1-14-5352/136 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5352 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. veebruari 2015. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.P, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Z.P määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.P tunnistati Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja

2 alusel määrati, et Z.P kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust ning 1 aasta 1 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7 alusel määrati Z.P-le katseajaks järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- asuda tööle või registreerida ennast Töötukassa Tartu osakonnas hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest;

- mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega, sealhulgas P.G, R.P, S.K ja V.L; - ravikindlustuse saamisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

2.

22. jaanuaril 2015 saabus kohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne põhjusel, et Z.P on rikkunud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

3. Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja Z.P-le Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu vangistust pöörati täitmisele.

3.1 Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Z.P tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Ühtlasi tegi kohus kindlaks, et Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega Z.P-le mõistetud karistuse muutmiseks, sh vähendamiseks puudub alus. Z.P on kriminaalhooldusel rikkunud temale KarS § 75 lg 1 p 7 alusel määratud kohustust mitte suhelda kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega. Lisaks nimetatud kohustuse rikkumisele on Z.P jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Talle esitatud kahtlustuse kohaselt on ta osad kuriteod pannud toime koos varem kriminaalkorras karistatud A.N. iga. Z.P viibib alates 31. detsembrist 2014 eeluurimiskohtuniku määruse alusel vahi all.

3.2 Mõjuvaid põhjuseid kohtu poolt määratud kohustuste täitmata jätmiseks Z.P ei esinenud. Tema käitumine kriminaalhoolduse ajal on olnud kriminaalhoolduse nõudeid ignoreeriv, mille tõttu on kriminaalhoolduse rakendamine ja selle jätkamine Z.P suhtes osutunud mõttetuks.

4. Z.P esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus ja pikendada talle Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega kohaldatud katseaega.

4.1 Määruses ei ole arvestatud sellega, et Z.P täitis kriminaalhooldusel viibides korrektselt kõiki kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Probleem tekkis ainult ühe lisakohustuse täitmisega, kuna Z.P suhtles kriminaalkorras karistatud isikuga, s.o A.N. iga.

Z.P hinnangul võinuks tema suhtes kohaldada katseaja pikendamist, mitte pöörata kandmata karistust täitmisele.

4.2 Z.P tunnistab kriminaalkorras karistatud A.N. iga suhtlemist ja seega kriminaalhoolduse nõuete eiramist, ent märgib, et kahjuks on tema tutvusringkonnas mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid ja mõnikord on raske vältida nendega kohtumist. Muus osas püüdis Z.P jälgida kõiki kriminaalhoolduse nõudeid: ta käis õigeaegselt end kriminaalhooldaja juures registreerimas, ei tarbinud alkoholi ega narkootikume, võttis ennast arvele Töötukassas ja leidis ametliku töökoha ning taotles eelnevalt luba kohtuda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes on tema lähikondsed või töökaaslased. Z.P oleks läinud ka psühhiaatri vastuvõtule, kuid teda ei oleks eelmise aasta lõpul vahi alla võetud.

4.3 Eeltoodud põhjustel ei ole Z.P nõus maakohtu väitega, et tema käitumine kriminaalhoolduse ajal on olnud kriminaalhoolduse nõudeid ignoreeriv ja seetõttu on kriminaalhoolduse jätkamine muutunud mõttetuks. E.. Z.P ei ole kriminaalhoolduse nõudeid ignoreerinud ja kavatseb neid täita ka edaspidi. Ta rikkus vaid ühte lisakohustust ega osanud oodata, et see toob kaasa vangistuse täitmisele pööramise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning Z.P määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Z.P rikkumise toimepanemise ajal kehtinud KarS § 74 lg 4 sätestas, et kui süüdimõistetu katseajal ei järginud kontrollnõudeid või ei täitnud talle pandud kohustusi, võis kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega nägi karistusseadustik katseaja kontrollnõuete ja kohustuste eiramisele reageerimiseks ette erinevad variandid, mille vahel tuli kohtul konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades valida. Praegusel juhul pidas kohus põhjendatuks pöörata Z.P kandmata karistuse osa täitmisele ja kriminaalkolleegium nõustub sellise otsustusega.

7. Ehkki käesoleva erakorralise ettekande esitamise aluseks oli vaid ühe katseaja kontrollnõude eiramine, ei saa ringkonnakohus mööda vaadata asjaolust, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt Z.P kohta esitatud erakorralise ettekandega. 12. detsembril

2014 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande põhjusel, et Z.P jättis kriminaalhooldusametnikult küsimata loa töökoha vahetamiseks. Sel korral otsustas kohus jätta rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse katseaja pikendamiseks. Uue erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja kohtule juba 22. jaanuaril 2015. Lühikese aja jooksul kahe erakorralise ettekande esitamine näitab, et Z.P ei mõista kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste ja nõuete täitmise olulisust ja eirab neid jätkuvalt.

8. Tähelepanu väärib kriminaalkolleegiumi arvates ka see, et Z.P on 31. detsembril

2014 võetud katseajal toime pandud kuritegudes kahtlustatavana vahi alla. Kuriteod on

Z.P osaliselt toime pannud koos A.N. iga, kes on varem kriminaalkorras karistatud.

Seega on Z.P lisaks katseajal kuritegude toimepanemise jätkamisele rikkunud ka talle kohtuotsusega kohaldatud keeldu suhelda ilma kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata kriminaalkorras karistatud isikutega. Z.P on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ei ole tema puhul piisavaks meetmeks, tagamaks tema õiguskuulekat käitumist, ja seega ei täida karistus oma eesmärki. Seega on Z.P kandmata vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Paavo Randma