3-14-51962/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51962

Haldusasi

KL

kaebus

Tallinna

Vangla

poolt

tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 22 288 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – KL

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin

Martinsen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KL määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KL määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas 3-14-51962

ja teha uus määrus, millega jätta KL kaebus kahjunõude osas, mis puudutab perioode

09.02.2007–27.05.2008, 30.09.2008–06.10.2008 ja 03.11.2008–04.11.2008, läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 02.07.2014 KL kahjunõue, milles taotleti temale

kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 22 288 eurot,

millest 10 000 eurot tervise kahjustamise ja 12 288 eurot hingeliste kannatuste ja stressi eest.

Taotluse kohaselt hõlmab kahjunõue Tallinna Vanglas viibitud järgmisi perioode:

09.02.2007–27.05.2008,

30.09.2008–06.10.2008,

03.11.2008–04.11.2008,

12.09.2012–

01.07.2014.

2. KL esitas 04.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks samas ulatuses ja samade perioodide eest, nagu oli taotletud

vanglale esitatud kahjunõudes.

3. KL esitas 07.10.2014 kohtule Tallinna Vangla vastuse kaebaja kahjunõudele. Tallinna

Vangla 02.10.2014 vastusega nr 5-18/14/18743-2 tagastati KL kahju hüvitamise nõue

perioodide 09.02.2007–27.05.2008, 30.09.2008–06.10.2008 ja 03.11.2008–04.11.2008 osas

3-14-51962

2(4)

läbivaatamatult ning jäeti kahju hüvitamise taotlus perioodi 12.09.2012–01.07.2014 osas

rahuldamata.

4. Kohus leidis 30.10.2014 määruses, et vangla on kaebaja kahjunõude perioodide

09.02.2007–27.05.2008, 30.09.2008–06.10.2008 ja 03.11.2008–04.11.2008 osas tagastanud

õigusvastaselt ning luges KL-l kohustusliku kohtueelse menetluse ka selles osas läbituks.

Kohus jättis kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks (s.o tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning kaebuse ja menetlusabi

taotluse täpsustamiseks).

5. KL esitas 17.11.2014 vastuses kahjunõude perioodide 09.02.2007–27.05.2008,

30.09.2008–06.10.2008 ja 03.11.2008–04.11.2008 osas tähtaja ennistamise taotluse.

Kaebaja taotleb 10 000 euro väljamõistmist tervisekahju eest ning 12 288 euro väljamõistmist

inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju (hingelised kannatused ja stress) eest.

Ajavahemikel 09.02.2007−27.05.2008, 30.09.2008−06.10.2008 ja 03.11.2008−04.11.2008

viibis kaebaja eeluurimismenetluse tõttu arestimajas. Kaebajal puudus sel perioodil selge

ettekujutus ja taju õiguskindluse suhtes. Arvestades kriminaalmenetluse mahtu, keerukust

ning kohtuistungitele ja nende ettevalmistamiseks kulutatud aega, on usutav ja loogiline, et

kaebaja oli kõnealusel perioodil kõik oma ressursid suunanud kriminaalmenetlusse, kus

ringkonnakohtu lahend tehti 05.05.2011 ja Riigikohtu lahend 20.09.2011.

6. Tallinna Halduskohus võttis 17.12.2014 määrusega KL kaebuse menetlusse tähtaja

ennistamise taotluse lahendamiseks (kahjunõude perioodide 09.02.2007–27.05.2008,

30.09.2008–06.10.2008 ja 03.11.2008–04.11.2008 osas) ning tunnistas vastustajaks Tallinna

Vangla.

7. Tallinna Vangla 07.01.2015 vastuse kohaselt pidi kaebaja väidetavast kahju tekkimisest

ja selle põhjustajast teadlik olema hiljemalt Tallinna Vanglast ümberpaigutamistel vastavalt

27.05.2008, mil kaebaja paigutati Viru Vanglasse, 06.10.2008, mil ta paigutati Viru

Vanglasse, ja 04.11.2008, mil ta paigutati taas Viru Vanglasse. Seega tulnuks kahjunõue

vanglale esitada hiljemalt 04.11.2011, kuid kaebaja on kahjunõude esitanud vanglale

01.07.2014, s.o ligi kolm aastat ajast, mil talle pidi olema teada nii temale tekitatud väidetav

kahju kui ka selle tekitaja. Tallinna Vangla hinnangul on kaebaja esitanud kahju hüvitamise

taotluse

perioodide

09.02.2007–27.05.2008,

30.09.2008–06.10.2008

ja

03.11.2008–

04.11.2008 osas vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest.

Mittevaralise kahju tekkimisest saab isik üldjuhul aru kohe, kuna selline kahju on seotud isiku

hingeliste üleelamiste ja sisemise rahuga. Seega ei saa isik väita, et ta sai hiljem aru, et 4-5

aastat tagasi tundis ta ebameeldivusi ja talle tekitati mittevaralist kahju, mis avaldasid mõju

tema hingelisele seisundile. Kaebajal ei

ole esinenud mõjuvat põhjust tähtaja

möödalaskmiseks. Vanglakambrites olnud isikliku ruumi osas väidetava õigusvastasuse

tuvastamine hilisema kohtupraktika pinnalt ei ole kahjunõudega vangla poole pöördumise

objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ka ei saanud

hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju.

Seega leiab vangla, et kuna kaebaja ei ole käitunud kohtueelses menetluses nõuetekohaselt,

tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 23.01.2015 määrusega KL tähtaja ennistamise taotluse

rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse kahjunõude osas, mis puudutab perioode

09.02.2007–27.05.2008, 30.09.2008–06.10.2008, 03.11.2008–04.11.2008.

3-14-51962

3(4)

Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist muu hulgas perioodidel 09.02.2007–

27.05.2008, 30.09.2008–06.10.2008 ja 03.11.2008–04.11.2008 inimväärikust alandavates

tingimustes viibimise eest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pidi neil perioodidel

väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teadlik olema hiljemalt Tallinna Vanglast

ümberpaigutamistel vastavalt 27.05.2008, mil kaebaja paigutati Viru Vanglasse, 06.10.2008,

mil ta paigutati Viru Vanglasse, ja 04.11.2008, mil ta paigutati taas Viru Vanglasse. Seega

tulnuks kahjunõue vanglale esitada hiljemalt 04.11.2011. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale

kahju hüvitamise nõude 01.07.2014. Seega on kahjunõue nende perioodide osas Tallinna

Vanglale esitatud RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud 3-aastast tähtaega rikkudes.

Puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb

jätta rahuldamata. Kaebaja välja toodud asjaolu, et ta viibis vaadeldavatel ajavahemikel

eeluurimismenetluse tõttu arestimajas ning tal puudus sel perioodil selge ettekujutus ja taju

õiguskindluse suhtes, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena ega too kaasa tähtaja ennistamist.

Niisamuti ei õigusta seaduses ettenähtud tähtaja ennistamist kaebaja poolt välja toodud

põhjus, et ta oli kõnealusel perioodil kõik oma ressurssid suunanud läbiviidavasse

kriminaalmenetlusse.

Kolm aastat on küllaldaselt pikk aeg, mille jooksul selgusele jõuda, kas kaebajale on kahju

tekkinud ja vajadusel hüvitise väljanõudmiseks konkreetseid samme astuda. Isegi, kui kaebaja

suhtes viidi kahjunõude esitamise tähtaja kestel läbi ka kriminaalmenetlust, ei saanud see

kaebajal takistada kahjunõude esitamise korda välja selgitada ja oma õiguste kaitseks vangla

poole pöörduda. Kaebaja ise viitab oma taotluses, et kriminaalmenetluses tehti

ringkonnakohtu lahend 05.05.2011 ja Riigikohtu lahend 20.09.2011. Kui kaebajat tõepoolest

takistas oma õiguste kaitsmisel ja kahjunõudega vangla poole pöördumisel just viidatud

kriminaalmenetlus, saanuks kaebaja kohe pärast kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendite

tegemist asuda välja selgitama kahjunõude esitamise võimalusi ja mõistliku aja jooksul

pöörduda vangla poole. Kaebaja on aga kahjunõude vanglale esitanud alles 01.07.2014. Seega

ei saanud kaebajat takistada läbiviidud kriminaalmenetlus. Oma õiguste kaitse osas selge

ettekujutuse ja taju puudumine ei ole kaebajast sõltumatu takistus tähtaja järgimisel. Seaduses

ettenähtud 3-aastane tähtaeg on ettenähtud selleks, et selle aja jooksul saaks isik aru, kas ja

kes on talle kahju tekitanud ning saaks astuda samme oma õiguste kaitse võimaluste

väljaselgitamiseks ja esitada vajadusel kahju hüvitamise taotlus. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-02).

Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva

asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kohus saab seega menetleda kahjunõuet edasi perioodi 12.09.2012–01.07.2014 osas.

9. KL esitas 02.02.2015 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 09.02.2015

rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. KL palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada tähtaja

ennistamise taotlus. Kaebaja suhtes on eiratud seadusest tulenevaid õigusi. Vastustaja

seisukoht isikliku ruumi osas on subjektiivne. Kaebaja on alates 2006. aastast ammendavalt

kasutanud kõiki oma ressursse, suunates need kriminaalasja menetlusse, kus kaebajat

ähvardas eluaegne vangistus. Vangla poole kahju hüvitamise nõude esitamiseks pöördus

kaebaja teabenõudega juba 05.12.2013, s.t. enne Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse tegemist

asjas Tunis vs Eesti (429/12).

3-14-51962

4(4)

11. Tallinn Vangla palub 11.02.2015 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja

nõustub halduskohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja rikkus kohtueelselt kahjunõude

esitamisel RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ning selle ületamiseks puudusid mõjuvad

põhjused. Halduskohtu määruse põhjendused on selles osas asjakohased ja ammendavad ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata.

13. Halduskohus oleks pidanud aga jätma kaebuse HKMS § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4 ja § 151

lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, mitte lõpetama menetlust HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2

alusel. Kaebaja ei läbinud nõuetekohaselt vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud

kohustuslikku kohtueelset menetlust, milleks tuleb muu hulgas lugeda haldusorganile kahju

hüvitamise taotluse esitamiseks RVastS § 17 lg-s 3 ette nähtud 3-aastase tähtaja mõjuva

põhjuseta ületamist. Asjaolu, et Tallinna Vangla ei selgitanud enne kahju hüvitamise taotluse

tagastamist tähtaja ennistamise taotlemise vajalikkust, ei oma HKMS § 47 lg 1 kohaldamisel

tähtsust, kui vangla jõudis vaatamata võimalikule menetlusveale õigetele lõppjäreldustele.

HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega kaebaja ei rikkunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe