1-14-5700/53 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 16.03.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5700 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk

Enn Pustak

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

A.E, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 17.09.2014 ja lõpp 14.05.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.03.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.E

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vangl ja prokurörile. ale, A.E-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.E Viru Maakohtu 17.09.2014 otsusega on süüdi mõistetud KarS § järgi ja mõisteti karistuseks . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

1 aasta ja 6 kuud vangistust

karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.09.2014. Vangla poolt aristatud kokku viiel esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras k korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigilt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtiv distsiplinaarkaristus . ad ed Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung A.E taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav teatas, et tal on terviseprobleemid ning peab arstile minema. Isiku sõnul hakkab ta vabaduses tööd otsima. Vangistuses on isik alkoholiprobleemist üle saanud. Samuti soovib kinnipeetav hakata tasuma võlanõudeid. Prokurör A.E vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja va rasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 5-l korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta teist korda.

Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isikul vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.

Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. iminaalhoolduslike vahenditega ei ole imalik korrigeerida Kr võ

tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on kõrgohtlik avalikkusele ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on kõrgohtlik konkreetsetele täiskasvanutele ning ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Ohustatud on lähedased pereliikmed ja inimesed, kellega isik võib koos elada või suhelda. Oht seisneb vägivaldses käitumises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik tarbib alkoholi, mistõttu isik kaotab kiiremini enesekontrolli, kui tekib konfliktne olukord.

Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Mittevägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on %, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49%. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli isik töövõimetuspensionil ning saadud raha kulutas alkoholile. Isikul on maksmata haginõudeid 2 212,94 euro ulatuses. Samuti nähtub materjalidest, et isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kohus leiab, et kui isik satub vabaduses majanduslikult raskesse olukorda, võib ta asuda taas tekkinud raskuste tõttu alkoholi tarvitama ning panna toime uusi kuritegusid.

Vangla materjalidest nähtub, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Isiku kuritegude laad viitab hoolimatule ja teisi ärakasutavale elustiilile. Kinnipeetav ei oska probleeme lahendada, kasutades nende lahendamiseks vägivalda või sõltuvusaineid. Isik ei mõista teiste seisukohti ning arvestab vaid enda heaoluga. Samuti õigustab isik oma käitumist. Isik on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Isikul on probleemid alkoholi tarvitamisega ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetava käitumine alkoholijoobes on impulsiivne ning hetkeemotsioonidest lähtuv. Isik mõistab, et tal on seoses alkoholiga probleemid, kuid ei tee midagi selleks, et seda muuta. Sellest võib järeldada, et isik ei ole valmis muutusteks ning alkoholist loobumiseks. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest ega pane seetõttu toime uusi kuritegusid. Samuti leiab kohus, et isiku poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on sedavõrd kõrge, et isiku ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest võib järeldada, et isik võ ib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik