2-15-1618/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-15-1618

1

K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2015.a kell 13.00 Tartus Tsiviilasi M. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Tsiviilasja number 2-15-1618 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/võlgnik: M. K. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) Avaldaja/võlgniku esindaja: M. A. Ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktoorum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon: 7420583, 5118670; e-post: einar.vallandi@haldur.just.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 04. märts 2015.a Protokollija kohtuistungisekretär Sandra Uuli RESOLUTSIOON Välja kuulutada M. K. (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 16. märts 2015.a kell 13.00. 1. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Nimetada pankrotihalduriks Einar Vallandi (ik XXX, OÜ Õigusbüroo Faktoorum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon: 7420583, 5118670; e-post: einar.vallandi@haldur.just.ee) 2. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 07. aprillil 2015.a kell 10.00 Tartu kohtumajas (asukoht Kalevi 1 Tartu 50092, saal 348) (PankrS § 31 lg 6). 3. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 6). 5. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1). 6. Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest järgnevalt: 6.1. Einar Vallandi töötasu 450,00 millele lisandub sotsiaalmaks 148,50 eurot, ja välja mõista see Einar Vallandi kasuks (saaja: Einar Vallandi, arveldusarve nr XXX SEB Pank). 6.2. Einar Vallandi poolt menetluse läbiviimiseks vajalikeks kuludeks 126,24 eurot, koos käibemaksuga, ja välja mõista see OÜ Õigusbüroo Faktoorum kasuks (saaja: OÜ Õigusbüroo Faktoorum, arveldusarve nr XXX Swedbank). 7. Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusosakonnale PankrS § 40 lg 2 ja äriregistrile) ning toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

Tsiviilasi 2-15-1618

2 MENETLUSE KÄIK 02. veebruaril 2015.a esitas M. K. kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 10. veebruari 2015.a määrusega nimetas kohus M. K. ajutiseks halduriks Einar Vallandi. 03. märtsil 2015.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 04. märtsil 2015.a toimus kohtuistung, kus avaldaja jäi avalduse juurde ja ajutisel pankrotihalduril midagi lisada ei olnud lisaks esitatud aruandele. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja jätkub vara menetluskulude katteks. I Võlgniku üldinfo Võlgnik sündis XXX. Üldhariduse sai XXX keskkoolis, mille lõpetas XXX. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist astus XXX. Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbimise järel jätkas võlgnik õpinguid XXX instituudis, mille lõpetas XXX. aastal. Võlgniku teatel on tal olnud järgmised töösuhted: 06/1993 – 01/1995 S. K. A., XXX. 03/1995 – 10/1997 W. P. A., XXX. 06/1998 – 01/1999 A. A. A., XXX. 01/1999 – 07/2000 M. A. O., XXX. 02/2001 – 07/2006 K. A. E. A., XXX. 07/2006 – 08/2007 A. O., XXX. 08/2007 – 04/2011 G. M. O., XXX. 06/2011 – 12/2011 T. A. E. O., XXX. 05/2012 – 05/2013 L. O., XXX. 02/2014 – 06/2014 T. E. O., XXX. Alates 02.06.2014 töötab võlgnik A. R. veiste söötmise ja pidamise eksperdina. Tema töö sisuks on Eesti piires XXX sööda müügipakkumiste esitamine ja sobivate söödaratsioonide arvestamine. 2014. aastal töötas võlgnik täistööajaga, kuid väidetavalt seetõttu, et piima hinna languse tõttu vähendasid võlgniku tööandja kliendid veiste arvu, lühendati võlgniku tööaega 100 tunnini kuus. Tööaja vähendamisega kaasneb ka töötasu vähenemine. Kehtiva töölepingu redaktsiooni kohaselt on võlgniku brutokuupalk 400 eurot, millele teatud tingimuste täitmise korral lisandub tulemustasu 500 eurot.

Võlgnik oli ajavahemikus XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX abielus M. K.. Abielust sündis XX.XX.XXXX poeg M. K. ja XX.XX.XXXX tütar G. M. K. Võlgniku XXX teenib XXX, vanem XXX õpib XXX.

Võlgnik on lähiminevikus elanud ja elab väidetavalt vahelduva eduga praegugi koos A.V. Sellest kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar E. J. K. ja XX.XX.XXXX poeg L. E. K. XXX õpib XXX klassis. Võlgniku elukaaslane XXX, vaid on koos võlgniku noorema pojaga kodus. XXX. a augustis peaks sündima võlgniku viies laps (kolmas ülalpeetav). II Võlgniku senine tulu: Maksuhalduri andmetel on võlgniku tulu (eurodes) olnud aastatel 2007 - 2014 järgmine:

TABEL

Brutotasu Tulumaks Töötuskindl. Kogumispension Netotasu Tasu maksja Tulu liik Keskm. bruto Keskm. neto 2007 10219,41 1964,84 61,29 204,39 7988,89 A. O. Töötasu 851,62 665,74

Tsiviilasi 2-15-1618

3 7423,15 1721,78 446,74 1478,21

98,30 44,42 148,47 5752,05 1721,78 348,44 G. M. O. Töötasu Pension Hüvitis 618,60 143,48 37,23 479,34 143,48 29,04 Sotsiaalkindlustusamet Eesti Haigekassa Kokku 19811,08 3541,35 105,71 352,86 15811,16

1650,92 1317,60 2008 20958,61 1207,61 3924,37 125,59 419,45 16489,20 1207,61 G. M. O. Töötasu Pension 1746,55 100,63 1374,10 100,63 Sotsiaalkindlustusamet Kokku 22166,22 3924,37 125,59 419,45 17696,81

1847,19 1474,73 2009 22657,96 4272,56 359,76 226,18 17799,46 G. M. O. Töötasu 1888,16 1483,29 Kokku 22657,96 4272,56 359,76 226,18 17799,46

1888,16 1483,29 2010 18288,89 955,99 3401,89 200,75 506,88

14380,12 755,24 G. M. O. Töötasu Hüvitis 1524,07 79,67 1198,34 62,94 Eesti Haigekassa Kokku 19244,88 3602,64 506,88 0,00 15135,36

1603,74 1261,28 2011 1762,58 7846,22 684,76 295,60 1433,88 143,80 49,35 219,71

17,63 78,46 1400,00 6114,17 540,96 G. M. O. Töötasu Töötasu Hüvitis 146,88 653,85 57,06 116,67 509,51 45,08 T. A. E. O. Eesti Haigekassa Kokku 10293,56 1873,28 269,06

8055,13

857,80 671,26 2012 8554,27 1498,51 239,51 171,09 6645,16 L. O. Töötasu 712,86 553,76 Kokku 8554,27 1498,51 239,51 171,09 6645,16

712,86 553,76 2013 9526,02 3265,77 328,16 1751,55 504,38 68,91 160,63 160,63 7453,21 2761,39 259,25 L. O. Töötasu Töötasu Hüvitis 793,84 272,15 27,35 621,10 230,12 21,60 Eesti Töötukassa Eesti Haigekassa Kokku 13119,95 2324,84 160,63 160,63 10473,85

1093,33 872,82 2014 3025,00 9809,87 1055,36 488,88 1796,23 154,22 60,50 196,20 60,50 196,20 2415,12 7621,24 901,14 T. E. O. Töötasu Töötasu Hüvitis 302,50 980,99 105,54 241,51 762,12 90,11 R. A. Eesti Töötukassa Kokku 13890,23 2439,33 256,70 256,70 10937,50

1389,02 1093,75 8 aasta keskmine 1380,38 1091,06

2015. aastal on võlgnik saanud A. R. netotöötasu kokku XXX eurot (keskmiselt XXX eurot kuus), sealhulgas jaanuaris XXX eurot, veebruaris XXX eurot ja märtsis XXX eurot. III Võlgniku vara Võlgnikule kuuluv müüdav vara piirdub pankrotiavalduses nimetatud liiklusvahenditega – sõiduauto Subaru Legacy (1991, reg märk XXX) ja haagis Respo 751 (2008, reg märk XXX). Võlgnik on pankrotiavalduses hinnanud nende esemete harilikuks väärtuseks kokku 2000 eurot, kuid pean seda hinnangut liialt optimistlikuks. Arvan, et nende liiklusvahendite müümisel avalikul oksjonil kujuneb müügihind tõenäoliselt väiksemaks. Võlgnikule kuuluva materiaalse vara müügihinna arvel saab tõenäoliselt katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid. Esialgu ei pea tõenäoliseks, et müügihinna arvel saab täita võlgniku olemasolevaid kohustusi.

Tsiviilasi 2-15-1618

4 Pean võlgnikule kuuluvaid O. G. M. (pankrotis) osasid väärtusetuks. Kohus kuulutas O. G. M. pankroti välja 09.12.2011 (tsiviilasi nr XXX). Pankrotihaldur on mulle suuliselt avaldanud, et osaühingul puudub jaotatav pankrotivara ning tõenäoliselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Vastavalt PankrS §-le 108 lg 3 ei kuulu Swedbank Pensionifond K2 osakud pankrotivara hulka, sest investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 kohaselt on keelatud pöörata sissenõuet kohustusliku pensionifondi osakutele. Seega puudub nendel osakutel väärtus pankrotivarana.

Kokkuvõtteks: Hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku seni teadaoleva materiaalse vara väärtuseks mitte rohkem kui 1000 eurot.

Seni ei ole teada selgeid võimalusi võlgniku vara reaalseks suurendamiseks kolmandate isikute vastu varaliste nõuete esitamise teel. Loodetavasti teenib võlgnik ka tulevikus töötasu, kuid tänamatu oleks siin ennustada, kui suures ulatuses saab selle arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. IV Andmed võlgniku kohustuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses loetlenud temale teadaolevad võlausaldajad ning nende nõuete summad. Minul puuduvad andmed, et võlausaldajate ring või kohustuste maht võiks oluliselt erineda pankrotiavalduses märgitust. Ajutine pankrotihaldur ei seadnud käesoleva aruande koostamisel eesmärgiks selgitada täpselt välja võlgniku iga võlausaldaja põhjendatud nõude suurust. On selge, et võlgnikul on piisavalt suur hulk kohustusi selleks, et pidada tema pankroti väljakuulutamist põhjendatuks. Kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni võib tema kohustuste maht veel muutuda, näiteks kõrvalkohustuste arvestamise tõttu või muul põhjusel. Kui kohus võlgniku pankroti välja kuulutab, saab seaduses sätestatud nõuete esitamise ja kaitsmise protseduuri kaudu edaspidi fikseerida võlgniku kohustuste täpse ja ammendava koosseisu ning mahu. Olen võlgniku poolt esitatud andmeid siiski korrigeerinud, kui mulle seni teatavaks saanud andmetel on selliseks korrigeerimiseks alust.

Teadaolevad võlgniku võlausaldajad ja nende nõuete summad on järgmised. Võlausaldaja nimi:

Võlausaldaja aadress:

Võlasumma: 1 Nordea Finance Estonia

AS Liivalaia 45, Tallinn 10145 91 340,12 € 2 Swedbank AS

Liivalaia 8, Tallinn 15040 1 238,93 € 3 SEB Pank AS

Tornimäe 2, Tallinn 15010 220,24 € 4 Oksana Kutšmei, kohtutäitur Jakobi 23, Tartu 51006

8 431,86 € KOHUSTUSED KOKKU:

101 231,15 €

Võlgniku suhtes täitemenetlusi läbi viinud kohtutäitur saab nõuda vähemalt menetluse alustamise tasu ja täitekulude tasumist. Täituri põhitasu on tingimuslik kohustus, sest KTS § 32 lg 5 kohaselt on täituril õigus saada tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Kuna pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpeb, langeb täituri põhitasu nõude alus ära. Eelnev nimekiri ei kajasta võlgniku igapäevase eluga seotud jooksvaid kohustusi. Nende kohustuste jooksev täitmine on vältimatult vajalik selleks, et võlgnikul säiliks eluja töökoht ning suhtlemisvõimalus. Neid kulusid saab võlgnik eeldatavalt katta sissetuleku selle osa arvel, millele seaduse kohaselt ei või sissenõuet pöörata ja mis seega ei kuulu pankrotivara hulka.

V Arvamus võlgniku maksevõime kohta Kuigi võlgnik on võimeline teenima normaalse suurusega tulu, on ta minevikus tehtud ebaõigete valikute tulemusena sattunud olukorda, kus tema vara väärtus ja jooksev töötasu ei võimalda samaaegselt kanda võlgniku ja tema ülalpeetavate jooksvaid elamiskulusid ning täita nõuetekohaselt kõiki võetud kohustusi. Näib nii, et pankrotiavalduse esitamine oli mõistlik valik,

Tsiviilasi 2-15-1618

5 kuna see võimaldab peatada viiviste arvestamise ning loob eeldused ilmselt üle jõu käivatest kohustustest vabanemiseks. Haldurile ei ole teada niisugust lähitulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise. Seega ei saa ka väita, et võlgniku makseraskused oleksid ajutise iseloomuga. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab võlgniku pankroti välja või mitte, ei ole tagatud, et võlgniku võlgade tasumine toimub täies ulatuses ning lähitulevikus. VI Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Halduri arvates ei saa väita, et võlgnik on kohustusi võttes käitunud kuritegelikult või tahtlusega võetud kohustusi mitte täita. Seni teadaolev viitab sellele, et võlgnik ei ole kohustusi võttes ning kulutusi tehes olnud piisavalt konservatiivne – on võtnud kaalutlemata riske ja kulutanud rohkem kui see olnuks tema sissetulekuid arvestades mõistlik. Võlgnik on pankrotiavalduses seostanud maksejõuetuse tekkimise 25.02.2010 sõlmitud käenduslepinguga, millest tulenes võlgniku kohustus tasuda oma kohustusi rikkunud O. G. M. võlg. Praegu teada olevat võlausaldajate ringi silmas pidades on see väide üldjoontes õige. Siiski, võlgnikule on pikema aja jooksul, nii enne kui pärast 25.02.2010 käenduslepingu sõlmimist olnud omane riskantne käitumine ning tulude ja kulude jooksev tasakaalustamatus. Võlgnik on kasutanud krediiti hiljemalt alates 2001. aastast. Seejuures nähtub võlgniku töösuhete ülevaatest, et tal on olnud märkimisväärselt pikki perioode, mil tal on puudunud töökoht ja sissetulek. Võlgniku väitel on tal korduvalt olnud raskusi võetud jooksvate kohustuste täitmisega. Raskuste ületamiseks on ta võtnud laene nii oma elukaaslase vanematelt kui muudelt tuttavatelt. Täpset ülevaadet kõikide minevikus sõlmitud võlasuhete kohta ei ole võlgnik seni esitanud. Nähtavasti puudub selge ülevaade ka võlgnikul enesel. Võlgnik oli tema poolt käendatud O. G. M. juhatuse liige ning omas ka väikest osalust. O. G. M. vahendas suhteliselt suurtes kogustes teravilja ja muid kaupu ning kandis võlgniku väitel suurimaid kaotusi seetõttu, et ei suudetud õigesti prognoosida turuhindade muutumist. Lisaks sellele tegi juhatus riskantseid investeeringuid, mille tulemusena kaotatud raha aitas omalt poolt kaasa osaühingu maksejõuetuks muutumisele. Ühest küljest võib pidada usutavaks väidet, et O. G. M. olulisemate ja tagantjärgi kahjulikuks osutunud valikute tegemisel oli suurem sõnaõigus teisel juhatuse liikmel ja ühtlasi osaühingu enamusosanikul A. R. Samas, kui võlgnikul puudus piisavalt kaalukas sõnaõigus käendatava osaühingu otsuste vastuvõtmisel, pidanuks ta seda enam kaaluma, kas ja mil määral ta võtab vastutuse osaühingu tegevuse eest.

Kokkuvõtteks: seni teadaoleva põhjal ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuriteo tunnustega teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liiga kergekäeline kohustuste võtmine, samuti seotud äriühingu juhtimisel liialt riskantsete otsuste tegemine. VII Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta Haldur peab võimalikuks, et võlgnikule kuuluva kahe liiklusvahendi müügihinna ja võlgniku poolt loodetavasti tulevikus teenitava sissetuleku arestitava osa arvel saab katta ajutise pankrotihalduri töötasu ja vajalike kulutuste hüvitise ning vähemalt osa pankrotimenetlusega kaasnevatest kuludest. Seni teadaoleva põhjal on alust loota, et võlgnik tegeleb ka tulevikus mõistlikult tulutoova tegevusega, suudab katta vähemalt enda ja laste esmased vajadused pankrotivara hulka mittekuuluva sissetuleku osa arvel ning mingil määral rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on minu arvates püsivalt maksejõuetu ning ei esine tema võlgadest vabastamist välistavaid asjaolusid. PankrS § 171 lg 11 näeb ette, et kui ei esine PankrS § 171 lg 2 loetletud asjaolusid, peab kohus pankroti välja kuulutama ka siis, kui vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole. Pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevate kulude katmiseks võib kohus sellisel juhul märata menetlusabi riigi arvel (PankrS § 65 lg 11). Taotlen ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulude hüvitamist pankrotivara

Tsiviilasi 2-15-1618

6 arvel. Edaspidi selgub, kas ja mil määral on tulevikus lisanduvate kulude katmiseks vaja määrata menetlusabi. KOHTU SEISUKOHT PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Margus Kesa pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

MENETLUSKULUD Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Einar Vallandi on teinud tööd tunnitasuga 50,00 eurot kokku 9,00 tundi. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 450,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 148,50 eurot ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 126,24 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Võlgniku lepinguline esindaja ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik