1-13-10424/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10424

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 10. veebruari

2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mait Kalda, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrus muutmata ning Mait Kalda

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mait Kalda on süüdi tunnistatud Järva Maakohtu 4. märtsi 2005. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-5/05 KarS § 114 p-de 1 ja 5, § 404 ning § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja

karistatud KarS § 64 lg 1 alusel 14-aastase vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni

2005. a otsusega tühistati Järva Maakohtu 4. märtsi 2005. a kohtuotsus osaliselt, s.o KarS §

215 lg 2 p-de 1 ja 3 osas ja M. Kalda tegu kvalifitseeriti ümber KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5

järgi. Muus osas jäeti 4. märtsi 2005. a otsus muutmata, sealhulgas jäid muutmata M. Kaldale

mõistetud karistused. Kohtuotsus jõustus 24. augustil 2005 Riigikohtu määrusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20. juulil 2004 ja lõpeb 19. juulil 2018. Võimalus tingimisi

enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 3. jaanuaril 2015.

2. Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrusega jäeti M. Kalda vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

2.1

M. Kalda on tunnistanud, et enne vangistust oli tal probleeme alkoholi liigtarvitamisega.

Alkoholi tarbis ta ka mitu päeva järjest ning see põhjustas kontrollimatut käitumist, samuti

vägivalda. Vabanedes soovib ta alkoholitarbimist piirata, sõltuvust tunnistab. Vangistuse

jooksul on M. Kalda läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening,

Eluviisitreening ja Õige Hetk. Samuti on kinnipeetav osalenud Anonüümsete Alkohoolikute

tugigrupis. Lisaks eelnevale lõpetas M. Kalda puidupingitöölise eriala Tartu

Kutsehariduskeskuses ning on vangistuse jooksul korduvalt osalenud vangla tööhõives

majandustöödel. Vabanemise järgselt on M. Kaldal olemas elukoht ning ema toetus.

2.2

Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, ei ole M. Kalda ennetähtaegne

vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Positiivne on, et süüdimõistetu on vanglas

tegelenud kuriteoriskide maandamisega ja säilitanud tööharjumuse, kuid need asjaolud ei

kaalu üles M. Kalda poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. Tegemist oli julmal viisil toime

pandud mõrvaga. See on üks raskemaid kuritegusid, mille eest on seadusandja näinud ette

karistusena kuni eluaegse vangistuse. M. Kalda on talle mõistetud 14-aastasest vangistusest

käesolevaks ajaks ära kandnud enam kui 10 aastat, kuid kandmata karistus on ligi 3 aastat 6

kuud. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega

iseloomule ning M. Kalda vabastamine käesoleval ajal riivaks oluliselt ühiskonna

õiglustunnet. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et M. Kaldat on karistuse kandmise ajal

distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal on tal üks kehtiv karistus.

2.3

Isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ärakandmine

on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel

juhul selliseid erandlikke asjaolusid kohtu arvates ei esine. Kohus nõustub prokuröri poolt

välja tooduga, et raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes

on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt

ligi kolm ja pool aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast

ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega.

3. M. Kalda esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma taotlust põhjendab süüdimõistetu

järgmiselt.

3.1

M. Kalda tunnistab, et tal oli vabaduses probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja purjus

peaga muutus ta vägivaldseks. Viimane kuritegu oli väga julm – M. Kalda võttis inimeselt elu.

Ta ei saa inimest tagasi tuua, kuid peab elu lõpuni elama süümepiinadega. See on väga raske.

Ta kahetseb oma kuritegu. Vangistuse jooksul on ta vabatahtlikult tegelenud alkoholi ja

vägivaldsuse probleemidega. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, lõpetanud

puidupingitöölise eriala ja osalenud vangla majandustöödel. Seega on ta tegelenud halbadest

harjumustest vabanemisega ja on liikunud positiivses suunas. Ta mõistab, et karistusaja lõpuni

on veel pikk aeg, ent märgib, et ka tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel jätkuks

karistuse kandmine ja seda kriminaalhooldaja järelevalve all.

3.2

Vabanedes on M. Kaldal olemas kindel elukoht ja esimesel võimalusel soovib ta asuda

tööle. M. Kalda tahab vabaneda oma võlgadest. Tal on plaanis küsida tööd Paide

Leivakombinaadist, kus ta on ka varem töötanud. M. Kaldale jääb arusaamatuks, miks vangla

ei toeta 5. detsembril 2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Seejuures juhib ta tähelepanu sellele, et 25. oktoobril 2013

koostatud iseloomustuses vangla toetas tema vabastamist, ehkki uue kuriteo toimepanemise

riskiprotsendid olid sel ajal kõrgemad. M. Kalda rõhutab, et soovib hakata elama

seaduskuulekalt, ja palub kohtult talle selleks võimalus anda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et M. Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati

motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab

ringkonnakohus järgnevat.

5. Ringkonnakohus tunnustab M. Kaldat vangistuses tehtud edusammude eest. M. Kalda

on vangistuse jooksul korduvalt osalenud vangla tööhõives majandustöödel, läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme ja lõpetanud puidupingitöölise eriala. Samas nõustub kriminaalkolleegium

maakohtu arvamusega, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles M. Kalda varasemat

elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et

M. Kaldat on kuus korda kriminaalkorras karistatud ja reaalses vangistuses viibib ta teist

korda. Kui varem on M. Kaldat karistatud varavastaste süütegude eest, siis praegust vangistust

kannab ta raske isikuvastase kuriteo – mõrva – eest. Seega on M. Kalda kuriteod muutunud

raskemaks, mis annab tunnistust sellest, et varasemad süüdimõistmised ja kantud karistused ei

ole isikule mõju avaldanud ja ta ei ole oma käitumist muutnud. Samuti on M. Kalda varem

korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, ent need on ebaõnnestunud uute kuritegude

toimepanemise ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. Sellise kuritegeliku minevikuga

isiku puhul puudub ringkonnakohtul alus uskuda, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabanedes ei jätkaks ta kuritegude toimepanemist ja hoiduks varasemate

vigade kordamisest.

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Kaldat vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on kanda veel küllaltki pikk karistusaeg, s.o üle

kolme aasta, mis tähendab, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust on kohtul

võimalik arutada ka edaspidi. Seni tuleb M. Kaldal jätkata vangistuse kandmist, tegeleda oma

probleemidaga ja näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises on püsivad.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus