4-15-3/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-3 ( ) 2440,14,008680 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Väärteoasi kaebemenetluses

V.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 09.12.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,14,008680 Menetlusalune isik V.F, isikukood xxx, EV kodakondsus, elukoht xxx. Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 04.02.2015, 16.02.2015 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi V.F kaebus Politsei-

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev 09.12.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,14,008680 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maak

ohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 16.03.2015.a.

2

MENETLUSE KÄIK

20.11.2014 koostas patrullpolitseinik xx xx väärteoprotokolli AB 1385572 selle fakti kohta, et V.F 20.11.2014 kell 12.09 Ida-Virumaal, Illuka vallas -Vasknarva tee 12. km-l

, Jõhvi juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr xxx kiirusega 86 - +/ 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem, kui § 33 km/h. Sellega rikkus V.F

LS 50 lg 5 p 3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel.

09.12.2014 tegi Ida prefektuuri politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Jõhvi

menetlusteenistuse Meelis Kaev 0,14,008680 otsuse, vanemväärteomenetleja väärteoasjas 244

milles pidas tõendatuks poolt LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo V.F 2 toimepanemist ja määras isikule karistusena LS § 227 lg 2 järgi 50 trahviühikut summas 200 eurot.

02.01.2015 esitas V.F kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada.

V.F leiab, et väärteomenetluse otsus on õigustühine, kuna ta ei ole liiklusseaduse

nõudeid rikkunud. Ta sõitis nimetatud teelõigul vastavalt kiirusepiiranuid kehtestavatele märkidele kas 50, 70 või 90 km/h. Need kiirusepiirangud on väikeste vahemaade järel. Umbes kilomeeter peale Kurtnat peatas teda vilkuritega politseiauto. Talle heideti ette, et ta oli 50 km/h

piirangu alas sõitnud kiirusega 86 km/h. Talle näidati ka politseiautos kiirusemõõtmeseadmel olevat kiirust ning väideti see olevat tema sõiduki kiiruseks. Videosalvestis puudus ja seega ei saadud näidata, millisel kohal oli kiirus mõõdetud. Politseinik on kiirust mõõtes hinnanud tema auto kaugust silma järgi ning meelevaldselt otsustanud, millises kiirusepiirangualas ta mõõtmise hetkel oli. Selline kauguse tuvastamine ei ole kooskõlas kehtiva kiiruse mõõtmise reeglistikuga ning selle tulemus ei ole adekvaatne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja esindaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik V.F andis ütlusi, et ta sõitis Jõhvist Vasknarva suunas. Kurtnas olid kiirusepiirangud 90, 70 ja 50 km/h. Ta sõitis vastavalt lubatud kiirusele. Politsei seisis Kurtna poe ees parklas. Politsei peatas ta umbes 1 km parklast. 50 ala algas peale kurvi. Märgist kaupluseni on 50 m. seal on lauge kurv ja mõõta saab kuni 90 alani.

Tunnistaja xx xx -Vasknarva teel Kurtna poe juures andis ütlusi, et oli patrullis Jõhvi . Jõhvi poolt tuleval autol mõõdeti kiirust. Auto oli mõõtmise momendil 200 m kaugusel. Teeservas olid kuused veidi üle meetri pikad. . Autos oli kaamera katki ja seepärast filmida ei saanud. Auto peeti kinni

Tunnistaja xx xx koos xx ja xx xx, tema oli andis ütlusi, et oli patrullis Kurtnas . Mõõtmist teostas roolis. Nad seisid poe ees parkimisplatsil nii, et teed oli näha kuni 50 piiranguala lõpuni, näha oli

3 ka noortekeskust. Jõhvi poolt sõitis maastur , mis ületas 50 alas kiirust üle 21 km/h. Mõõtmise xxx momendil polnud auto neist kaugemal kui 80 m. mõõteseadme antenn oli paigaldatud nii, et selle kiirel ei oleks ees takistusi. Nad sõitsid autole vilkuritega järele. väljus autost. Juht polnud xx rikkumisega nõus.

Tunnistaja xx xx and oli patrullis Kurtnas, seisid poe juures parklas. is ütlusi, et Jõhvi poolt tulev sõiduk ületas kiirust, kiirus oli 8 Auto oli mõõtmise momendil umbes 100 m kaugusel.

6 km/h. Seade väljastas ühtlase signaali, mis tähendab, et segavaid faktoreid polnud. 50 ala lõppes 100 m poest edasi. Auto peeti kinni.

Kohtuistungil avaldati kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk. 10), mille kohaselt 20.11.2014 kell 12.09 mõõdeti Illuka vallas, Jõhvi-Vasknarva tee 12. km-l sõiduki xxx, reg.nr xxx

xxx sõidukiiruseks km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 5 86 0 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas V.F sõidukiirust mitte vähem, kui 33 km/h.

Kohtuistungil avaldati V.F karistusregistri andmed (lk 14), mille kohaselt pole teda

karistusregistrisse kantud.

VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 297 alusel võttis kohus vastu täiendavate tõenditena:

Kohtuvälise menetleja poolt l fotol nähtav esitatud fototabelid (tl 23-25), mille kohaselt on 1-

teelõik Jõhvist Vasknarva poole l fotol on nähtav Kurtna kaupluse parkla, 3 Illuka vallas, 2- -l fototabelil on satelliidikaart sündmuskohast. Kaitsja poolt esitatud fototabelid (tl 37-39), mille kohaselt fotodelt on nähtavad kuusehekki Kurtna poe eest, parklat,

ning Stalkeri Dual SL kasutusjuhendi väljavõte koos tõlkega. Kohtu initsiatiivil välja nõutud mõõtevahendi taatlustunnistus (tl 34) ja andmed pädeva mõõtja kohta (tl 35-36).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse i kohtuvälise menetleja ametniku siku, tema kaitsja, ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et V.F

kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, kaitsja, tunnistajad,

vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende

kogumis, leiab, et V.F

kaebus ei ole põhjendatud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

4 Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – ütlusi, fototabeleid ja tunnistajate x x, xx xx, xx xx Ida PP-st saadud tunnistusi, usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate xx xx, xx xx ja xx xx ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas Tunnistajad andsid

objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tutvunud menetlusaluse isikuga, nad on

sõltumatu ütlusi selle kohta, mida ise nägi d nnistajad, kes andsid tu d. Antud tunnistajad on

politseitöötaja , kelle igapäevaseks töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases d

ks

töös peavad kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumis nad e ilmnemisel koheselt reageerima. Kaitsja hinnangul ilmnevad tunnistajate ütlustes vastuolud osas, mis kaugusel oli menetlusaluse isiku auto nähtav. ei nõustu kaitsja seisukohaga Kohus . Hinnates tunnistajate ütlusi, tuleb arvestada asjaoludega, et tegemist politseitöötajatega, iga tööpäev on kes puutuvad kokku analoogiliste situatsioonidega ning mõned momendid võisid , samuti tuleb võtta

segi ajada arvesse inimfaktor , it et igaüks hindab kaugust erinevalt. Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused on

usaldusväärs ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on ed,

loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistajate x xx,

ja xx , mille kohaselt nad on Xx Xx Xx ütlused kindl , et nende poolt 20.11.2014 kella 12.09 paiku Ida- ad Virumaal, Illuka vallas, Jõhvi-Vasknarva

teel 12-l kilomeetril V.F juhitav . sõiduk liikus liiklusmärgi 50 km/h piirkonnas Tunnistajad seletasid kohtuistungil, et politseiauto oli pargitud ja antenn paigaldatud nii, et kiirus võis faktiliselt mõõta ainult liiklusmärgi 50 km/t alal. Teelõik, kus algas kiirusepiirang 70 km/t politseiauto pargitud kohast ei olnud , ja see

näha jääb kurvi taha.

Tunnistajate xx,

ja xx Xx Xx Xx Xx ütlused on kooskõlas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme

kasutamise protokolliga, mille kohaselt teostati e korras liikumiskiiruse riikliku järelevalv

mõõtmine Illuka vallas, Jõhvi 20.11.2014 kell 12.09 Ida-Virumaal -Vasknarva teel 12-l km-l kiirusmõõtesea DC083479, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS dega STALKER Dual nr -

14/00019, mida testiti 20.11.2014.a kell 08.00 ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete

allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse

kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asula teel, hea nähtavusega sisesel valgeajal, sademeteta ilmaga, kuival, kattega, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto seisis parklas.

Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli statsionaarne. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti

seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus sõidurajal, lähenes, vastassuunalisel liikus üksinda. Kiirus mõõdeti . Seadme helisignaal Radarimõõturil (Doppler 2 sekundi jooksul helisignaal) oli ühtlane. Seadme lugem näitas km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 86 on 50 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud

sõidukiirust mitte vähem, kui näidati 33 km/h. Juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Protokoll on allkirjastatud mõõtja/protokollija, menetlusaluse isiku ja tunnistaja poo . te lt

5 Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva

tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning

menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav.

Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused koostoimes dokumentaalse tõendiga saavad olla küllaldas eks ja usaldusväärse t teks tõenditeks.

Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus teiste kogutud

tõenditega (tunnistajate ’u, ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutamise Xx Xx Xx xx ja xx Xx protokolliga) ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul

menetlusaluse isiku ütlused on enda õigustatavad ning antud väärteo soovides vabaneda toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Kaitsja leiab, et mõõtekoht ei olnud õigesti valitud ja vastuolus Vabariigi valitsuse määrusega nr 78.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga.

MõõteS § 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse 5 lg 2 p ettekirjutus, mää atakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus r

olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud

pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) nr 78 2.-s peatükkis (Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika)

Vabariigi Valitsuse määruse § 8 sätestab: tugevavihma-

Tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud fototabelitest on näha, et mööda teed kasvavad puud ja põõsad, nad on erineva kõrguse ja tihedusega. Samas tunnistajate ütlustest selgub, et heki vahel o pargiti niiviisil u kiirus, lid tühimikud ning politseiauto , et oleks hästi näha tee lõik , kus mõõdeti et mõõteseadme antenni ja teelõigu vahel ei olnud segavaid faktoreid – puid, põõsaid, lehti. Antud

asjaolu, et segavaid faktoreid ei ole, on kajastatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Kohtule esitatud fototabelid ei lükka tunnistajate ütlusi ümber, sest võib pildistada teed erinevatest kohtadest ning erinevate nurkade alt.

Kohtu hinnangul asjaolu,

et mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal oli ühtlane, suurendab

tunnistaja tenni ja liikuva te ütluste usaldusväärsust, sest juhul, kui kiirusmõõtmise seadme an sõiduki vahel oleksid segavad faktorid, oleks ka helisignaal katkendlik. Samuti juhul, kui autojuht ei oleks , puuduks politseil vajadus . sõidukiirust ületanud sõidukit peatada

Tunnistajate ütluste, massimõõteseadme kasutamise protokolli, mõõtevahendi taatlustunnistuse ja

läbitud koolituse andmete alusel loeb kohus tuvastatuks, et liikumiskiiruse mõõtmise 20.11.2014 kell 12.09 Ida-Virumaal Illuka vallas, Jõhvi-Vasknarva teel 12-l km-l on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et V.F 20.11.2014 kell 12.09 Ida-Virumaal,

Illuka vallas -Vasknarva tee 12. km- xxx reg. nr xxx kiirusega 86+/- , Jõhvi l juhtis mootorsõidukit

6 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem, kui 33 km/h. Sellega rikkus V.F

50 lg 5 p 3. LS § Menetlusaluse isiku tegu on

tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga 50 lg 5 p 3 kohaselt lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

21-40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 1 kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütluste kohaselt oli mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirus 50 km/h. Seadme lugem näitas 86 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 33 km/h. Fototabeli kinnitavad ülal nimetatud tõendeid, et mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit, ületades V.F

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 33 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud . Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et V.F

2 täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg järgi otsese tahtlusega. KarS § 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. sõiduki V.F

autojuhina nägi liiklust piiravat märki, kuid kiirust ei vähendanud. V.F tegevus oli teadlik ja sihikindel ning ta tahtlikult eiras Liiklusseaduse 50 lg 5 p 3

§ sätteid. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg2

järgi.

Seega teo objektiivse ja on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et V.F pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määr seiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. atud polit

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

7

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 227 lg näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot või 2

sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 50 200 eurot, mis on trahviühikut ehk summas keskmises määras.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1

-1-1-43- Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele- isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, isikut ei karistusregistrisse kantud. ning süüdlase isiksust –

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise otsese tahtlusega, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul V.F süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmises määr süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja as) on vastavuses arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 200 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 09.12.2014 otsus väärteoasjas 2440,14,008680 muutmata.

8

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko