3-14-52587/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52587 Haldusasi KP-i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.10.2014 käskkirja nr 2-1/59 tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest puudutud aja eest tasu saamiseks Menetlusosalised Kaebaja – KP Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Raul Keba Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.01.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KP-i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KP-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.01.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52587 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2015. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-52587 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 16.10.2014 käskkirjaga nr 2-1/59 määrati KP-ile avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3 ja § 94 alusel teenistuskohustuste süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. KP-i suhtes algatati distsiplinaarmenetlus TLPA 08.09.2014 käskkirjaga nr 2-1/51 põhjusel, et ta edastas oma ametialaselt e-posti aadressilt detailplaneeringute menetlemise osakonna juhataja TS aadressil solvavaid e-kirju ning kasutas ametnikule ebasobivat kõnepruuki. TS-le saadetud kirjades kasutas KP järgmisi väljendeid: „kuse ube T, madalalaubalisest ahistamisest sitaauguni“, „haige inimene, milline osa kirjast arusaamatuks jäi“, „kaine oled ikka või, mine joo täis, siis ehk tuled mõistusele“, „soe oled peast või“, „keri perse“. Solvavaid e-kirju saates rikkus KP ATS § 51 lg-st 4 tulenevat ametniku väärikuskohustust, ametniku eetikakoodeksit ja Tallinna linnapea 03.10.2012 käskkirja nr PO-1/95 p-i 5.2, mis keelab tööalase e-posti kasutamise teise isiku solvamiseks. KP-ile on 24.10.2013 käskkirjaga nr 2-1/58 määratud samalaadse rikkumise eest karistuseks noomitus. KP-ile on menetluse jooksul olnud kahel korral tagatud õigus olla ära kuulatud. KP-i süütegu on tahtlik ja rikkumine oluline (ATS § 75 lg 5). KP-i vastuväited ei anna alust jätta karistus määramata või määrata kergem karistus.

2. KP esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 16.10.2014 käskkirja nr 2-1/59 tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu saamiseks. 1) Kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud. TLPA juhataja oli kaebajale vastuväidete esitamiseks antud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte päisesse märkinud, et tegemist on korduva rikkumisega ja seetõttu tuleb kaebaja suhtes kohaldada teenistusest vabastamist. Seega võeti kaebaja karistuse suhtes sisuline seisukoht juba enne kaebaja vastuväidete ärakuulamist ning selle rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. 2) Vaidlustatud käskkirjas on ekslikult väidetud, et tegemist on korduva rikkumisega, sest varasema karistuse on kohus tühistanud ja kaebaja teenistusse ennistanud ning vaidlus selle üle jätkub ringkonnakohtus. 3) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes mainitud TS kõrge vererõhu probleemi põhjuseks ei saa olla ainult kaebaja sõnad, vaid pigem TS kehakaal, eluviis ja stress.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. 1) Vastustaja algatas distsiplinaarmenetluse 08.09.2014 käskkirjaga nr 2-1/51 ja tutvustas kaebajale 15.09.2014 nimetatud käskkirja ja menetlusosalise õigusi. Kaebaja esitas selgituse distsiplinaarmenetluse aluseks olnud asjaolude kohta 23.09.2014. Pärast kaebaja ja TS seletuste saamist koostas distsiplinaarmenetluse läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, tehes ettepaneku karistada kaebajat ATS § 70 lg 2 alusel põhipalga vähendamisega 25% viieks kuuks ja esitas kokkuvõtte TLPA juhatajale. Kuna tegemist oli korduva rikkumisega, märkis juhataja menetluse kokkuvõttele karistuse valiku suhtes teistsuguse otsustuse. Seejärel esitati 07.10.2014 distsiplinaarmenetluse kokkuvõte kaebajale vastuväidete esitamiseks ning 14.10.2014 esitas kaebaja oma vastuväited. Vastustaja tegevus on kooskõlas ATS-iga ja Riigikohtu seisukohtadega asjas 3-3-1-10-05. 2) Vaidlustatud korralduses on õigesti märgitud, et tegemist on korduva rikkumisega.

3-14-52587 3(5)

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus TLPA 08.09.2014 käskkirjaga nr 2-1/51. Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks määrati KL ja menetluse läbiviimise tähtajaks 10.10.2014. Kaebaja kinnitas 08.09.2014 käskkirja kättesaamist 15.10.2014. Seega on vastustaja distsiplinaarmenetluse algatamisel toiminud kooskõlas ATS § 72 lg-tega 2-4.

2) Distsiplinaarmenetluse läbiviija tuletas KP-ile 23.09.2014 meelde õigust esitada menetluse raames oma seletusi ning kaebaja esitas oma seisukoha samal päeval e-kirjaga. KP-i suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes sisalduvad kõik ATS § 73 lg-s 6 nimetatud andmed. Kooskõlas ATS § 73 lg-ga 5 esitas distsiplinaarmenetluse läbiviija kokkuvõtte TLPA juhile 01.10.2014. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte anti kaebajale kätte 07.10.2014 ja tal oli arvamuse andmiseks aega viis tööpäeva, nagu näeb ette ATS § 73 lg 7. Kaebaja on oma vastuväited ka esitanud. Seega kuulati kaebaja enne vaidlustatud käskkirja andmist ära kahel korral: pärast distsiplinaarmenetluse algatamist ning pärast distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamist.

3) ATS § 73 lg 6 p 5 kohaselt tuleb distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes märkida ka ettepanek karistamise, sealhulgas karistuse liigi kohta. Kaebajale vastuväidete esitamiseks antud kokkuvõttes sisaldub nii distsiplinaarmenetluse läbiviija esialgne ettepanek karistada kaebajat palga vähendamisega (ATS § 70 p 2) kui ka TLPA juhataja hiljem lisatud ettepanek kohaldada korduva rikkumise tõttu karistusena ametist vabastamist (ATS § 70 p 3). Kummalgi juhul ei olnud tegemist lõpliku karistuse otsustamisega, vaid ettepanekuga, millele kaebaja võis enne distsiplinaarkaristuse lõplikku määramist esitada vastuväiteid.

Kaebaja teavitamine distsiplinaarmenetluse kokkuvõttel põhinevast karistusettepanekust on kaebaja huvides, vastasel juhul ei oleks kaebaja osanud võimalikule karistusele vastuväiteid esitada. Ka Riigikohus on leidnud asjas nr 3-3-1-10-05 (p 16), et õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud seeläbi, et menetlusalusele isikule tutvustati distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet alles siis, kui distsiplinaarkaristuse määraja oli selle karistuse määramiseks juba viseerinud ja teinud otsustuse karistuse valiku osas. Asjaolu, et kokkuvõtet tutvustati staadiumis, kus juba oli tehtud esialgne otsustus määratava karistuse suhtes, võimaldas Riigikohtu arvates ametnikul pigem paremini oma õigusi kaitsta, sest tal oli võimalus esitada vastuväiteid ka karistuse valiku kohta.

Seega ei ole alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks põhjusel, et kaebaja on jäetud distsiplinaarmenetluse käigus nõuetekohaselt ära kuulamata.

4) Kaebajale määrati 24.10.2013 käskkirjaga nr 2-1/58 distsiplinaarkaristuseks noomitus kaastöötajale solvavate e-kirjade saatmise eest. Selle käskkirja tühistamiseks esitatud kaebuse jättis Tallinna Halduskohus 27.08.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-70088 rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 30.09.2014 edasi kaebamata. ATS § 79 lg 2 alusel kustub distsiplinaarkaristuse kehtivus aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest. Seega on vastustaja 16.10.2014 käskkirjas õigesti märkinud, et tegemist on korduva rikkumisega. Vastustaja on arvestanud ka asjaoluga, et haldusasjas nr 3-14-50535 vaidlustatud distsiplinaarkaristusega seonduv kohtuvaidlus ei olnud käskkirja andmise ajal veel lõppenud.

5) Kaebuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et tema sõnad ei saanud põhjustada TS kõrget vererõhku. Kaebajale heidetakse käskkirjas ette väärikuskohustuse rikkumist (ametnikule sobimatute väljendite ja keelepruugi kasutamist) ning TS terviseprobleemid ei ole otseselt kaebaja karistamise aluseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-52587 4(5)

5. KP palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus väidab oma otsuses, et vääralt kasutatud vererõhu tõend ei oma asjas tähendust. Kaebaja vaidleb sellele vastu, sest distsiplinaarkaristuse määramisel on seda tõendit kasutatud ning viidatud, et justkui kaebaja sõnadest oleks võinud TS vererõhk tõusta. Arstitõend seda asjaolu kinnitada ei saa. Vaidlustatud haldusakti koostamisel kõnealuse dokumendi käsitlemine on suure tõenäosusega toonud kaasa ka kaalutlusvead haldusakti koostamisel, mis tingib selle tühistamise. 2) Väär on halduskohtu väide, et kaebajal võimaldati kahel korral olla ära kuulatud. Kaebaja saab kasutada oma õigust olla ära kuulatud reaalselt siis, kui ta on süüteokoosseisuga tutvunud. Praegusel juhul oli kaebaja teenistusest vabastamine juba ette ära otsustatud ega oldud sisuliselt valmis kaebaja võimalike vastuväidetega arvestamiseks. Enne kaebaja vastuväidete ärakuulamist ei oleks vastustaja tohtinud karistuse kohta otsust teha.

6. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 1) Vastustaja on viinud distsiplinaarmenetluse läbi avaliku teenistuse seaduses sätestatud menetlusnorme järgides. Kaebaja on talle süüks pandud teod toime pannud, ta ei ole väljendanud soovi edaspidi oma käitumismustrit muuta ega hakata käituma ametnikule sobiva väärikusega. Vaidlustatud käskkirjas heidetakse KP-ile ette väärikuskohustuse rikkumist ning TS terviseprobleemid ei olnud kaebaja karistamise aluseks. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et käitus ebaväärikalt. 2) Distsiplinaarmenetluse läbiviija tegi distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ameti juhatajale ettepaneku karistada kaebajat põhipalga vähendamisega 25% viieks kuuks. Ameti juhataja tegi karistuse valiku osas teistsuguse otsustuse, arvestades, et tegemist oli korduva rikkumisega. Kaebajale oli tagatud ärakuulamine juba pärast distsiplinaarmenetluse algatamist, lisaks sai ta võimaluse esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele. Kaebaja teavitamine esialgsest otsustusest karistuse valiku osas enne käskkirja andmist oli pigem kaebaja huvides, kuna ta sai esitada vastuväiteid nii rikkumiste kui ka võimaliku karistuse määramise osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuses kordab KP sisuliselt juba esimeses astmes esitatud seisukohti. Kõigile kaebaja vastuväidetele andis halduskohus oma otsuses ammendava vastuse.

8. Ringkonnakohus märgib, et süüteo toimepanemine on tõendatud ja süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistus on seaduslik ja kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sellise teo eest, mida kaebajale ette heidetakse, on ringkonnakohtu hinnangul ametniku teenistusest vabastamine proportsionaalne ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käskkirjas etteheidetud käitumine on ametnikule täiesti lubamatu. Rikkumise olemust ja varasemaid sarnaseid rikkumisi arvestades ei saa vastustajalt eeldada teenistussuhte jätkamist kaebajaga.

9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad apellandi võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu kandmist tõendavaid dokumente esitanud,

3-14-52587 5(5) mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets