2-14-61382/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-61382

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Roland Tera vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

881,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Roland Tera; isikukood 37411042757, elukoht

XXXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Roland Tera vastu

30. novembril 2013 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1338381/96ta alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Roland Teralt (ik 37411042757) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650)

kasuks välja:

2.1. 703 (seitsesada kolm) eurot ja 23 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma 538

eurot ja 88 senti, järelmaksuintress 53 eurot ja 3 senti, võla sissenõudmisega seotud

kulu 63 eurot ja 90 senti ning viivis ajavahemiku 6. mai 2014 – 24. november 2014

eest 47 eurot ja 42 senti);

2.2. alates 25. novembrist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis

15,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist ulatuses, mis ületab 15,90%

aastas, rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Roland Teralt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 240 (kakssada

nelikümmend) eurot ja 30 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 20. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 30. novembril 2013. a.

järelmaksulepingu nr 1338381/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja

andnud kostjale üle järelmaksu summa 557,60 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 5.

mail 2014 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud

lepingujärgset

võlgnevust.

Hageja

palub

mõista

kostjalt

enda

kasuks

välja

järelmaksulepingu alusel põhivõla 538,88 eurot, järelmaksuintressi 53,03 eurot, võla

sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 80,52 eurot

ning alates 25. novembrist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 538,88 eurot, järelmaksuintressi 53,03 eurot ning

võla sissenõudmise kulude 63,90 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis

esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) §

416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla

tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud intressi. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 6.5 ning VÕS § 113

lg 5 alusel võib hageja nõuda kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist

summas 63,90 eurot.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Järelmaksulepingu üldtingimuste p 1.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul

mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise

tähtpäeval üleantuks vastavalt püsimaksetes sisalduva järelmaksu summa või

lepinguhaldustasu tasumata osa ulatuses krediidisumma (edaspidi krediidisumma),

sealjuures vastavalt tasumata järelmaksu summa või lepinguhaldustasu loetakse sama

summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud

krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 1.2 kohaselt kuulub

väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele koos selle tagastamise hetkeni

arvestatud krediidiintressiga. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt tuleb krediidisumma

tagasimaksmise, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu

hüvitamisega viivitamisel maksta krediidiandjale viivist krediidiintressiga võrdses määras.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse

alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa

Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima

tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco

Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus

nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras,

mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.

9. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 6.1; 1.1 ja 1.2

on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul

mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt

krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud

üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda

viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende

üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis

arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt

arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 15,90%). Sisuliselt

mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et

võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS

§ 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi

määras 15,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

10. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 6.

mai 2014 – 24. november 2014 eest viivis summas 47 eurot ja 42 senti

538,88*202/365*0,159) ning alates 25. novembrist 2014 kuni põhivõla (538,88 euro)

täieliku tasumiseni viivis 15,90% tagastamata põhivõlalt aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 89% ulatuses.

12. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 289 eurot,

sh riigilõiv 175 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr

2192 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 17).

13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95

eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.

14. Hageja menetluskulud koosnevad seega hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 175

eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 270 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja

mõista hageja menetluskulu 240 eurot ja 30 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik