3-14-51564/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51564 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 16.03.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ RatKim kaebus Maksuja Tolliameti 01.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/17176-48 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis 16.02.2015, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad OÜ RatKim esindaja KL Consult Õigusbüroo jurist Martin Pedosk Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Margarita Jõepere Resolutsioon Jätta RatKim OÜ kaebus haldusasjas 3-14-51564 rahuldamata. Tühistada 06.08.2014 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega on peatatud 01.07.2014 Maksuja Tolliameti maksuotsuse nr 12.2-3/17176-48 täitmine arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 15.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliameti maksuotsusega 01.07.2014 nr 12.2-3/17176-48 on kohustatud RatKim OÜ-l tasuma käibemaksu summas 80 506,43 eurot. Maksuotsuses on maksuhaldur seisukohal, et RatKim OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks saematerjali vastuvõtmist Prental Invest OÜ-lt. Maksuhaldur on märkinud, et RatKim OÜ on arvelduskontolt peale raha laekumist selle sularahana välja võtnud ja näidatud sellega kassast Prental Invest OÜ arvete tasumist. Maksuotsuses on märgitud, et Prental Invest OÜ-l on RatKim OÜ-ga pikemaajalised laenusuhted ning kandnud ühist juriidilist aadressi, mistõttu on äriühingud tihedalt omavahel seotud. Maksuhaldur on seisukohal, et reaalselt arve tasumist Prental Invest OÜ rekvisiitidega arvete alusel ei ole toimunud ning raha ettevõttest välja läinud ei ole vaid on jäänud oma tootmise tarbeks. Kogutud teabe alusel on maksuhaldur asunud järeldusele, et tegelikke tehinguid RatKim OÜ ja Prental Invest OÜ vahel ei ole toimunud. Maksuhaldur on täheldanud, et RatKim OÜ ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ning RatKim OÜ ei ole täitnud käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 märgitud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi, arvestades sisendkäibemaksu maha Prental Invest OÜ arvete alusel. Maksuotsuses on tuginetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja MKS § 95 lg 1.

Maksuja Tolliameti VII kontrollitalituse juhtivrevident on allkirjastanud 11.09.2014 otsuse nr 12.2-3/17176-53 „Otsus maksusumma muutmise kohta“, millega on muudetud maksuotsust 01.07.2014 nr 12.2-3/17176-48 ja suurendatud RatKim OÜ tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 270 euro võrra, seega suureneb OÜ RatKim käibemaksukohus kontrollitaval perioodil (01.02.2013-28.02.2013) kokku 80 776,43 eurot ( see on 270 eurot +80 506,43 eurot).

Maksuja Tolliamet on läbi viinud RatKim OÜ ajavahemiku 01.02.2013 kuni 30.06.2013 käibedeklaratsioonidel esitatud andmete õigsuse kontrolli tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 2 p 1.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebaja on taotlenud Maksuja Tolliameti 01.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/17176-48 tühistamist ja menetluskulude jätmist vastustaja kanda.

Kaebuse kohaselt on maksuhaldur rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõudeid ning haldusakt ei vasta maksuotsuse nõuetele, haldusakti motivatsioon ei vasta nõuetele ning maksuhaldur on läbi viinud üksikjuhtumi kontrolli asemel sisuliselt revisjoni. Maksuhalduri tõendid ei kinnita kaebaja poolt KMS § 24 lg 1 rikkumist. Maksuotsusest ei nähtu kuidas tasumisele kuuluv summa on määratud, kaebaja maksupettus on tõendamata; ei ole arusaadav, millist hoolsusnõuet ja kaasaaitamisnõuet on kaebaja rikkunud. RatKim OÜ on kinnitanud, et on heauskselt tegutsenud ning on ostnud kauba Prental Invest OÜ-lt.

Kaebuses on märgitud, et kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust, maksuotsuses on arvutusvead, maksuhaldur ei ole täitnud selgitamiskohustust, maksuhaldur on meelevaldselt tõlgendanud isikute selgitusi talle sobivaks, mida isikud pole öelnud.

Kaebaja on selgitanud, et ostis saematerjali ka lattu, saematerjali jagatakse nii kuivaks kui märjaks. Müüa on võimalik kas kalibreerimata märga saematerjali või kuiva kalibreeritud saematerjali. RatKim OÜ ostis saematerjali ka omatarbeks. RatKim OÜ tellib Prental Invest OÜ-lt ka saeteenust. OÜ RatKim on seisukohale, et maksuhaldur peaks võrdlema kogutud selgitusi kui neid tõendina hindab.

Lisaks märgib kaebaja, et ei saa vastutada arvete eest, mille on koostanud tehingupartner. Kaebaja viitab laenulepingutele ning märgib, et koostatud laenulepingu järgi on võetud laenu võimalik ennetähtaegselt tagastada. Mis puudutab ühist juriidilist aadressi ja seda, et üht sõidukit kasutati mõlema äriühingu poolt, ei näita kaebaja arvates veel tehingu mittetoimumist kahe äriühingu vahel.

RatKim OÜ lisab, et kui RatKim OÜ ei oleks ostnud Prental Invest OÜ-lt materjali, siis ei oleks saanud RatKim OÜ osutada ka ehitustöid. Kaebajale jääb arusaamatuks kuidas on kujunenud maksuhalduri järeldus selle kohta, et kaebaja on seadust rikkunud ning lisaks märgib kaebaja, et maksuotsuse p. 1.11 on seostamata.

Kaebuse kohaselt on maksuhalduri poolt rikutud ka proportsionaalsuse põhimõtet ning kiire menetlemise põhimõtet, rikutud on HMS § 54, MKS § 10 lg 3 ja MKS § 95 lg 2 nõudeid.

Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et maksuhalduri VII kontrollitalituse juhtivrevident ei ole pädev allkirjastama otsust maksusumma muutmise kohta. Samas ei ole parandatud vead ilmselged. Maksuhaldur oleks pidanud tegema arvutused nii summa vähendamise kui suurendamise osas maksuotsuses, et maksuotsus oleks selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja märgib, et talle ei ole selge, millised on õiged andmed ja milline on tasumisele kuuluv käibemaks. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja menetluskulude nimekirja ning taotleb menetluskulude väljamõistmist. Täiendavad menetluskulud kohtuistungil osalemise eest esitas kaebaja esindaja 19.02.2015.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Vastustaja leiab, et kogutud on piisavalt tõendeid RatKim OÜ maksumenetluses, mis kinnitavad maksuotsuse tegemise õigsust. Arvestatud on kõiki asjaolusid, sealhulgas maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele hinnates tõendeid kogumis, et vaidlusalustel arvetel Prental Invest OÜ-ga märgitud kauba ostja ja müüja vahel tehinguid toimunud ei ole. Maksuhaldur ei ole kaebaja suhtes rikkunud ärakuulamispõhimõtet ega selgitamiskohustuse põhimõtet, maksuotsus on tehtud õiguslikel alustel ja vastab nõuetele. Maksuhalduri seisukohalt on maksuotsuses välja toodud kõik asjaolud ja viidatud asjakohastele õigusnormidele. Mis puudutab 11.09.2014 otsuse allkirjastamist, on maksuhaldur märkinud, et tegemist on pädeva isikuga, kes võib kuni 10.000 eurose maksuotsuse allkirjastada. Maksuhaldur on märkinud, et arvestusliku vea tõttu tuli teha 11.09.2014 otsus maksusumma muutmise kohta. Maksuhaldur on näinud seost kahe äriühingu RatKim OÜ ja Prental Invest OÜ juhi omavahelises tegevuses, maksuhaldur on viidanud laenulepingutele ja sellele, et mõlemal äriühingul on sama juriidiline aadress. Maksuhaldur on märkinud, et RatKim OÜ ei ole esitanud kõiki vajalikke ja nõutud dokumente ning 08.12.2013 on Prental Invest OÜ kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Kokkuvõttes on maksuhaldur seisukohal, et RatKim OÜ saematerjali soetamine Prental Invest OÜ-lt ei ole leidnud tõendamist ning kaebaja seletused tehingute toimumise kohta ei ole usutavad. Maksuhaldur peab vaidlustatud maksuotsust õiguspäraseks ning leiab, et kaebaja poolt toodud seisukohad maksuotsuse tühistamiseks on otsitud ja paljasõnalised.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 2.RatKim OÜ lepinguline esindaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 01.07.2014 maksuotsusele nr 12.2-3/17176-48, millega on kohustatud kaebajal tasuma käibemaksu summas 80 506,43 eurot 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast. Kaebuse esitaja on taotlenud eelnimetatud maksuotsuse tühistamist.

3.Esmalt peab kohus vajalikuks lahendada menetluslikud küsimused.

4.Kaebaja on vaidlustanud maksuotsust põhjusel, et maksuotsus ei vasta maksuotsuse nõuetele, ei ole tagatud ärakuulamisõigust ning ei ole täidetud selgitamiskohustust, maksumenetlust ei ole läbi viidud kiirelt ja efektiivselt. Maksuotsusest ei nähtu kuidas on tasumisele määratud summa saadud ning samuti esinevad maksuotsuses arvutusvead ning üksikjuhtumi kontrolli asemel on asutud läbi viima revisjoni ning maksuotsese p 1.11 on seostamata.

5.Kohus peab kaevatavat maksuotsust hästi motiveerituks, selgeks ning üheselt mõistetavaks. Kohtu hinnangul vastab haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 , § 55 lg 1 ja HMS § 56 lg 2 nõuetele, välja on toodud haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud alused. Maksuotsuse õiguslike alustena on viidatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2, mis viitab maksusumma määramise alusele ning MKS § 95 lg 1, mis annab maksuhaldurile õiguse teha maksusumma määramiseks maksuotsuse. Maksuotsus on vormilt õiguspärane, proportsionaalne ning välja on toodud maksuotsuse vaidlustamise alused, samuti sisaldab maksuotsus arvutusi ja asjaolusid , mis on aluseks võetud maksusumma määramisel. Täidetud on MKS § 95 lg 2 nõue, maksuotsusest selgub maksusumma määramise viis.

6.Kohus nõustub kaebajaga selles, et tulenevalt maksuhaldurile pandud ülesannetest, peab maksuhaldur tegutsema kiirelt ja otsustavalt, mida ka maksuhaldur antud asjas teinud on. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamispõhimõtet ega selgitamiskohustust ning isegi kui maksuhaldur ei oleks kaebajat ära kuulanud, ei oleks see saanud mõjutada maksuotsust sisuliselt. Kohus viitab HMS § 58 ja § 40 lg 3 p-le 1, mille kohaselt saab haldusmenetlust läbi viia menetlusosalist ära kuulamata kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks tuleb koheselt tegutseda ning HMS § 58 tulenevalt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et mõningaid menetlusnõudeid on rikutud kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist.

7.Kohus märgib, et iseenesest menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamata jätmine on menetlusnõude rikkumine, kuid antud juhul on kaebajal olnud võimalus omapoolsete selgituste andmiseks ja selgituste küsimiseks ja dokumentide esitamiseks enne kaevatava otsustuse tegemist. Maksuhaldur on teinud äriühingu suhtes korralduse , milles anti võimalus omapoolesete selgituste andmiseks ning dokumentide esitamiseks. Asja materjalide kohaselt on 27.08.2013 pidanud maksuhaldur esmavestluse RatKim OÜ juhatuse liikme Paul Ratasega ning viis 26.08.2013 korralduse nr 12.2-3/17176-2 alusel läbi vaatluse RatKim OÜ Võrumaal Puigal asuvas saeveskis, mille käigus on võetud seletus ka RatKim OÜ töötajalt Urmas Minkalt.

8.Tulenevalt MKS § 56 on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus ning MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähendust ning maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Antud juhul on kaebaja vaidlustanud maksuhalduri tegevust ning pole kõiki vajalikke dokumente esitanud, mistõttu on raskenenud maksuhalduri töö ning maksuhaldur teostas uurimisprintsiipi kõikide asjaolude väljaselgitamiseks ja informatsiooni saamiseks, mis nõudis enam aega ning seega on põhjendamatu kaebaja poolt toodu, et maksuhaldur ei ole kiirelt asja menetlenud. Maksuhaldur on täitnud MKS § 10 tulenevaid ülesandeid.

9.Kohus märgib, et maksukohustuslane on rikkunud MKS § 85 lg 4 tulenevat kohustust, kuna pole esitanud õigeid andmeid maksuhaldurile, samuti on rikkunud kaasaaitamiskohustust mis tuleneb MKS § 56. Vastustaja on taganud kaebajale nii ärakuulamisõiguse ning on täitnud ka selgitamiskohustuse. Kaebaja poolt valikuline ja oma äranägemistmööda esitatud dokumendid tekitavad kahtluse, et tegelikke asjaolusid soovitakse varjata.

10.Kaebaja on ka ette heitnud, et maksuhaldur on tema suhtes põhimõtteliselt üksikjuhtumi kontrolli asemel läbi viinud revisjoni. Kohus märgib, et 16.05.2013 teatega on maksuhaldur teavitanud kaebajat, et on alustatud 2013.a. veebruarikuu käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigsuse kontrollimenetlust tulenevalt MKS § 59 lg 2 p 1. Kontrolli läbiviimiseks palus maksuhaldur esitada perioodi 01.02.2013-30.06.2013 kohta käibemaksu arvestust kajastavad dokumendid, arved, lepingud ja raamatupidamisdokumendid ning andma teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Maksuja Tolliamet on läbi viinud RatKim OÜ ajavahemiku 01.02.2013 kuni 30.06.2013 käibedeklaratsioonidel esitatud andmete õigsuse kontrolli tulenevalt MKS § 59 lg 2 p 1. MKS §

73 lg 2 kohaselt võib revisjon hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega, mistõttu üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel ei ole mõeldav. Revisjoni korral peab maksuhaldur jälgima ka erilisi menetlusnõudeid. Antud juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, tegemist on kitsama kontrolliobjektiga ja vähemkoormava menetlusega kui seda on revisjon. Antud juhul vastab kontroll üksikjuhtumi kontrolli tunnustele. Mõistlik aeg kontrolli läbiviimiseks sõltub ka kontrolliobjekti ulatusest ja vajalike tehingute arvust ning sellest kuidas maksukohustuslane maksuhaldurile töös kaasa aitab.

11.Kaebaja väidab kohtuistungil, et maksuotsuses on kajastatud valed andmed, näitena on kaebaja kohtuistungil välja toonud tehinguid Kollanta OÜ ja Guido Mööbel OÜ-ga, kus arvetel olevad summad ei ühti maksuotsuses toodud summadega. Kohus märgib, et kaebaja poolt välja toodud näited ei ole asjaga seotud, kuna maksuotsusus puudutab arveid, mis on tehtud kaebajal tehingupartneriga Prental Invest OÜ (51 arvet). Ülejäänud arved ja sellega seonduv ei oma antud asjas tähendust. Kohus on pakkunud ka kohtuistungil võimalust kaebajale, et lasta maksuhalduril teha uued arvutused ja esitada need kohtule, mida kaebaja ei pidanud vajalikuks.

12.Kaebaja on väitnud, et maksuotsuse p.1.11 on seostamata. Kohus märgib, et maksuotsuse punktis 1.11 on välja toodud maksustamise alus, mis on selgelt sõnastatud ja viidatud on õiguslikule alusele. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja sellekohane väide. Samuti ei ole arusaadav kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole täitnud selgitamiskohustust. Maksuhaldur on RatKim OÜ-le esitanud kirjalikult isiku õigused ja kohustused, mis on äriühingu esindaja poolt ka allkirjastatud, mis tähendab, et õigused ja kohustused on olnud kaebajale arusaadavad. Samas kui vestluse käigus oleks jäänud äriühingu esindajale midagi arusamatuks, on olnud võimalus kaebajal maksuhaldurilt teavet saada asjaolude väljaselgitamiseks, RatKim OÜ ei ole ise täitnud maksuhalduri nõuet põhjalikuma teabe andmiseks ja hoidnud kõrvale omapoolsetest selgitustest.

13.Järgnevalt võtab kohus seisukoha maksuotsust sisuliselt puudutavas osas.

14.Asja materjalide kohaselt on RatKim OÜ asutatud 20.11.2006, ettevõtte juhatuse liikmeks on Paul Ratas ja kuni 25.09.2013 oli teiseks juhatuse liikmeks Anne Kimask. Käibemaksukohustuslaseks on ettevõte registreeritud alates 01.05.2007. Kontrollitaval perioodil on RatKim OÜ deklareerinud maksustatavat käivet 453206,91 eurot. Sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 90641, 49 eurot, 0% määraga maksustatavat käivet 17238 eurot ja sisendkäibemaksu 88088,64 eurot.

15.Maksuhaldur on võtnud seletuse 27.08.2013 äriühingu juhatuse liikmelt Paul Rataselt ning äriühingu töötajalt Urmas Minkalt. Äriühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt rendib ta Puigal tootmispinda, kus on ka valmis saematerjal ning Urmas Minka on saekaatris tööl ning tööga pidevalt hõivatud. RatKim OÜ müüb nii ümarpalki kui ka toodab saematerjali ja müüb selle edasi. Paul Ratas on selgitanud maksuhaldurile, et RatKim OÜ saematerjali hoiukohad on Puigal, Antslas ja Võrus KEK´i hoovi peal, kuid ei tea kus asuvad Prental Invest OÜ laoplatsid.

Paul Ratas on nimetanud oma lepingupartneriks Prental Invest OÜ, kellelt ostis soodsalt saematerjali. Seda kas Prental Invest OÜ ostab saematerjali või toodab ise, P. Ratas öelda ei osanud. RatKim OÜ juhatuse liige on maksuhaldurile seletuse andnud ka 04.03.2014, mille kohaselt on tema üksi äriühingust suhelnud Prental Invest OÜ-ga. Laoarvestuse kohta on Paul Ratas väitnud, et kogu laoarvestus on tal peas ja mingeid dokumente tal selle kohta ei ole esitada.

16.Maksuhaldur on välja toonud asjaolud, et äriühingud on omavahel seotud ning viitab RatKim OÜ ja Prental Invest OÜ vahelistele laenudele, kuid Paul Ratas on keeldunud sellekohaseid ütlusi andmast, samas on maksuhaldur viidanud ka mõlema äriühingu ühisele registreerimisaadressile, mis viitab äriühingu seosele.

17.Maksuhaldur on uurinud kaebaja tehinguid Prental Invest OÜ-ga ja viimase tausta ning toonud välja asjaolu, et mõlemad äriühingud on registreeritud samale aadressile Roosi 3 Võru linnas. Maksuhaldur on märkinud, et Prental Invest OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 08.12.2013 käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel, mille kohaselt kustutatakse registrist maksukohustuslane, kes ei tegele ettevõtlusega Eestis. Maksuhaldur on koostanud 30.09.2013 Prental Invest OÜ-le korralduse nr 12.2-3/17176-3 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. 30.10.2013 on Prental Invest OÜ volitatud esindaja Maanus Mürkhain andnud maksuhaldurile suulise seletuse, kuid dokumente ei esitanud. Maanus Mürkhain on vestluse käigus maksuhaldurile teatanud, et saematerjali ostetakse väikestelt saekaatritelt ning maksmine toimub sularahas. Vestluse käigus on Maanus Mürkhain andnud selgituse, et ettevõtete vahel on kokkulepe, kus aasta lõpus maksab Prental Invest OÜ laenu ära ja aasta alguses võtab Ratkim OÜ-lt uue laenu. Ratkim OÜ maksab Prental Invest OÜ-le saematerjali eest ja aasta lõpus annab Prental Invest OÜ RatKim OÜ-le selle raha tagasi. Prental Invest OÜ müüb saematerjali ka teisele äriühingule.

18.Maksuhaldur on märkinud, et on ühendust võtnud ka Prental Invest OÜ juhatuse liikme Keiti Mürkhainiga, kes lubas saata kõik vajalikud dokumendid, kuid pärast nimetatud lubadust ei ole olnud võimalik juhatuse liikmeid telefonitsi kätte saada ega pole saadetud ka vajalikke dokumente. Maksuhaldur on ühendust võtnud ka Prental Invest OÜ osanikuga Hele Alamaaga, kes on väitnud, et ei pea enam Prental Invest OÜ kohta midagi ütlema ning dokumendid on üle antud uuele firmale. Maksuhaldur on analüüsinud kontrollitaval perioodil RatKim OÜ raamatupidamises kajastatud Prental Invest OÜ rekvisiitidega arvete alusel saematerjali ostusid ja RatKim OÜ saematerjali müüke. Antud juhul puudutab vaidlus neid arveid, mis on tehtud kaebajale Prental Invest OÜ poolt. Maksuhaldur on märkinud, et kaebaja on eriarvamuses välja toonud 30.06.2013 saematerjali kogused ja saematerjali asukohad, kuid ei ole välja toodud sortimenti ja saematerjali maksumust. 31.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/17176-41 on maksuhaldur küsinud täiendavaid andmeid, et saada ülevaadet kõigi kontrolliga seotud oluliste andmete kohta. RatKim OÜ nõutud korraldust ei ole täitnud.

Eeltoodu põhjal on maksuhaldur asunud õigesti järeldusele, et Prental Invest OÜ-l puudub reaalne majandustegevus. Äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 08.12.2013 kuna tal ei olnud reaalset majandustegevust Eestis. Maksuhaldur on õigesti jõudnud järeldusele, et Prental Invest OÜ reaalse majandustegevuse puudumisele viitab see, et arveldades klientidega on see toimunud sularahas, maksuhaldurile ei ole esitatud nõutud dokumente, äriühingu juhatuse liikmelt ja osanikult ei ole olnud võimalik dokumente saada ning samuti ei olnud juhatuse liige ka telefonitsi kättesaadav. Kahe äriühingu vahelised laenutehingud ei olnud eluliselt usutavad ega vormiliselt nõuetekohased, samuti on äriühingud registreeritud samale aadressile, mis näitab kahe äriühingu omavahelist seost ja seda, et tegemist ei ole tegelike äripartneritega. Samas on RatKim OÜ arvelduskontolt sinna laekunud raha koheselt sularahana välja võetud ja näidatud sellega kassast Prental Invest OÜ arvete tasumist. RatKim OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks saematerjali vastuvõtmist.

Kohus märgib, et maksuhaldur on eeltoodu põhjal õigesti järeldusele jõudnud, et RatKim OÜ ja Prental Invest OÜ on omavahel tihedalt seotud ning tasumist Prental Invest OÜ rekvisiitidega arvete alusel ei ole toimunud ja raha ettevõttest välja ei liikunud vaid jäi oma tootmise tarbeks. Kohus ei pea vajalikuks eraldi äriühingute vahelisi arveid analüüsima, kontrolli käigus ja maksumenetluse läbiviimise käigus on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et tegelikke tehinguid RatKim OÜ ja Prental Invest OÜ vahel ei ole toimunud. RatKim OÜ ei ole ostnud saematerjali Prental Invest OÜ arvete alusel vaid on seda kas ise tootnud või soetanud mujalt.

19.Kohus märgib selgituseks, et kui tehingud on tegelikult toimunud ning selle kohta esitatakse kõik nõutud ja vajalikud dokumendid, ei teki ka vaidlusi tehingute toimumise kohta. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korrektselt äri ajaval isikul puudub alus anda maksumenetluses ebaõiget informatsiooni majandustehingute kohta ning samuti puudub põhjus jätta esitamata vajalikud dokumendid, mis tõendaksid tehingu tegelikku toimumist.

20.Sisendkäibemaksu mahaarvamisel on oluline tehingu tegelik toimumine ja selle sisu väljaselgitamine. RatKim OÜ ei ole soetanud kaupa Prental Invest OÜ-lt, kelle nimel on väljastatud arved. Seega puudub RatKim OÜ-l õiguslik alus Prental Invest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg 1 alusel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt.

Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-65-14 asunud seisukohale, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine. Antud juhul on maksuhaldur esitanud maksuotsuses maksukohustuse tekkimise õigusliku aluse, maksuhaldur on õigesti tuvastanud , et tehingut kaebaja ja Prental Invest OÜ vahel ei ole toimunud ning kogutud informatsiooni kohaselt oli kaebaja teadlik, et Prental Invest OÜ ei olnud tegelik kauba müüja ja koostatud arved olid fiktiivsed.

Eelviidatud kohtulahendis on riigikohus märkinud, et maksukohustuslane peab ise korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad. Jättes esitamata osa akte, dokumente, võttis kaebaja endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud. Riigikohus on märkinud, et olukorras ,kus kaebaja rikkus maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ja andis dokumentide olemasolu kohta vastuolulisi selgitusi ning maksuhaldur järgis samas uurimispõhimõtet, ei pea kohus omal algatusel asuma koguma täiendavaid tõendeid.

21.Kohus märgib, et ei pea hindama kõiki kaebuses toodud väiteid, millel ei ole asja otsustamisel tähtsust. Kohus on antud asjas lahendamisel oluliseks pidanud seda, et tuvastada tehingu teine pool ning uurida, kas tehingupartneril oli reaalselt majandustegevus olemas ning kas tehingupartner on täitnud maksukohustuslasele esitatud nõudeid ja kas vaidlusaluseid arveid saab arvestada maksumenetluses, kohus ei pidanud vajalikuks antud asjas analüüsima esitatud seisukohtades välja toodud saematerjali koguseid, saematerjali ostuja müügi andmeid ja kauba asukohta.

22.Kaebuse täienduses on kaebaja leidnud, et VII kontrollitalituse juhtivrevident Meelis Danzigeril puudub maksuhalduri 11.09.2014 otsuse nr 12.2-3/17176-53 „Otsus maksusumma muutmise kohta“ osas allkirjastamisõigus ning sealsed parandatud vead ei ole ilmselged ja maksuhalduri tegevus on selles osas ebaselge.

23.Kohus märgib, et antud asjas on tegemist haldusaktiga, mille suhtes oleks saanud kaebaja esitada tühistamisnõude, kaebaja seda eraldi teinud ei ole vaid on lugenud seda toiminguks ja koostoimes olevaks esialgselt vaidlustatud maksuotsusega. Vastustaja esindaja on märkinud, et täiendava otsuse tegemise tingis asjaolu, et tegemist oli esialgselt arvutusveaga, mis vajas parandamist ning maksuhalduri käskkirjast nr 376-P p. 2.4 nähtub, et 11.09.2014 otsuse allkirjastanud ametnikule on antud laiaulatuslik pädevus haldusaktide, dokumentide ja ametikirjade allkirjastamiseks, kes on volitatud allkirjastama maksuotsuseid kuni 10 000 euro suuruses summas. Käesolevas asjas on maksuotsust muudetud ja suurendatud tasumisele kuuluvat käibemaksu 270 euro võrra, kus on selgelt välja toodud korrigeeritud arvutuste tabel , haldusakti on allkirjastanud selleks pädev ametnik ning otsus maksusumma muutmise kohta on õiguspärane. Arvutusviga on tekkinud inimliku eksimuse tulemusena, mis hiljem on täiendava otsusega parandatud.

24.Kokkuvõttes leiab kohus, et nii Maksuja Tolliameti 01.07.2014 maksuotsus nr 12.2- 3/17176-48 kui ka 11.09.2014 otsus maksusumma muutmise kohta nr 12.2-3/17176-53 on nii sisult kui vormilt õiguspärased ning kaebaja nõue tühistada Maksuja Tolliameti 01.07.2014 maksuotsus nr 12.2-3/17176-48 jääb rahuldamata.

25.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

26.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. Antud asjas jääb kaebus rahuldamata ning kohus tühistab esialgse õiguskaitse (kohaldatud kohtumäärusega 06.08.2014), millega on peatatud kaevatava maksuotsuse täimine 30 päevaks ning kohtumääruse mittevaidlustamisel kehtib see kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas.

27.Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik