaie tagastati tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda kaebajat kohtueelset

menetlust läbinuks ja lähtuda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg-st 2. Vastasel juhul

puuduks kaebajatel edaspidi kohustus HKMS § 46 lg-s 1 toodud kaebetähtaega järgida, sest

mittetähtaegse vaide esitamisega saavutataks alati uue kaebetähtaja kulgema hakkamine.

Kaebaja 02.01.2015 esitatud kaebus on esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes,

kuna selle kohaselt tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 22.09.2014.

15. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus

selgitas seda võimalust 15.01.2015 määruses. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja

menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus

pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg

6, § 43 lg 1 p 2).

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja eest on tasutud riigilõivu 333,78 eurot (tl 20,

29), mis tuleb menetluse lõpetamise tõttu selle tasunud isikule tagastada.

17. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole

esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et

vastustajat esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei ole vastustajal tõenäoliselt tekkinud

menetluskulusid, mida tuleks kaebajalt välja mõista. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud

poolte enda kanda.

18. Kaebaja on taotlenud Mihhail Koreni tunnistajana ülekuulamist ja e-maksuameti

keskkonna suhtes IT-ekspertiisi läbiviimist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kogub kohus vaid

selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust. Kuna kohus on põhjendanud, et käesolevatel

asjaoludel tuleb maksuotsus kaebajale MKS § 54 lg 3 kohaselt kättetoimetatuks lugeda ning

tähtis ei ole, kas ja mis kujul M. Koren selle sisuga tutvus, siis ei ole ekspertiisi läbiviimine

kaebaja poolt välja pakutud ekspertiisiküsimusi (tl 44) arvestades vajalik. Samuti on kohtule

arusaadavad M. Koreni põhiseisukohad ning puudub põhjus tema täiendavaks ülekuulamiseks.

Kohus on põhjendanud, miks M. Koreni seletused ei ole usutavad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit