3-14-53094/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53094

Haldusasi

Ragn-Sells AS kaebus Türi Vallavalitsuse 28. oktoobri

2014. a korralduse nr 738 p 3 ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 26. novembri 2014. a otsuse nr 289-

14/154177 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS (esindajad v.adv

Elo Tamm, adv Kadri Suurkivi ja Härmo Põlluvee)

Vastustaja (hankija) – Türi vald (esindaja v.adv Anneli

Aab)

Kolmandad isikud (ühispakkujad) – OÜ Ekovir

(esindajad Viktoria Tsventarnaja ja adv Kristel Valk)

ja AS Uikala Prügila (esindaja adv Kristel Valk)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ragn-Sells AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

09.03.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ragn-Sells AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-53094 muutmata.

2. Jätta Ragn-Sells AS taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Türi vallalt

rahuldamata.

3. Mõista Ragn-Sells AS-lt Türi valla kasuks välja menetluskulud summas 1598 (üks

tuhat viissada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.

4. Mõista Ragn-Sells AS-lt OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila kasuks välja menetluskulu

summas 1590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) eurot, s.t. kummalegi 795 (seitsesada

üheksakümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26. märtsil 2015. a (HKMS

§ 278 lg 1).

3-14-53094

2(12)

Vastukassatsioonkaebust esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Türi Vallavalitsus (edaspidi hankija) avaldas 15.07.2014 riigihangete registris riigihanke

„Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessioon Türi vallas“ (viitenumber 154177) hanketeate.

Türi Vallavalitsuse 28.10.2014 korralduse nr 738 p-ga 3 tunnistati edukaks OÜ Ekovir ja AS

Uikala Prügila pakkumus.

2. Ragn-Sells AS esitas 07.11.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)

vaidlustuse hankija 28.10.2014 korralduse nr 738 p 3 kehtetuks tunnistamiseks.

3. VAKO 26.11.2014 otsusega nr 289-14/154177 jäeti vaidlustus rahuldamata. Otsuse

peamised põhjendused olid järgmised:

1) hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et jäätmeveo käibeks 5-aastasel perioodil võib

kujuneda kuni 65 × 9700 × 0,38 = 239 590 eurot, so 47 918 eurot aastas. Toodud 47 918 eurot

aastas (3993,17 eurot kuus) on käsitatav sõlmitava hankelepingu eeldatava maksumusena.

Hankelepingu eeldatav maksumus omab riigihangete seaduse (RHS) § 48 rakendamisel

tähtsust. Konkreetse pakkumuse maksumuse võrdlus hankelepingu eeldatava maksumusega

tekitab või peab tekitama hankijas kahtluse pakkumuse maksumuse põhjendatusest. Hankija

selgituste kohaselt ei tekkinud tal kahtlusi kolmandate isikute pakkumuse maksumuse

põhjendatuse osas, sest pakkuja oli hankedokumentide (HD) kohaselt vaba tehnoloogia, veo

koha, jäätmete taaskasutusse suunamise või kõrvaldamise viisi jne osas. Hankija arvates

kujuneks kolmandate isikute pakutud maksumuseks 45 600-51 428 eurot aastas. Sellele tasule

lisanduvad veel jäätmeveoga seotud muud võimalikud tulud. Hankijal ei tulnud RHS § 48

rakendamiseks lähtuda jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-st 5. RHS § 48 lg 1 seab pakkumuse

põhjendamatult

madala

maksumuse

tuvastamise

seosesse

hankelepingu

eeldatava

maksumusega;

2) Ragn-Sells AS arvutused kolmandate isikute poolt hankelepingu täitmisel saadava tulu osas

ei näita, milline see tulu tegelikult olla võib. See tulu on sõltuvalt jäätmete mahukaalust üle

45 600 euro aastas, st üle 3800 euro kuus. Hankelepingu täitmine on võimalik ka Ragn-Sells

AS poolt välja toodud kuludest väiksematega. Seetõttu ei saa Ragn-Sells AS arvutuste põhjal

järeldada, millised on kolmandate isikute tegelikud kulud hankelepingu täitmisel;

3) kui lähtuda hankelepingu eeldatavast maksumusest 47 918 eurot aastas, 3993,17 eurot kuus

ja 3,99 eurot/m3, siis OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse maksumuse (3,8 eurot/m3)

5%-line erinevus ei ole ilmselgelt kahtlusi tekitavalt madal. Hankijal on kohustus kontrollida

pakkumuse tõsiseltvõetavust vaid siis, kui tekib kahtlus, et pakkumus ei ole usaldusväärne.

Ainuüksi seepärast, et ühe pakkuja pakkumuse maksumus on teistest madalam, ei pidanud

hankijal vastavaid kahtlusi tekkima.

4. Ragn-Sells AS esitas 08.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Türi Vallavalitsuse

28.10.2014 korralduse nr 738 p 3 ja VAKO 26.11.2014 otsuse nr 289-14/154177 tühistamiseks.

Kaebuse peamised põhjendused olid järgmised:

3-14-53094

3(12)

1) OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, mistõttu

oleks tulnud see tagasi lükata ning jätta OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumus edukaks

tunnistamata. Hankija poolt määratud eeldatav maksumus ei saa olla aluseks, millega võrrelda

OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumust RHS § 48 lg 1 alusel. Hankija arvutas eeldatava

maksumuse välja alles vaidlustusmenetluses, mistõttu ei saanud Ragn-Sells AS sellele eelnevalt

vastu vaielda. Tegemist ei ole objektiivselt tuvastatud eeldatava maksumusega. Ragn-Sells AS

eeldas, et eeldatav maksumus, millega OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumust võrdlema

peab, on hanketeate avalikustamise ajal kehtiv turuhind (RHS § 20 lg 2). Hankija selgitustest

lähtudes on ilmselge, et hanke väljakuulutamise ajal ja pakkumuste hindamise ajal ei lähtutud

hankija poolt arvutatud eeldatavast maksumusest. Vaatamata sellele võttis VAKO otsuse

tegemisel aluseks paljasõnalise väite ning jõudis valele järeldusele. Hankija viidatud Jõhvi ja

Narva teenustasudest lähtuda ei saa, kuivõrd nimetatud kohad asuvad erinevalt Türist Uikala

prügila läheduses. Eeldatava maksumuse määramisel ei saa lähtuda eelnevast 12 kuust RHS §

21 lg 2 alusel, vaid lähtuda tuleb RHS § 20 lg-dest 1 ja 2. Jäätmeveohankes on põhjendatud

eeldatava maksumuse määramisel lähtuda JäätS § 66 lg-st 5. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila

pakkumus ei kata jäätmeveo teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, mistõttu on teenustasu

vastuolus saastaja maksab põhimõttega ja tegemist on põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusega. Olukorras, kus VAKO ei nõustunud Ragn-Sells AS väitega, et kohaldamisele

kuulub JäätS § 66 lg 5, oleks VAKO pidanud põhjendama, miks ei saa lähtuda turuhinna

määramisel eeldatava maksumuse kontekstis Ragn-Sells AS poolt välja toodud teiste

piirkondade hindadest.

2) Ragn-Sells AS on veenvalt tõendanud kahtlusi OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse

põhjendamatult madalast maksumusest. VAKO on jätnud tähelepanuta kõik Ragn-Sells AS

esitatud tõendid. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila tulu ühes kuus on ca 3700 eurot. VAKO oleks

pidanud arvestama Ragn-Sells AS arvutuskäiku, mis tugines konteinerite tühjendusarvule (vt

hankelepingu p 4.4). Mahukaalust ei sõltu tulu ega kulu, kuna kulu arvutamisel on lähtutud

jäätmete kogusest 100 tonni kalendrikuus, mis oli juba sätestatud hankedokumentides.

Tühisõidu kulu ja tasu ei ole määravad. Ragn-Sells AS lähtus teenuse osutamisega seonduva

kulu arvutamisel vältimatutest kuludest ning absoluutsetest miinimumidest. Isegi kui OÜ

Ekovir ja AS Uikala Prügila ei ladesta jäätmeid ja ei tasu saastetasu summas 29,84 eurot/tonn,

on jäätmete taaskäitlemise eest ette nähtud tasu, mis on samaväärne saastetasuga. Ilmselgelt

lisandub ka jäätmekäitluskoha teenustasu vähemalt mingis ulatuses. Kogukulu jäätmete

käitlemisel ladestamise teel ja taaskäitlemisel on 2984 eurot kuus. Samuti ei ole arvestatud nt

jäätmeveoki kuluga, autojuhi tööjõukuluga ja üldhalduskuludega lepingu administreerimiseks.

Juba esitatud kulude raames ületasid kulud tulusid. Hankija on jätnud arvestamata, et OÜ Ekovir

ja AS Uikala Prügila pakutav hind on võrreldav senise teenusepakkuja üksnes ühe konteineri

tühjendamistasuga ja teiste konteinerite tühjendamistasud on oluliselt kõrgemad. Ka on OÜ

Ekovir taotlenud Tallinnas jäätmeveo teenustasu hinna tõstmist.

5. Türi vald vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hankija peamised

seisukohad olid järgmised:

1) hankija selgitas enda jaoks enne hanke väljakuulutamist välja hankelepingu eeldatava

maksumuse orienteeruvad piirid, millest lähtuvalt viis läbi hankemenetluse. Hanketeate vorm

ei võimalda selle vahemiku avaldamist, vaid konkreetse eeldatava maksumuse näitamist. Samas

ei ole eeldatava maksumuse märkimine kohustuslik. Kõigi esitatud pakkumuste maksumused

jäid eeldatava maksumuse piiresse. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et esitatud on põhjendamatult

madala maksumusega pakkumus. RHS § 48 lg 1 kohaselt peab hankija ise olema veendunud

selles, et hankes esitatud pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega

võrreldes põhjendamatult madal ning selle tõendamise kohustust teistele pakkujatele tal ei ole.

3-14-53094

4(12)

2) RHS § 21 lg 2 võimaldab arvesse võtta eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates

kogustes või hinnas järgmise perioodi vältel. Seda on hankija ka teinud. Sõlmitava

hankelepingu esemeks on regulaarselt osutatav teenus, millele kohaldub RHS § 21 lg 2. Hankija

viis pakkumuste hindamise läbi vastavalt hanketeates toodud kriteeriumitele. Seadus ei näe ette

kriteeriume, mille alusel on esitatud pakkumus põhjendamatult madala maksumusega. Reeglina

ei saa põhjendamatult madala maksumuse piiriks olla hankemenetluse valiku aluseks olev

maksumuse prognoos (s.o reaalsuses võimalik lepingu maksimaalne maksumus). Uikala prügila

kaugus Türi vallast ei ole määrav hinnakujunduse osas. HD-s oli jäätmete käitlemiseks üksnes

nõue teha seda seadustest ja teistest kehtivatest nõuetest lähtudes. Hankija ega edukas pakkuja

ei ole väitnud, et jäätmed veetakse Uikala prügilasse. Türi vallas kogutavad jäätmed on võimalik

vedada orienteeruvalt sama kaugel olevasse kohalikku prügilasse ladustamiseks või

edaspidiseks taaskasutamiseks või vedada otse sorteerimise ja taaskasutamise kohta või

käidelda jäätmeid muul pakkuja valitaval soodsaimal seaduslikul viisil. OÜ Ekovir taotlus

Tallinnas hinna tõstmiseks ei ole asjakohane;

3) hankijal ei ole põhjust arvata, et eduka pakkumuse maksumus ei vasta JäätS § 66 lg 5

nõuetele. HD-s oli kehtestatud nõue segaolmejäätmete vedamiseks lähimasse nõuetele

vastavasse jäätmekäitluskohta. Asjaolu, et Ragn-Sells AS ei suudaks eduka pakkuja poolt

pakutud hinnaga teenust kasumlikult osutada, ei tähenda, et ka edukas pakkuja seda ei suuda.

Reeglina toimub jäätmekäitlejate vahel tehingute tegemine oluliselt soodsamate hindadega, kui

nad on need avaldanud oma veebilehtedel. Samuti on võimalik saastetasu summat oluliselt

vähendada, valides optimaalse jäätmekäitluse viisi. Kaebuses näidatud kütuse hind on oluliselt

kõrgem tänasest hulgihinnast.

6. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata. Kolmandate isikute peamised seisukohad olid järgmised:

1) OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse maksumus ei ole hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. RHS § 48 kohaldamisel ei oma määravat

tähtsust see, kas ja kui palju tulu pakkuja hankelepingu sõlmimisel teenib, vaid määrav on

pakkumuse maksumuse ja hankelepingu eeldatava maksumuse võrdlus. RHS ei kohusta

hankijat avaldama hanke alusdokumentides hankelepingu eeldatavat maksumust. Ka ei ole

pakkumuse esitamisest huvitatud isikud küsinud hankijalt enne pakkumuse esitamist (või

hiljem), milline on sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus. Hankemenetluses on

tavapärane, et hankija ei avalda enne pakkumuste esitamist avalikult hankelepingu eeldatavat

maksumust. Kaebuses toodud väited hankija poolt hankelepingu eeldatava maksumuse

arvutamisest on pahatahtlikud ja eksitavad. Puudub põhjus väita, et hankijal ei olnud enne

hankemenetluse läbiviimist teada hankelepingu eeldatavat maksumust. Hankija on

põhjendanud hankelepingu eeldatava maksumuse viisi ning asjaolu, et OÜ Ekovir ja AS Uikala

Prügila pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava

maksumusega. OÜ-le Ekovir ja AS-le Uikala Prügila jääb arusaamatuks, miks peaks lähtuma

Narva ja Jõhvi teenustasudest, kui on teada teenustasud Türi vallas. Sõltumata sellest, mil viisil

arvutada (kas ühe aasta või viie aasta lõikes) eeldatavat maksumust, ei ole OÜ Ekovir ja AS

Uikala Prügila pakkumus põhjendamatult madal;

2) OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse maksumus ei ole ka sisuliselt põhjendamatult

madal, kuna pakutud hinnaga on võimalik nõuetele vastavat teenust osutada. Mahukaal on

oluline tulu arvutamisel (vt hankelepingu p 4.4), kuna mahutite mahutavust arvutatakse

kuupmeetrites. Hetkel teenust osutava Eesti Keskkonnateenused AS-i hinnakirjast nähtub, et

2011. a hinnad on osade mahutite lõikes vaid veidi erinevad võrreldes OÜ Ekovir ja AS Uikala

Prügila hinnaga. Paljude hindade puhul on OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumus

mõnevõrra soodsam. Tühisõidu kulud ja tulud on määravad (vt hankelepingu p 4.4).

3-14-53094

5(12)

Jäätmeveoteenuse osutamisel on võimalik osutada ka lisateenuseid, mis tõstavad igakuist tulu

märkimisväärselt;

3) OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila ei nõustu Ragn-Sells AS-ga, et viimane lähtus kulu

prognoosi puhul vältimatutest kuludest. Jäätmeid on võimalik tänapäeval käidelda ka

soodsamal viisil, kui Ragn-Sells AS oma vaidlustuses on näidanud. Asjakohatu on Ragn-Sells

AS arutluskäik saastetasude üle, kuna saastetasu ei kohaldu igasugusele jäätmete käitlemisele

(vt keskkonnatasude seaduse § 14 lg 2). OÜ-l Ekovir ja AS-l Uikala Prügila ei ole kavas tavalise

turuhinnaga jäätmeid ladustada, mistõttu puudub vajadus täiendavalt analüüsida jäätmete

vastuvõtutasusid ja võimalikku sellega seonduvat kulu. Ragn-Sells AS arvutused võimaliku

kütusekulu ja tööjõukulu osas tuginevad ekslikel eeldustel, et ainuvõimalik jäätmete käitlemise

viis on jäätmete ladestamine. Isegi kui hankijal oleks tekkinud kahtlus OÜ Ekovir ja AS Uikala

Prügila pakkumuse osas, oleks ta pärast asjaomast päringut pidanud tegema samasisulise otsuse,

sest OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

Vabaturu tingimustes on võimalik osta kütust soodsamalt, kui Ragn-Sells AS on välja toonud.

7. Tallinna Halduskohtu 05.01.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsust põhjendati

peamiselt järgmiselt:

1) hanke alusdokumentides ei ole kindlaks määratud hanke eeldatavat maksumust ning

pakkujad ei ole selle kohta hankijale küsimusi esitanud. Kuna hanke alusdokumente tuleb

käsitada eelhaldusaktidena, ei saa pakkuja pärast pakkumuste esitamist enam tugineda hanke

alusdokumentide õigusvastasusele, sh hanke eeldatava maksumuse andmete puudumisele.

Kuna pakkumuse maksumuse kontrolli eelduseks on võrdlus hankelepingu eeldatava

maksumusega (RHS § 48 lg 1 p 1), võib hankija selle avaldada pakkujatele ka hiljem, sh

vaidlustusmenetluse käigus. Kui hankija avaldab või kujundab hankelepingu eeldatava

maksumuse alles vaidlustusmenetluses, on samas etapis võimalik vaidlustada eeldatava

maksumuse kujunemist. RHS §-de 20 ja 21 kohaselt on hankelepingu eeldatava maksumuse

kujundamine hankija pädevuses, mistõttu ei saa VAKO ega kohus hakata seda kujundama

hankija asemel;

2) RHS § 21 on erinormiks § 20 suhtes. RHS § 20 sätestab riigihanke eeldatava maksumuse

määramise (üldreegli), samas kui RHS § 21 sisuks on kestvuslepingute eeldatava maksumuse

määramine, nt üürimise, liisimise, rentimise või muu regulaarse teenuse osutamisel.

Korraldatud jäätmeveo teenus on oma olemuselt regulaarne teenus. Hankija on arvutanud

eeldatava maksumuse, tuginedes oma territooriumil jäätmevaldajate eelneva perioodi kuludele,

millele vastavad jäätmevedaja kulud. Hankija on esitanud arvestuse nii 5-aastase perioodi kui

ka ühe aasta kohta. Hankija on täiendavalt põhjendanud, milliste eeldatavate muudatustega ta

on teenuse hinnas arvestanud;

3) VAKO on õigesti viidanud Euroopa Liidu Üldkohtu praktikale, mille kohaselt pakkujal,

kes vaidlustab teise pakkuja pakkumuse maksumuse põhjendatust, lasub tõendamiskoormus.

Kohtule ei nähtu, et hankija oleks metoodika valikul teinud kaalutlusvea ning kohus ei kontrolli

hankija valitud metoodika otstarbekust. Olukorras, kus hankija on välja arvutanud leibkondade

kulu jäätmeveo teenusele, on summaarselt sama kulu jäätmevedaja tuluks. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest nähtuks, et senine teenuse osutaja AS Eesti Keskkonnateenused ei

oleks sama hinna eest kvaliteetselt ja saastaja maksab printsiipi järgides jäätmeveo teenust

osutanud. Hankija põhjendus, kuidas on arvesse võetud muutusi hinnas järgmise perioodi

jooksul, on jälgitav. Arvestades jäätmete kõrvaldamisel saastetasu kahekordset kasvu viimase

nelja aasta jooksul, on usutav, et otsitakse uusi ja keskkonda säästvamaid viise jäätmete

kõrvaldamiseks. Kuna jäätmete käitlemisel võib käitleja saada edasimüügilt (kütteks,

3-14-53094

6(12)

taaskasutatav materjal) tasu, vähendab see summaarselt käitleja kulusid ja seega ka

jäätmekäitluselt võetavat tasu;

4) kuna JäätS § 66 lg 5 ja hankija volikogu õigusakti alusel peab teenustasu katma jäätmete

käitlemiskulud, tuleb hankijal arvestada seda tingimust hankelepingu eeldatava maksumuse

kujundamisel. Hankija on arvestanud oma haldusterritooriumi elanike jäätmeveo varasemat

kulu. Puudub alus arvata, et nimetatud kulu ei sisalda kõiki jäätmete käitlemisega seotud

kulutusi. Ragn-Sells AS ei ole vastupidist tõendanud. Kohus nõustub VAKO-ga, et 5% erinevus

hanke eeldatavast maksumusest ei pidanud tekitama hankijas kahtlusi. Hankijal ei pidanud

tekkima kahtlust ka siis, kui võtta aluseks Ragn-Sells AS arvutuskäigu kohaselt tulu 3700 eurot

kuus, sest sellisel juhul erineks hankija arvestatud eeldatav maksumus (47 918 eurot) Ragn-

Sells AS arvestatud tulust (3700 eurot kuus ehk 44 400 eurot aastas) vähem kui 8% võrra.

Täiendavalt on võimalik arvestada asjaoluga, et OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila on jäätmeveo

ja -käitluse turul kogemustega ettevõtjad. Käesolevas asjas ei ole oluline täiendavalt jäätmete

mahukaalu tuvastamine. Hankija on OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse võrdlemisel

hanke eeldatava maksumusega toonud välja nii arvutuskäigud Ragn-Sells AS pakutud

mahukaalust (0,1 eurot/m3) kui ka Riigikohtu 14.03.2011 otsuse nr 3-3-1-87-10 p-s 19

põhjendatuks loetud mahukaalust lähtuvalt (0,07 eurot/m3) ning leidnud, et kummalgi juhul jääb

OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumus hanke eeldatava maksumuse raamidesse või ületab

seda. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila on põhjendatult tuginenud võimalusele saada tasu

tühisõidu ja eeldatust vähemal määral täidetud mahutite tühjendamise eest. Jäätmevedaja võib

saada täiendavat tulu, mis ei sõltu veetavate jäätmete kogusest, vaid jäätmevaldaja poolt

valitava konteineri suurusest ja tühisõitude arvust;

5) kohtul ei ole sarnaselt VAKO-ga tekkinud kahtlust, et hankija poolt hinnatud hankelepingu

eeldatava maksumuse suurus ei oleks õiguspärane. Hankijal ei pidanud RHS § 48 lg-st 1

lähtuvalt tekkima kahtlust, et OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumus on põhjendamatult

madala maksumusega. Seega ei pidanud hankija ka nimetatud pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollima. Asjakohased ei ole Ragn-Sells AS arutluskäigud OÜ Ekovir ja AS

Uikala Prügila võimalike kulude osas. Kohus nõustus VAKO otsuse punktis 13 selgitatuga, et

Ragn-Sells AS-l ei ole teada, millisel viisil ja seega ka milliseid kulutusi tehes soovivad

kolmandad isikud jäätmeid kõrvaldada. Ka nõustus kohus VAKO-ga osas, et jäätmeveoga

tegeleval ettevõttel võivad olla nii jäätmekäitluskohtade kui ka kütusemüüjatega pikaajalised

lepingud kaupade ostmiseks ja teenuste osutamiseks oluliselt odavama hinnaga, kui on

kajastatud hinnakirjades avalikel veebilehtedel. Ainuüksi konteineri hinnast lähtuvalt ei saa

järeldada, et tegelikult on jäätmevaldajate kulu jäätmeveole ja seega ka vedaja saadav

teenustasu olnud suurem. Kohus jättis arvestamata Ragn-Sells AS esitatud OÜ Ekovir taotluse

Tallinna Lasnamäe piirkonnas hindade tõstmiseks, kuna nimetatud taotlus ei saanud ilmselgelt

olla hankijale otsuse tegemise ajal teada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Ragn-Sells AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse peamised põhjendused on järgmised:

1) hankija määratud eeldatav maksumus ei ole kooskõlas RHS § 21 lg-ga 2. Tõendamata on

hankija väited, et praegusel hetkel on ühe elaniku kulu jäätmeveole kalendrikuus 38 senti ning

eramajas elava leibkonna kulutused korraldatud jäätmeveole on praegu kehtiva lepingu alusel

ca 0,95 eurot 4-nädalasel perioodil. VAKO ja halduskohus on eeldanud hankija poolt väidetu

õigsust ega ole seda kontrollinud, kuigi kaebaja seadis hankija poolt esitatud numbrid kahtluse

alla. Kui ühe keskmise leibkonna tegelik kulu jäätmeveole on 1,8 eurot/kuus (0,72 eurot ühe

3-14-53094

7(12)

inimese kohta), siis teeb see hankija kasutatud valemi kohaselt tuluks hoopis 90 792 eurot aastas

(65 × 9700 × 1,8 ÷ 2,5 ÷ 5 = 90 792). Arvestades Türi jäätmeveopiirkonna konteinerparki,

jäätmeveosagedust ning kolmandate isikute pakutud hinda, on tulu ühes aastas ca 44 400 eurot

(3669,76 × 12). Seega oleks ühispakkujate pakkumus (tulu ühes aastas ca 44 400 eurot)

põhjendamatult madal võrreldes eeldatava maksumusega 90 792 eurot. Juhul kui hankija on

leibkonna keskmise kulu arvestanud hetkel kehtiva kuni 140 liitrise konteineri hinna põhjal 0,95

eurot (+ km), siis on nimetatud konteineri maht kogu konteinerpargist vaid ca 26%.

Enimkasutatava konteineri tühjendus maksab 2,43 eurot (+ km). Seega oleks kohane väita, et

leibkonna keskmine kulu jäätmeveole on 2,43 eurot × 1,2 = 2,92 eurot kuus koos käibemaksuga.

Hankija valemi kohaselt teeb see 5 aasta tuluks 65 × 9700 × 2,92 ÷ 2,5 = 736 424 eurot, s.o

147 284,80 eurot aastas. Isegi kui lähtuda RHS § 21 lg 2 kohaselt eelmise 12 kuu kulust, ei ole

hankija poolt välja toodud kulu suurus loogiliselt võimalik. AS Eesti Keskkonnateenused

kehtivad hinnad Türi jäätmepiirkonnas on 149-266% kõrgemad kui OÜ Ekovir ja AS Uikala

Prügila poolt pakutud hinnad. Loogiliselt ei ole võimalik, et ligikaudu kaks korda kallimate

hindadega on praeguse jäätmevedaja tulu ühes kuus sama (või 5%-8% suurem) kui OÜ Ekovir

ja AS Uikala Prügila tulu;

2) RHS § 21 lg 2 kontekstis on põhimõtteliselt võimalik lähtuda ühikhinnast (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 07.10.2014 lahend nr 3-14-51616). Ragn-Sells AS ei nõustu halduskohtu

arutluskäiguga seoses muudatuste arvestamisega jäätmeveohinnas. Halduskohus on jätnud

arvestamata, et ladestamistasu asendub jäätmete ümbertöötamise, taaskasutuse ja põletamisega

samuti teatud tasu eest. Halduskohus on välja toonud, et saastetasu on kasvanud kahekordseks

viimase nelja aasta jooksul, kuid jätnud arvestamata, et hetkel kehtivad jäätmeveo hinnad Türi

vallas on püsinud samad olenemata saastetasu tõusust. Järelikult on ka olemasolev

teenuseosutaja asendanud jäätmete ladestamise muu toiminguga, millest saab järeldada, et ka

jäätmete taaskasutamise, ümbertöötamise või põletamise korral on teenuse turuhind jäänud

samaks. Ragn-Sells AS ei nõustu halduskohtuga, et segaolmejäätmete alternatiivsete

töötlemisviiside tõttu on põhjendatud teenustasu odavnemine poole võrra. Segaolmejäätmete

taaskasutamisel on jäätmete töötlemise hind vähemalt sama suur kui kehtivad saastetasud või

isegi suuremad. Järelikult ei saa väita, et keskkonnahoidlikuma jäätmete töötlemise viisi tõttu

on hankelepingu eeldatav maksumus poole odavam kui täna kehtivad hinnad;

3) pakkumuse maksumust saab RHS § 48 lg 1 kontekstis võrrelda JäätS § 66 lg-s 5 tooduga.

Eeldatavat maksumust määrates ei ole võimalik kontrollida, et eeldatav maksumus kataks JäätS

§ 66 lg-s 5 toodud nõuded. Seda põhjusel, et JäätS § 66 lg 5 kohaselt peab teenustasu katma

konkreetse käitluskoha kulud koos veokuludega;

4) hankijal pidi tekkima kahtlus OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse maksumuse osas

võrreldes eeldatava maksumusega. Ragn-Sells AS ei pea tõendama, et OÜ Ekovir ja AS Uikala

Prügila pakkumuse maksumus on tõsikindlalt põhjendamatult madal, vaid kaebaja peab

tõendama, et hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse

osas. Kontrollimenetluse kohustuse tuvastamisel saab võrdluse aluseks olla vaid riigihankes

pakutud teenustasu hind, mitte potentsiaalsed lisatasud (nt tasu tühisõidu eest). Hankija otsus

maksumuse põhjendatuse osas peab olema kaalutletud. Hankijal pidi tekkima kahtlus

pakkumuse maksumuse osas, arvestades Ragn-Sells AS esitatud kuluarvestusi, sest arvestatud

on absoluutsete miinimumidega. Vaidlus käib selle üle, kas jäätmeid ladestatakse või

kõrvaldatakse ning kui usutav on, et jäätmete kõrvaldamise koguhind tonni kohta

keskkonnahoidlikumal meetodil on oluliselt odavam kui saastetasu hind tonni jäätmete kohta.

9. Türi vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hankija

peamised seisukohad on järgmised:

3-14-53094

8(12)

1) hankijal ei pidanud tekkima kahtlust pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest.

Vastuolu RHS § 21 lg-ga 2 ei esine, sest üks hankija arvestuskäikudest põhines varasemate

jäätmetekitajate jäätmeveokuludel, arvestades eeldatavaid muutusi tellitavate teenuste hinnas.

Üksnes hankija pädevuses on kujundada hanke eeldatav maksumus. Eelnevates

menetlusetappides on kinnitust leidnud, et hankija ei ole eksinud hanke eeldatava maksumuse

kujundamisel. Isegi kui hankijal oleks tekkinud kahtlus põhjendamatult madala maksumuse

osas, siis on hankija õigus RHS § 48 lg 3 alusel pakkumus tagasi lükata, aga mitte sellist

kohustust;

2) eramajas elava kontroll-leibkonna kulutused olid toodud näitena, et selgitada hankija

arvutuskäiku. Tegelikult ei ole leibkonna suurus arvestuskäigus määrava osatähtsusega, samade

suurusjärkudega tulemusteni jõuaks arvutades ka suuremate või väiksemate leibkondade

suurustega. Autokütuse maksumuse, nagu ka teiste jäätmeveo omahinda mõjutavate faktorite

muutuste prognoosimine on iga pakkuja äririsk ja konkureerivatel pakkujatel ei ole õigust

sellesse sekkuda. Ragn-Sells AS toodud jäätmeveoteenuse prognoos põhineb valedel alustel.

2,43 eurot maksva konteineri maht on 240 liitrit. Kui nii suur konteiner ongi 2,5 liikmelisel

leibkonnal, toimub vedu oluliselt harvemini kui kord 4 nädala jooksul (valdavalt kord 12 nädala

jooksul) või teenindab see suuremat leibkonda. Arvutused/prognoosid ei saa kunagi olla

absoluutselt täpsed, kuid hankija hinnangul on tema prognoosid tõepärased hankemenetluse

valikuks ja kahtluse tekkimiseks või mittetekkimiseks pakkumuse põhjendamatult madala

maksumuse osas.

10. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta

selle rahuldamata. Kolmandate isikute peamised seisukohad on järgmised:

1) halduskohus on õigesti hinnanud tõendeid ja järeldanud, et hankija on õigesti määratlenud

hankelepingu eeldatava maksumuse. Ragn-Sells AS ei ole tõendanud, et hankija arvutuskäik on

ebaõige. Kolmandad isikud paluvad jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuse p-s 2.2.4 toodud

arvutuskäigu ja järeldused. Põhjendamatu on Ragn-Sells AS väide, et hankija arvutus ei ole

õige, kui hankija on arvestanud kulu kuni 140-liitrise konteineri põhjal. Konteinerite liigid ja

teenuse maksumus konteineri liikide kaupa on avaldatud hetkel teenust pakkuva isiku

veebilehel. Sealt nähtub, et teenust osutatakse 10 erineva konteineri tüübiga. Ilmselgelt on

hankija arvutanud isikutele osutatava teenuse keskmise maksumuse (sõltumata konteineri

liigist);

2) hankija arvutatud hankelepingu eeldatav maksumus on eluliselt usutav ja loogiliselt

võimalik. Igasugune võrdlus teiste isikute poolt pakutavate teenuste hindadega ei ole

asjakohane. Nii nagu hinnad erinevad isikute puhul, erinevad hinnad ka erinevates piirkondades

ja need kujunevad eelkõige lähtudes turusituatsioonist ning teenuse osutaja äriplaanist,

kokkulepetest, koostööpartneritest ja eesmärkidest kasumi osas. Ragn-Sells AS on jätnud

tähelepanuta, et keskkonnahoidlik jäätmete kõrvaldamise viis võib hõlmata ka ümbertöödeldud

jäätmete edasimüügist saadavat tulu;

3) hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel arvestanud JäätS § 66 lg-t 5.

Halduskohus on õigesti leidnud, et hankija on arvestanud oma haldusterritooriumil elanike

jäätmeveo varasemat kulu ja Ragn-Sells AS ei ole tõendanud vastupidist. Hankelepingu

eeldatava maksumuse kujundamisel ei saa kõrvale jätta JäätS § 66 lg-s 5 märgitud kulutusi. Kui

Ragn-Sells AS leiab, et hanke alusdokumendid ei võimalda JäätS § 66 lg-s 5 sätestatut arvestada

ja kui sellised hanke alusdokumendid on Ragn-Sells AS hinnangul õigusvastased, siis oleks ta

pidanud alusdokumendid õigeaegselt vaidlustama;

4) hankijal ei tekkinud põhjendatult kahtlust OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila pakkumuse

maksumuse osas võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Kohtupraktikas on leitud, et

3-14-53094

9(12)

hankija ega OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila ei pea tõendama pakkumuse maksumuse

põhjendatust. Ragn-Sells AS ei ole suutnud tõendada, et hankijal pidi tekkima kahtlus

põhjendamatult madalast pakkumusest. Kuigi üheks (ent mitte otsustamiseks ainsaks) näitajaks

põhjendamatult madalast hinnast võib olla võrdlus teiste pakkumistega või varasemad sarnased

lepingud, siis on põhjendatud tuginemine ka oma senisele kogemusele ja andmetele teenuse

pakkumisel ning ainuüksi eeltoodu võib olla piisav väitmaks, et teenuse hind ei ole

põhjendamatult madal ja on põhjendatud. Ühtki tõendit, mis seaks kahtluse alla hankija

veendumuse, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, ei ole

Ragn-Sells AS esitanud. See, et Ragn-Sells AS on esitanud hulgaliselt arvutusi võimalike

kululiikide osas, ei lükka ümber asjaolu, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on

põhjendatud ning nad on võimelised teenust osutama pakkumuses näidatud hinnaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse

tühistamiseks alust.

12. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas edukaks tunnistatud pakkumus oli põhjendamatult

madal ning kas hankijal pidi selles osas tekkima kahtlus, mistõttu oleks tulnud läbi viia

kontrollimenetlus ja pakkumus tagasi lükata.

13. RHS § 48 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumus on hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma

pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. See tähendab, et esimeses etapis tuleb hankijal

kõrvutada esitatud pakkumusi hankelepingu eeldatava maksumusega ning automaatselt

arvandmeid võrreldes tuvastada, kas esineb põhjendatud kahtlus alapakkumusest. Ka Euroopa

Kohus on selgitanud, et hankija peab esmalt tuvastama oletatavad pakkumused, teiseks

võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes neilt täpsustusi, mida ta

peab otstarbekaks, kolmandaks hindama huvitatud isikute selgituste asjakohasust ning

neljandaks tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta

(16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs komisjon, p 91). Eesmärgiks

on vältida hankija meelevaldsust ning tagada ettevõtjate vahel eluterve konkurents (Euroopa

Kohtu 27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani,

p-d 54-57). Kindlasti ei saa hankija automaatselt välistada mõnda pakkumust ja seda tagasi

lükata ainuüksi kõrvutades pakkumust hankelepingu eeldatava maksumusega. Euroopa Kohus

on selgitanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu õigusega vastuolus, kui omal

algatusel välistatakse hankest teatud matemaatilise kriteeriumi alusel kindlaksmääratud

pakkumused (Euroopa Kohtu 16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs

komisjon, p 74).

14. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et hankija on hankelepingu eeldatava

maksumuse määranud kooskõlas RHS § 20 lg-ga 2 ja § 21 lg-ga 2. Tegemist ei ole erinevate

riigihanke eeldatava maksumuse määramise alustega, vaid RHS § 20 lg-s 2 sätestatud

keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramise üheks viisiks on RHS § 21 lg 2 p-s 1

märgitud eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste

samalaadsete hankelepingute kogumaksumus, võttes võimalusel arvesse eeldatavaid muutusi

ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas järgmise perioodi vältel.

15. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et hankija oli riigihanke

eeldatavaks kogumaksumuseks määranud 47 918 eurot aastas. Kuigi hankija ei ole esitanud

kirjalikku taasesitamist võimaldavat tõendit, millelt nähtuks selline hankelepingu eeldatav

maksumus, on see siiski usutav. VAKO istungil kinnitas hankija esindaja, et hankija prognoosis

3-14-53094

10(12)

võimalikku kogu lepingu maksumust ning lubas esitada täpsemad selgitused hanke eeldatava

maksumuse kohta kirjalikult. Arvestades hankija antud selgitusi vaidlustusmenetluses, on

hankelepingu eeldatav maksumus 47 918 eurot aastas, mis teeb 5-aastase lepinguperioodi

kogumaksumuseks 239 590 eurot.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asja materjalist ei nähtu, et hankija oleks

metoodika valikul teinud kaalutlusvea. Hankija on võtnud eeldatava maksumuse määramisel

aluseks eelmise lepinguperioodi keskmise kulu ning arvestanud jäätmevaldkonnas toimunud

tehnoloogilisi jm muutusi, mis võivad mõjutada jäätmeveo hinda. Selline metoodika on lubatav

ja kooskõlas RHS § 20 lg-ga 2 ning § 21 lg-ga 2. Hankija on selgitanud, et samale tulemusele

jõuaks ka siis, kui võtta aluseks suurem või väiksem leibkonna suurus, sest sellest sõltub ka

konteineri maht ning selle tühjendamissagedus. Pelgalt leibkonna suuruse asendamisel hankija

välja toodud eeldatava maksumuse arvutuses ei saa korrektset tulemust, erinevalt kaebaja

arvutustest.

17. Ragn-Sells AS on pidanud hankija arvutatud eeldatavat maksumust ebaõigeks, sest

kehtivad jäätmeveohinnad (nt Eesti Keskkonnateenused AS hinnad Türi jäätmeveopiirkonnas)

on valdavas enamuses 2 korda kallimad. Sisuliselt on kaebaja võrrelnud eeldatavat tulu ja kulu,

näitamaks, et ühispakkujate pakkumus on põhjendamatult madal. Ringkonnakohus Ragn-Sells

AS väitega ei nõustu. Esiteks on Türi jäätmeveopiirkonnas hetkel kehtivad hinnad kujunenud

eelmisel korraldatud jäätmeveo konkursil, mis toimus enam kui 4 aastat tagasi. Teiseks on

hankija selgitanud, et eelmisel jäätmeveo konkursil seati hinna kujundamiseks teised

kriteeriumid. Nimelt pakuti mitte 1 m3 jäätmete maksumuse hind, vaid esitati eri suurusega

jäätmemahutite tühjendamise lõppmaksumus. Sellest tulenevalt on asjakohatu ka kaebaja väide,

et halduskohus on jätnud arvestamata, et kehtivad jäätmeveo hinnad on Türi vallas püsinud

samad, olenemata saastetasu tõusust. Oleks ebamõistlik, kui jäätmeveoteenuse osutaja hakkaks

korraldatud jäätmeveo perioodil oma hindu langetama ainuüksi põhjusel, et ta on kasutusele

võtnud tõhusamad jäätmekäitlusviisid.

18. Ringkonnakohtu arvates ei ole kohane võrrelda vaadeldavas hankes pakutud hindu seni

Türi vallas kasutusel olnud jäätmeveohindadega. Halduskohus selgitas põhjendatult, et jäätmete

lihtviisiline ladestamine on asendunud muude töötlemise viisidega (ümbertöötlemine,

taaskasutus, põletamine jne), mis on toimunud suures osas pärast eelmist, 2009. a korraldatud

hanget. Samas on kolmandad isikud viidanud Ragn-Sells AS jäätmeveohindadele Jõgeva linnas,

kus suuremate mahutite (2500 l ja 4500 l) maksumus on odavam kui ühispakkujate pakkumuses

toodud hind. Kuigi selline hind võib tõepoolest sõltuda suurel määral konkreetse hanke

tingimustest, kinnitavad erinevused jäätmeveohindades erinevate hankemenetluste raames

jäätmeveoturu eripära ning hinna sõltuvust konkreetsest jäätmeveopiirkonnast.

19. Ringkonnakohus nõustub kolmandate isikutega, et hinnad kujunevad eelkõige lähtudes

turusituatsioonist ja teenuse osutaja äriplaanist, kokkulepetest, koostööpartneritest ning

eesmärkidest kasumi osas. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud võrrelda praegusel juhul

ühispakkujate pakkumuse maksumust teiste jäätmeveoteenust pakkuvate ettevõtete kehtivate

hindadega. Tõendamata on kaebaja väide, et segaolmejäätmete taaskasutamisel on jäätmete

töötlemise hind vähemalt sama suur kui kehtivad saastetasud või isegi suuremad.

20. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tagasilükkamise eesmärgiks on ühelt

poolt maandada hankija riski, et hankelepingut ei suudeta nõuetekohaselt täita ning teiselt poolt

tagada eluterve konkurents pakkujate vahel. Hankija on riski hindamisel arvestanud nii

kolmandate isikute võimet täita konkreetset lepingut kui ka kolmandate isikute üldist

finantsvõimekust. Hankija on selgitanud VAKO-le esitatud täiendavates seisukohtades (p-d

3.2.2-3.2.4), et lähtuvalt ühispakkujate pakkumuse maksumusest 3,80 eurot/m3, eeldatavast

3-14-53094

11(12)

aastasest jäätmekogusest kuni 1200 tonni, jäätmete erinevatest tihedushinnangutest (0,07

eurot/m3 kuni 0,1 eurot/m3 (ilmselt on hankija silmas pidanud t/m3)) kujuneks pakutud hinnaga

jäätmeveo käibeks ligikaudu 45 600 – 51 428 eurot aastas. Lisaks selgitas hankija, et OÜ Ekovir

jäätmeveo hinnad Jõhvis (alates 01.03.2013) on enamlevinud jäätmekonteineritele (0,01-0,8

m3) 3,00-3,05 eurot/m3 ning Narvas (alates 01.08.2014) 2,16-3,75 eurot/m3; erimahuga

konteinerite keskmine tühjendushind on 2,65 eurot/m3. Ühtlasi märkis hankija, et ta ei ole

tuvastanud OÜ Ekovir riigimaksude võlga ega muid makseraskusi; 2013. majandusaasta

puhaskasum on äriregistris avaldatud majandusaasta aruande järgi 1 121 799 eurot ning 2012.

a 280 906 eurot; OÜ Ekovir on hankijale teadaolevalt olnud korrektne jäätmekäitleja, kellel ei

ole tuvastatud olulisi rikkumisi jäätmekäitluse alal. Seega on hankija igakülgselt analüüsinud

kolmandate isikute võimekust konkreetset lepingut täita ning sellega maandanud riski, et

madalama pakkumuse teinud pakkuja võiks jätta hankelepingu korrektselt täitmata.

21. Riigikohus on selgitanud, et kui kogumistasu ületab ladestustasu ja jätab ruumi transpordi-

ja tööjõukuludele, siis ei saa pidada pakutud hinda põhjendamatult madalaks (Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-87-10, p 19). Hankija on analüüsinud ühispakkujate pakkumust mh mahukaalu põhiselt

ning leidnud, et see jääb samasse suurusjärku eeldatava maksumusega. Nii on VAKO ja

halduskohus märkinud, et kolmandate isikute pakkumuse 5% erinevus eeldatavast

maksumusest ei ole ilmselgelt kahtlusi tekitavalt madal. Ringkonnakohus nõustub sellega ega

pea vajalikuks VAKO ja halduskohtu põhjendusi korrata.

22. Ekslik on kaebaja väide, et eeldatavat maksumust määrates ei ole võimalik kontrollida, et

eeldatav maksumus katab JäätS § 66 lg-s 5 toodud nõudeid. Seejuures viitab kaebaja asjaolule,

et hanke alusdokumentides ei olnud määratud jäätmekäitluskoht. Pelgalt nimetatud asjaolu ei

välista JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud nõuetega arvestamist. Vastupidi, see annab jäätmevedajatele

võimaluse

optimeerida

oma

kulusid,

lähtuvalt

jäätmekäitluskoha

valikust

ja

jäätmekäitlusviisist. Puudub igasugune mõistlik alus eeldada, et jäätmeveoteenuse osutaja viiks

jäätmed 300 km kaugusel olevasse jäätmekäitluskohta, kui lähemal on asub teisi

jäätmekäitluskohti. Tegemist on oletusliku ja hüpoteetilise väitega, mistõttu ei tõenda see, et

hankijal oleks võimatu arvestada eeldatava maksumuse määramisel JäätS § 66 lg 5 nõuetega.

Samas puudub hankijal kontroll selle üle, milliseid äririske võtab pakkuja. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et puudub alus arvata, et kui hankija võtab arvesse oma

haldusterritooriumi elanike jäätmeveo varasemat kulu, siis nimetatud kulu ei sisalda kõiki

jäätmete käitlemisega seotud kulutusi. Lähtudes tõendamiskoormuse jaotusest menetlusosaliste

vahel, ei ole kaebaja vastupidist tõendanud, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega.

23. Kaebaja leiab ekslikult, et halduskohus on ebaõigesti sisustanud tõendamiskoormust.

Ragn-Sells AS esitatud arvutused potentsiaalse tulu ja kulu osas ei anna alust väita, et hankijal

pidi tekkima kahtlus, et ühispakkujate pakkumus on põhjendamatult madal. Kaebaja toodud

arvutuste aluseks võetud andmed ei pruugi vastata kolmandate isikute poolt aluseks võetud

arvandmetele ega olla ainuõiged. Olukorras, kus pole täpselt teada, milline on kolmandate

isikute ärimudel või milliseid tehnoloogiaid jäätmekäitluseks kasutakse ja milline on kulu

kütusele, ei saa apellandi esitatud arvutused tekitada kahtlust põhjendamatult madalast hinnast.

Jäätmevedajad võivad korraldada oma majandustegevuse väga erinevalt, mistõttu ka kulude ja

tulude kujunemise aluseks võivad olla erinevad arvnäitajad. Seejuures on halduskohus õigesti

täheldanud, et kaks kõige suuremat kuluartiklit kaebaja arvutustes on ladestustasu ja kütusekulu,

samas kui seadusandja eesmärgiks on saastetasude olulise tõstmisega suunata jäätmekäitlejaid

kasutama alternatiivseid ja odavamaid lahendusi, millise võimaluse kasutamise soovile on

viidanud ka kolmandad isikud. Ka juhul, kui lähtuda üksnes ühes kuus tekkivast potentsiaalsest

minimaalsest kogumistasust (3,8 × 100 ÷ 0,1 = 3800) ja maksimaalsest ladestustasust (29,80 ×

100 = 2984), ei ole kaebaja arutluskäik veenev, kuivõrd minimaalne kogumistasu ületab

tuntavalt maksimaalset ladestustasu.

3-14-53094

12(12)

24. Ülaltoodu kokkuvõtteks on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus ei ole ebaõigesti

materiaalõigust kohaldanud ega tõendeid hinnanud ning vaidlustatud korraldus ja VAKO otsus

on õiguspärased. Seetõttu jääb Ragn-Sells AS apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest

tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv summas 1280 € ja esindajatasu 2252.40 €,

kokku 3532.40 €) tema enda kanda.

26. Hankija taotles apellatsioonimenetluses menetluskulu väljamõistmist summas 1598.40 €

(esindajatasu), mille kandmine on tõendatud advokaadibüroo arve ja selle tasumist tõendava

maksekorralduse koopiaga. Riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi, sh korraldatud jäätmeveo

hankevaidlusi, ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke menetluse

läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2015 otsus

asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Ringkonnakohtu arvates saab kulusid pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Hankijal ei olnud vaidlustus- ja esimese astme kohtumenetluses advokaadist

esindajat. Esindajal tuli seetõttu apellatsioonimenetluses tutvuda nii menetlusosaliste

varasemate seisukohtadega, VAKO ja halduskohtu otsustega kui asjas tähtsust omavate

tõenditega ning esitada oma seisukohad, sh kohtukõne kirjalikes teesides ja kohtuistungil. Seega

tuleb vastustaja taotlus rahuldada.

27. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila on apellatsioonimenetluses

taotlenud kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 1590 €. Taotletavad kulud on kantud

ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega (HKMS § 109 lg 6). Seega tuleb Ragn-Sells

AS-lt OÜ Ekovir ja AS Uikala Prügila kasuks välja mõista menetluskulu summas 1590 €,

kummalegi 795 €.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe