3-15-600/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-600 Kohtuasi N.P.i kaebus Tapa valla sotsiaalosakonna töötajate ja perearsti peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada N.P.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 12.03.2015 saabus Tartu kohtumaja Jõhvi kohtumajja N.P.i (edaspidi kaebaja) kaebus, milles selle esitaja kurtis, et Tapa valla sotsiaalosakonna juhataja ja perearst on esitanud Tallinna Vaimse Tervise Keskusele rehabilitatsiooniplaani koostamiseks tema kohta vale informatsiooni ja moonutanud tahtlikult tõde. Lisaks märkis kaebaja ära asjaolu, et sotsiaalosakond esitas kohtule taotlused erihooldusele paigutamiseks ja eestkoste seadmiseks, kuid kohus tuvastas, et eestkoste pole vajalik. Ta palus, et kohus võtaks sotsiaalosakonna juhataja K. omavoli ja seadusevastaste toimingute suhtes tarvitusele meetmed. Ühtlasi soovis ta, et istungist võtaks osa riigiadvokaat. Riigi õigusabi saamiseks vormistatud taotluses märkis ta oma eesmärgiks soovi, et juhataja K., sotsiaaltöötaja A. ja perearsti suhtes võetaks arvesse meetmed, kuna vale, klatš ja laim kestab juba pidevalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ning ei esine alust selle tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohustab kaebuse määrusega selle esitajale tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seadustiku § 121 lg 2 p 1 lubab kaebuse tagastamist ka juhul, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib kohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse § 95 tähenduses ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Nõuded, mida on võimalik halduskohtule esitada, on loetletud seadustiku § 37 lg-s 1. Muuhulgas näevad need küll ette võimaluse esitada kaebus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuid sama seadustiku § 45 lg 2 lubab seda teha vaid väga piiratud juhtudel.

4. Kaebaja ei ole rahul Tapa valla sotsiaalhooldusosakonna töötajate tegevusega väites, et need on andnud tema isikliku rehabiliteerimiskava koostamiseks Tallinna Vaimse Tervise Keskusele vale informatsiooni. Sotsiaalhoolekande seaduse § 1112 lg-s 1 sätestatu kohaselt on vastava plaani puhul tegemist rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või tema ja ta seadusliku esindaja osalemisel koostatud kollegiaalse kirjaliku dokumendiga, milles antakse hinnang tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse välja iseseisvaks toimetulekuks, sotsiaalseks integreerumiseks ja töötamiseks või tööle asumise soodustamiseks vajaliku tegevused. Sama paragrahvi järgnevates punktides on üles loetud need spetsialistid, kes peavad erinevate isikute puhul plaani koostamisel osalema. Elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat pole seejuures nimetatud. Seda, et Tapa valla sotsiaalosakonna töötajad oleksid osalenud kaebaja isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamisel või andnud selle tarbeks teavet, ei nähtu ka kohtu poolt Tallinna Vaimse Tervise Keskusest välja nõutud kaebaja isiklikust rehabilitatsiooniplaanist. Kõik plaanis sisalduvad arvamused on koostatud keskuse rehabilitatsioonimeeskonna töötajate poolt. Valla sotsiaalnõunik K.K. on selle plaani sissejuhatavates andmetes küll ära märgitud, kuid üksnes kliendi kontaktisikuna. Seega viitavad kohtule esitatud andmed selgelt, et kaebajal ei saa seoses temale koostatud isikliku rehabiliteerimisplaaniga olla Tapa valla sotsiaaltöötajate suhtes kaebeõigust.

5. Lisaks sotsiaaltöötajate tegevusele pole kaebaja rahul ka perearsti tegevusega väites, et tema on samuti esitanud rehabilitatsiooniplaani koostamiseks vale informatsiooni. Eelnevalt juba viidatud isiklikust rehabilitatsiooniplaanist ei nähtu aga, et kaebaja perearst oleks osalenud arvamuse andmisel. On olemas ainult viited tema poolt pandud diagnoosidele ja antud infole. Lisaks on kaebajal tähelepanuta jäänud ka see, et patsiendi kohta asjaomastele ametiasutustele või ametnikele informatsiooni väljastamine ning tõendite ja arvamuste koostamine on tervishoiuteenuse osaks, millega seonduva perearsti tegevuse õiguspärasuse kontrollimine pole üksnes avalik-õiguslikke vaidlusi lahendava halduskohtu pädevuses. Tegemist on eraõigusliku suhtega, mida reguleerivad võlaõigusseadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja muud vastavad valdkonnaseadused või nende alusel antud õigusaktid ning millest tekkinud vaidlused alluvad maakohtutele.

6. Kaebuses on selle esitaja ära märkinud ka asjaolu, et Tapa vald on esitanud Viru Maakohtule avaldused talle eestkoste seadmiseks ja tema paigutamiseks erihooldusteenusele. Niisuguste avalduste lahendamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku peatükkides 53 ja 54 sätestatu kohaselt maakohtu pädevuses. Halduskohtul pole õigust kontrollida vastavate avalduste aluseks olevate asjaolude õiguspärasust ning anda hinnangut esitatu põhjendatusele. Käesoleval juhul puuduks selle järele ka igasugune praktiline vajadus, sest kaebaja suhtes esitatud avalduste kohta on juba olemas Viru Maakohtus 15.12.2014 tehtud kohtumäärus asjas nr 2-14-52286.

7. Kaebaja soovib, et kohus võtaks tema poolt viidatud sotsiaaltöötajate ja perearsti suhtes tarvitusele meetmed. Niisugune taotlus viitab soovile, et nimetatud isikud saaksid karistada. Valla sotsiaaltöötajad on kohaliku omavalitsuse ametnikud ja nende distsiplinaarkorras karistamist reguleerib avaliku teenistuse seadus. Selle § 76 lg 1 kohaselt saab distsiplinaarkaristuse määrata vaid isik, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus. Tervishoiuteenuse kvaliteedi üle teostab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud ühegi ametniku, arsti ega ka mistahes muu isiku karistamise või muu sarnase meetme kohaldamise õigust. Samuti pole tal õigust esitada ettepanekut või teha ettekirjutust selleks, et ametnikule või arstile määrataks karistus.

8. Eeltoodud järelduste kohaselt ei ole Tartu Halduskohtul õigust kaebust lahendada ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 1 tuginedes tagastama. Kaebuse tagastamisest tulenevalt jääb läbi vaatamata ka riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane