1-14-9912/43 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-9912

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-9912 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Oksana K.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja Deniss

K.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Oksana K.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Oksana K.T isikukood XXX, elukoht Tallinn XXXXXX X-XXX, töökoht XXXX XXXXX XXXX AS, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 5. märtsil 2014 Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuu 26 päeva vangistusega, mis asendati 232 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud, kinni peetud 15.09.2014 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a kohtuotsus Oksana K.T-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Oksana K.T-le mõistetud karistust (11 kuud 4 päeva ) Harju Maakohtu 5. märtsi 2014. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse vangistust ärakandmata osa, so 4 (nelja) päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud

8 (kaheksa) päeva vangistust.

Muus

osas jätta kohtuotsus muutmata.

Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Oksana K.T kaitsjale välja makstud määratud kaitsja tasu vandeadvokaat Leelo Viilile summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsusega lühimenetluses tunnistati Oksana K.T süüdi KarS § järgi mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2

199 lg 2 p 7,9 ja talle vangistus 1 aastaks 5 kuuks. kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 11 kuud 10 päeva vangistust uuluvaks . Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja ärakandmisele k karistuseks loeti 11 kuud 4 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

5. märtsi 2014 . a otsuse järgi mõistatud karistuse ärakandmata osa, so (120 tundi üldkasulikku

2 kuu tööd ehk 60 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust alates

15. septembrist 2014.

2. O. K.T mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, üksinda või koos K.T-ga , pani ajavahemikul 1. juunist 2014 kuni 15. septembrini 2014 Tallinna linnas asuvatest kauplustest toime 7 vargust. Neist 4 jäid katse staadiumi, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni. O. K.T varastas kauplustest pesugeeli kapsleid, alkohoolseid jooke ja riietusesemeid.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav O. K.T ja tema kaitsja L. Viil.

3.1 Kaitsja ei nõustu O. K.T-le mõistetud vangistuse määra ja liitkaristuse moodustamisega.

Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et pooled vargustest jäid katse staadiumi, varastatud esemete väärtus on väike, varaline kahju puudub. Ka maakohus märkis, et O. K.T süü on keskmisest väiksem. Samuti võttis maakohus põhjendatult arvesse tema puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on omandanud juuksuri eriala, kuid tal ei õnnestunud erialast tööd saada. Seetõttu töötas ta s koristajana. Süüdistatav on suurema osa talle XXXX - AS eelmise kohtuotsusega määratud üldkasulikust tööst ära teinud. Tal ei ole sõltuvusprobleeme ning on võimeline käituma. Seetõttu taotleb kaitsja talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist korralikult

või jätta mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata.

Lisaks sellele juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et 01.01.2015. a jõustus KarS § 69 lg

6 regulatsioon,

mille kohaselt vangistuse toitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kuna O. K.T on suurema osa eelmise kohtuotsusega määratud üldkasulikust tööst ära teinud, siis tuleb maakohtu otsus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas tühistada.

3.2 Süüdistatav O. K.T taotleb talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist, sest tal oli enne vanglasse sattumist kindel eluja töökoht, tema ülalpidamisel on alaealine laps ning tema enda tervisega on probleeme. Kohus on mõistnud talle põhjendamatult range karistuse tänu prokurörile, kes suhtus süüdistatavasse vaenelikult ja taotles talle range karistuse mõistmist. Lisaks sellele palub ta ringkonnkohtul kontrollida talle mõistetud karistuse seaduslikkust seoses 1. jaanuarist 2015. a jõustunud seadusemuudatustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega, leiab, et süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid väärivad osaliselt tähelepanu.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS § s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – - kohus

arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis tingiksid O. K.T-le KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi mõistetud karistuse tähtaja lühendamist või selle tingimuslikult kohaldamata jätmist, ei esine.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS § s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse -

süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-70-01 ja 3-1-1-91- rkinud, et kohus ei ole karistuse

07 mä küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei ole asjakohane süüdistatava apellatsiooni väide, et maakohus mõistis talle range karistuse tänu sellele, et seda taotles prokurör.

O. K.T korda kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud erineva pikkusega on varem 8 vanglakaristused. . a Harju Maakohtu poolt Viimati karistati teda 5. märtsil 2014 KarS § 199 lg 2 p 9

järgi kuu päeva vangistusega, mis asendati tunni üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusametniku on õiendi kohaselt

O. K.T ära teinud 112 üldkasuliku töö tundi (3 kd tl 85). , so Kolme kuu möödudes pärast eelmist kohtuotsust üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal, asus O. K.T uuesti vargusi toime panema. Seega ei ole varasemad karistused tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu maakohus leidis põhjendatult, et talle tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. Süüdistataval oli alaealine laps ning tal endal tervisega probleeme juba vabaduses viibides. Ometi ei takistanud need asjaolud teda toime panemast uusi kuritegusid. Kuna süüdistatav pani uued kuriteod toime katseajal, so on ajal mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendanud talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nimelt sätestab KarS § 69 lg 7 üheselt ja alternatiive välistavalt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö KarS § tegemata osa

69 lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Seega on O. K.T-le maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi mõistetud vangistus 1 aastaks 5 kuuks, mida lühendati ühe kolmandiku võrra, põhjendatud ja seaduslik, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Samuti on seadusega kooskõlas O. K.T-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine mitme kohtuotsuse järgi. Seetõttu jätab kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja ape llatsioonid selles osas rahuldamata.

Küll aga väärivad mõlemad apellatsioonid tähelepanu osas, milles taotletakse apelleeritud kohtuotsuse tühistamist seoses 1. jaanuarist 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustega.

Asja materjalidest nähtub, et m menetles käesolevat kriminaalasja 2014. aakohus aastal, so ajal, mil

kehtis veel KarS § seitsmes lõige nägi ette, et kui süüdlane paneb

69 eelmine redaktsioon, mille üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras.

KarS § 69 kuues lõige nägi mh ette, et aresti või täitmisele pööramisel arvestatakse vangistuse

karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille võrdub ühe päeva aresti või kaks tundi vangistusega.

1. jaanuaril

69 uus redaktsioon, mille 2015 hakkas kehtima KarS § kuues lõige näeb mh ette, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Seega on KarS § kuuenda lõike

uus sõnastus võrreldes sama sätte eelneva redaktsiooniga süüdistatavale soodsam, sest isik peab aresti või vangistuse sti vangistust täitmisele pööramisel kandma are või kaks korda vähem kui varem. Seetõttu tuleb kohtukolleegiumi hinnangul KarS § 69 kuuenda lõike uut sõnastust käsitada isiku olukorda muul viisil leevendava seadusena 1. jaanuarist

5 lg

2015 kehtiva KarS §

2 esimese lause mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 4. märtsi 2015. a otsuses nr 3 KarS § -1-1-12-15 selgitanud, et lg 1 teise lause uut redaktsiooni peab kohaldama ka nende isikute suhtes, kes panid kuriteo toime enne 1. jaanuari 2015, kuid keda ei ole enne seda kuupäeva jõustunud kohtuotsusega karistatud.

Ringkonnakohus

69 lg peab kohaldama KarS §

1 uut redaktsiooni ka juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti isikule üldkasulik töö, on tehtud veel KarS § 69 varasema redaktsiooni kehtivusajal, kuid kohtuotsus

on jõustumata ja apellatsioonimenetlus toimub 2015. aastal või hiljem.

Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist analoogse olukorraga, sest maakohtu kohtuotsuse tegemise ajal 18. detsembril 2014 misele

O. K.T-le vangistuse täit pööramisel üks päev aresti või vangistust võrdus kahe tunni üldkasuliku tööga, käesoleval ajal aga ühega. Kuna maakohtu otsus on jõustumata, siis peab kohtukolleegium kohaldama O. K.T-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel KarS § 69 lg 6 uut redaktsiooni.

Harju Maakohus mõistis 5. märtsil 2014. a O. K.T-le KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 kuuks 26 päevaks, mis asendati 232 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud (1 kd tl 74-76). Kriminaalhooldusametniku õiendi kohaselt on O. K.T ära teinud

112 üldkasuliku töö tundi (3 kd tl 85). Seega on O. K.T eelmise kohtuotsusega mõistetud 3 kuu

26 päevasest (116 päeva) vangistusest ära kandnud 112 päeva ning ärakandmata on 4 päeva vangistust.

Eeltoodu alusel tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a kohtuotsuse O. K.T-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb selles osas uus otsuse, millega KarS § 65 lg 2 alusel suurendab talle apelleeritud kohtuotsusega mõistetud karistust (11 kuud 4 päeva) Harju Maakohtu 5. märtsi 2014. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 päeva vangistuse võrra ja mõista

8 päeva Muus osas jä b liitkaristuseks vangistuse 11 kuuks ks. etakse kohtuotsus muutmata.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras talle välja maksta 72 eurot.

Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid ja tema kaitsja süüdistatav . KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p s 4 nimetatud lahendi, millega tühistab maakohtu - otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad menetluskulud riigi kanda.

6. - Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu

18. detsembri 2014 ja kaitsja . a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Süüdistatava apellatsioon rahuldatakse osaliselt. id

Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/