3-13-2243/63 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. märts 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2243 Haldusasi M.M.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.07.2013 otsuse nr 4-4/34-6 ning Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 1283-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 28.06.2013 taotlus uuesti läbi Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: M.M. Vastustaja: Tallinna linn Kolmandad isikud: 1. U.L.; 2. J.R.; 3. Osaühing JACLYN; 4. Kvaliteet Kinnisvara OÜ – volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Naur; 5. J.M.; 6. N.M.; 7. M.M. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.07.2013 otsuse nr 4-4/34-6 ning Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 1283-k kaebaja Mooni 40 a ja 40b ehituslubade kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmise ja sel alusel ehitustööde peatamise ettekirjutuse tegemata jätmise osas ning kohustada Tallinna linna vaadata kaebaja 28.06.2013 taotlus tühistatud osas uuesti läbi. 3. Mõista Tallinna Linnalt Eesti Vabariigi kasuks välja kaebajale antud menetlusabikulud summas 10 eurot. Nimetatud summa tuleb Tallinna linnal tasuda vastavalt makseinfo dokumendile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul. 4. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

2 5. Sekretäril edastada käesolev kohtuotsus seaduses sätestatud korras menetlusosalistele ja HKMS § 109 lg 3 näidatud isikutele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 13. aprillil 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Lilleküla Selts esitas 05.06.2013 teabenõude Tallinna Linnaplaneermise Ametile (TLPA), seoses Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b ehituslubadega. TLPA vastas teabenõudele 12.06.2013 kirjaga nr 1-11/34.

M. M. esitas (koos MTÜ-ga Lilleküla Selts ja O. K.ga) 28.06.2013 TLPA-le taotluse aadressil Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b ehitusloa puudumise tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks, ehitustegevuse peatamiseks (kuni õigusselguseni) ja ettekirjutuse tegemiseks (tl 21-25).

TLPA 26.07.2013 kirjaga nr 4-4/34-6 jäeti taotlus rahuldamata. M.M. esitas (koos MTÜ-ga Lilleküla Selts ja O. K.ga) eelpool nimetatud TLPA otsusele 05.08.2013 vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korraldusega nr 1283-k rahuldamata.

2. 22.10.2013 (koos 12.11.2013 ja 16.12.2013 kaebuse täpsustusega) esitas M.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 26.07.2013 otsuse nr 4-4/34-6 ning Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 1283-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 28.06.2013 taotlus uuesti läbi.

3. 17.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 2.02.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada TLPA 26.07.2013 otsuse nr 4-4/34-6 ning Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 1283-k ja kohustada Tallinna linna vaadata kaebaja 28.06.2013 taotlus uuesti läbi alljärgnevatel põhjustel:

4.1. Kaebaja selgitab esiteks, et aadressil Harju maakond, Tallinn kinnistul Mooni tn 40a ja kinnistul Mooni tn 40b, on alustatud 01.06.2013 ehitustegevust.

Ehitustegevuse tulemil on näha, et vundament, mis on valatud endise Botaanikaaia vareme asemele ja millele kavatsetakse seintena laduda kärgplokke, ulatub üle kahe kinnistu Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b protsentuaalselt selliselt, kus ühe krundi täisehitusprotsent on rohkem kui 33 % (vt 28.06.2013 taotluse juurde esitatud valatud vundamendi ja kärgplokkide kohta fotod tl 18-20, I kd). Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b jäävad planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alale.

3 4.2. Kaebaja leiab, et kuivõrd käesolevas asjas naaberkinnistute omanike nõusolek ehitusloa väljastamiseks puudub, ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestamata kavandatud mahus ehitist rajada.

Kaebaja viitab esmalt asjaolule, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et TLPA arhiivis olevate projektide vahel ei ole materjale, mis tõendaksid naabrite kaasamist ehitusprojekti kinnitamise menetlusse. Samuti ei ole alal kehtestatud detailplaneeringut ega ole esitatud taotlust projektide muudatusteks ega projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Kaebaja märgib, et planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lõike 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Ja sama paragrahvi lõike 10 p 2 kohaselt ei pea detailplaneeringut koostama juhul, kui olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile soovitakse üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; samuti samas p 3 sätestab, olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.

Kaebaja leiab, et kuivõrd asjas puudub vaidlus, et Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b kinnistu omanikul, ehitajal või volitatud isikul ei ole olemas naabrite nõusolekut, mis annaks õiguse ilma detailplaneeringut kehtestamata rajada ehitist sellises suuruses, millele on valatud vundament, siis ei ole ehitamine õiguspärane, millest tulenevalt on omakorda õigusvastane ka vaidlustatud otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus.

4.3. Teiseks toob kaebaja välja asjaolu, et vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 25 lg 2 kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.

Kaebaja on seisukohal, et asjas puudub vaidlus, et Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b oleks ehitust teostatud, mida kinnitab ka TLPA vastus teabenõudele, kus algatatud detailplaneering tunnistati 16.01.2008 korraldusega nr 39 kehtetuks, mille üks põhjus oli ka see, et kuue aasta jooksul ei ole huvitatud isikud seda menetlenud.

Samuti kinnitavad taotlusele 28.06.2013 lisatud fotod (tl 18-20, I kd), et seisuga 28.06.2013 on alustatud ehitust, st varasemalt puudus Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b ehitis, mida oleks ehitatud. Samuti ei anna TLPA vastust teabenõudele, kas kinnistule on kehtiv ehitusluba aadressidel Mooni tn 40a ja 40b Tallinnas väljastatud.

Vastavalt TLPA 19.10.2006 käskkirjaga nr 1-6/86 LISA „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve teenistuse põhimäärusele“ on TLPA põhiülesanneteks ehitusjärelevalve korraldamine sh ettekirjutuste tegemine ehitusseaduse (EhS) §-s 61 sätestatud juhtudel ja korras.

EhS § 61 lg 1 p-d 1 ja 5 kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata või ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust.

4 Nimetatud regulatsioonist lähtuvalt palus kaebuse esitaja TLPA-l: 1) Tuvastada Tallinn Mooni tn 40a ja 40b ehitusloa puudumine; 2) Juhul, kui käesoleva taotluste p 1 tuvastatakse ehitusloa puudumine, siis teha ettekirjutus Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b valdajale ehitustegevuse lõpetamiseks; 3) Tunnistada kehtetuks Tallinn Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b ehitusluba juhul, kui kooskõlastust nr 21185 projektide läbivaatamise komisjoni 01.04.1998 otsusel nr 92 saab lugeda samaväärseks ehitusloaga. Põhjusel, et ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooksul ( EhS § 25 lg 2); 4) Juhul, kui käesoleva taotluste p 2 järgi tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, siis teha ettekirjutus Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b valdajale ehitustegevuse lõpetamiseks; 5) Tuvastada, kas Mooni tn 40a ja 40b valdaja, ehitaja või sellel ehitustegevusega tegutsev isik on järginud EhS § 29 lg 1 p 1, lg 2 p 2 olevaid nõudeid; 6) Peatada ehitustegevus Mooni tn 40a ja 40b kuni asjas õiguskindluse saavutamiseni.

TLPA kaebaja taotlust ei rahuldanud. Kaebaja on seisukohal, et tema taotluse rahuldamata jätmine ei olnud õiguspärane alljärgnevatel põhjustel.

4.3.1. Kaebaja märgib, et Mooni tn 40a ja 40b osas ei ole ehitisregistrisse kantud ehituslube ega muid andmeid. Sellest järeldub kaebaja hinnangul, et Mooni tn 40a ja 40b osas kehtivaid ehituslube ei olegi. Ehitisregistri põhimääruse § 33 lg 1 kohaselt tuli Eesti Riikliku Ehitusregistri digitaalses andmebaasis 31.12.2002 olevad andmed kanda registrisse hiljemalt 01.02.2003.

Juhul kui TLPA käsutuses oleks olnud materjalid Mooni tn 40a ja 40b ehitusprojektide või -lubade kohta ning tõendid ehituse alustamise kohta, oleks need ka ehitisregistrisse kantud (analoogselt teiste piirkonna objektidega). Vahetud naabrid on õiguspäraselt kujundanud oma elu ja käitumisviisi lähtuvalt ehitisregistri andmetest ja neil on õigus eeldada, et registri andmed on õiged.

4.3.2. Naabreid ei ole kaasatud ehitusprojekti kinnitamise menetlusse. Samuti on kaheldav, kas haldusorgani tegevusetuse tulem (ehitusload ei muutunud kehtetuks mitte automaatselt, vaid see eeldas haldusorgani tegevust) saab olla diskretsiooniotsuse legitiimsuse aluseks

4.3.3. Samuti on kaebaja arvates kahtluse all, kas selliseid 12.11.1997 projektide komisjoni otsuseid nr 325, nr 326, saab üldse lugeda kehtiva ehitusseaduse järgi kehtivateks ehituslubadeks arvestades käesoleva asja asjaolusid. Haldusorgan ei ole vastavat õiguslikku alust välja toonud ega põhistanud.

4.3.4. Samuti ei kohaldanud TLPA ehitusjärelevalve teenistus enne otsuse tegemist menetlusosalistele ärakuulamise õigust puudutatud isikute suhtes ja ei andnud neile võimalust eriarvamuse esitamiseks.

4.4. Kaebaja märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on haldusasja nr 3-3-1-23-06 punktis 13 leidnud, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus. Käesolevas asjas vaidlustatud otsused ei ole kaebaja arvates diskretsioonile rajatud otsused.

Kaebaja arvates on paljasõnalised haldusorgani väited, et Osaühing Raiter Ehitus on esitanud Tallinna Linnavalitsusele kinnituse, et kinnistutel Mooni tn 40a, ja Mooni tn 40b teostati vundamendi ehitustööd 1998. aasta kevadest kuni 1998. aasta sügiseni, mida tõendavad lisatud kaetud tööde aktid 16.06.1998 ja 06.07.1998. Kaebaja on seisukohal, et ilma neid tõendeid esitamata ei saa kaebaja olla veendunud, kui usaldusväärsed need tõendid on.

Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-23-06 saab järeldada, et ajavahemiku 1998 kuni 1999 on selles haldusasjas tuvastatud haldusaktid nimetustega „projekteerimistingimused“,

5 „kooskõlastus lammutustööde projektile“ ja „ehitusluba“. Kuna kaebajale ei ole õiguslikust alusest lähtuvalt selgitatud vaidlustatud otsuses ja korralduses, millest tulenevalt saab lugeda kooskõlastuse nr 21185 projektide läbivaatamise komisjoni 01.04.1998 otsuse nr 92, projektide komisjoni 12.11.1997 otsuse nr 325 kinnitamise nr 20649, ja projektide komisjoni 12.11.1997 otsuse nr 326 kinnitamise nr 20650 samaväärseks ehitusloaga, on kaebaja arvates haldusorgani seisukoht materiaalõiguslikult põhistamata ja ebaselge kas need kooskõlastused ja kinnitamised loovad samaväärseid õigusi kui ehitusluba.

Kaebaja arvates on isegi juhul, kui selline halduspraktika andis õiguse ehitamiseks enne ehitusseaduse jõustumist, kaheldav, kas sellised projektide kinnitamised omavad õigusjõudu pärast ehitusseaduse jõustumist ilma, et need andmed oleks kantud ehitisregistrisse või omavad õigusjõudu aastal 2013 selliselt, et detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ei pea seda naabritega kooskõlastama või oleks ikkagi pidanud omama eelnevat vahetute naabrite kooskõlastust.

Kuna asjas puudub vaidlus selles osas, et naabrite kooskõlastus nimetatud kooskõlastuse nr 21185 projektide läbivaatamise komisjoni 01.04.1998 otsuse nr 92, projektide komisjoni 12.11.1997 otsuse nr 325, kinnitamise nr 20649, ja projektide komisjoni 12.11.1997 otsuse nr 326, kinnitamise nr 20650 menetluses puuduvad, siis on kaebaja arvates rikutud tema subjektiivseid õigusi. Kaheksa boksiga ridaelamu omab suurt mahtu nii sellesse majutatavate leibkondade autode poolt tekitatava müraga, samuti varjab ridaelamu lõunast talvel kaebaja kinnistu suunas paistva päikese, mis tõstab ka kodukulusid kütte arvel, vähendades kinnisvara väärtust. Samuti eeldas sellises mahus ehitis kaebaja arvates naabrite heakskiitu nii enne kui pärast ehitusseaduse jõustumist.

Kaebaja lisab, et kuna juba eeltoodu alusel saab kaebaja arvates kaebuse rahuldada, siis ei ole kaebajal vaja esitada ka tõendeid, mis tõestaks, et Mooni 40A ja Mooni 40B varjab ära talvisel ajal päikese Välja 38 alates kella 11.30 pooles ulatuses, mille läbi tõusid ka küttekulud sügisel 2014. Samuti osas, mis hõlmab liiklustihedust ja valgusreostust ning muid varasemalt esitatud seisukohti Välja 38 väärtuse languse kohta.

4.5. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.

5.1. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Mooni tn 40a ja 40b osas kehtivad ehitusload puuduvad. Mooni tn 40a ehitusprojekt on kinnitatud 19.11.1997 (ameti projektide komisjoni 12.11.1997 otsuse nr 325 alusel; kinnitamise nr 20649). Mooni tn 40b ehitusprojekt on kinnitatud 19.11.1997 (ameti projektide komisjoni 12.11.1997 otsuse nr 326 alusel; kinnitamise nr 20650). Toona kasutatud mõiste „ehitusprojekti kinnitamine (kohaliku omavalitsuse poolt)“ on sisult ning tolle aja halduspraktika kohaselt käsitletav ehitusloa väljastamisena – see andis õiguse püstitada krundile ehitusprojektis kavandatud hoone.

5.2. Vastustaja märgib, et on kahetsusväärne, et kõnealuseid ehituslube ei ole kantud ehitisregistrisse, kuid ehitisregistri põhimääruse § 24 sätestab üheselt, et registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus; andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul seadus ehitisregistri andmetele õiguslikku tähendust ei omista. Seega ei saa ka andmete puudumine ehitisregistris tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.

6 Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et ehitusload on jätkuvalt kehtivad ning õiguslikuks aluseks Mooni tn 40a ja 40b kinnistutel ehitamiseks. Kõnealuste kinnistute toonase omaniku Raider AS-i õigusjärglane Osaühing Raiter Ehitus on esitanud Tallinna Linnavalitsusele kinnituse, et kinnistutel Mooni 40a ja Mooni 40b teostati vundamendi ehitustööd 1998 kevadest sügiseni, mida tõendavad lisatud kaetud tööde aktid 16.06.1998 ja 06.07.1998. Kuna ka Maa-ameti ortofotodel ja kaartidel on näha tarindeid, mis vastavad ehitusloa saanud projektides kavandatud hoonete vundamendile, pole alust kahelda, et kinnitatud ehitusprojekte on asutud realiseerima õigeaegselt. Seejuures tuleb täpsustada, et ehituslubade väljastamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 53 lg 3 kohaselt oli kohalikul omavalitsusel õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast. Seega ei muutunud ehitusluba kehtetuks mitte automaatselt, vaid see eeldas kohaliku omavalitsuse tegevust.

5.3. Vastustaja on seisukohal, et hilisem detailplaneeringu koostamise algatamine ega algatamise otsuse kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kuidagi varem väljastatud ehituslubade kehtivust.

5.4. Arvestades kavandatud ridaelamu ja naaberhoonete paiknemist on tõenäoline, et insolatsioonikestus naaberhoonetes ei vähene. Samas jääb arusaamatuks kaebaja viide puudulikule päikesevalgusele talvel – kell 16.00 talvisel ajal ei ole Eestis nagunii päikesevalgust. EVS standardi 894:2008 kohaselt mõõdetakse insolatsiooni ajavahemikul 22. aprillist 22. augustini, kusjuures päevas peab olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon.

5.5. Täiendavalt märgib vastustaja, et kavandatud hoonete püstitamine ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid. Uute elanike lisandumisega võib küll kasvada vaidlusaluse piirkonna liiklustihedus ning inimasustus, kuid arvestada tuleb sellega, et linnakeskkonnas, eriti Tallinnas, on sellised ümberkorraldused paratamatud ning elanikel tuleb nende riskidega leppida. On tõsi, et iga uus ehitis muudab avanevaid vaateid ja mõjutab mingil moel seniste elanike harjumuspärast elukorraldust; tuleb aga märkida, et naabrite harjumused ei saa olla põhjuseks, mis annaks aluse piirata kinnistu omaniku õigust oma krunti hoonestada. Seni tühjalt seisnud kruntide kasutuselevõtmine ja korrastamine mõjub linnaruumile tervikuna positiivselt ning tõstab eeldatavasti ka ümberkaudsete kinnistute väärtust.

Mooni tn 40a ja 40b kruntidele rajatavad hooned sobivad piirkonda, kuna on kooskõlas koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega (nii kruntide sihtotstarbe, täisehituse kui hoonete korruselisuse ja kõrguse osas). Oluline on ka asjaolu, et kõnealuste kruntide vahetus ümbruses paiknevad sarnase lahendusega ridaelamud.

5.6. Vastustaja palub jätta menetluskulud poolte enda kanda.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

6. Kolmas isik Kvaliteet Kinnisvara OÜ (kolmas isik IV) palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

Kolmas isik IV leiab, et ehitusload ja TLPA 26.07.2013 otsus nr 4-4-/34-6 ning Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korraldus nr 1283-k on seaduslikud ja ei kuulu tühistamisele ega kehtetuks tunnistamisele. Kolmanda isiku IV hinnangul soovib kaebaja käesoleva kaebusega saavutada tegelikkuses seda, et tunnistataks kehtetuks 19.11.1997 TLPA poolt välja antud Mooni tn 40a ja 40b ehitusload. Kolmas isik IV leiab, et selleks pole täidetud nii ehitusseaduse (edaspidi EhS) §-s 28 seatud tingimused kui ka asjaolu, et kaebus ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks on esitatud aegunult – koguni 16 aastat pärast ehituslubade välja andmist ning pärast ehituse alustamist. Ehitusjärelevalvelise ettekirjutuse tegemise alused on sätestatud EhS §-s 61 lõikes 1,

7 kuid kolmanda isiku IV hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused ka säärase ettekirjutuse tegemiseks.

Kolmanda isiku IV arvates on kaebaja argumendid vastuolulised ja tõendamata. Näiteks on kaebaja väitnud, et tema subjektiivseid õigusi rikub suuremahuline ehitis, sest selle planeerimise juurde ei ole kaasatud vahetuid naabreid, samuti alandab see kinnistu Välja 38a väärtust. Eeltoodud väited on paljasõnalised, sellekohaseid tõendeid ei ole esitatud. Kolmanda isiku IV jaoks jääb täielikult arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt planeeritud ehitis võtab ära talvel päikese valguse alates kella 16:00. Kolmanda isiku IV arvates talvisel ajal kell 16:00 ei ole väljas enam kuskil päikesevalgust, olenemata sellest, kas maja asub teiste hoonete varjus või mitte. Argument, kus kaebaja heidab ette auto tulede aknasse paistmise ei ole esiteks tõendatud ja teiseks ei ole kaebaja teadlik naabri plaanidest ehitada ümber kinnistu aed, mis varjab kinnistu naabrite tegevust. Seega on kaebaja väide otsitud ja põhjendamata. Loomulikult muudab iga uus hoone naabritele avanevaid vaateid ja mõjutab seniste elanike tavapärast elukorraldust, kuid naabrite harjumused ei saa olla põhjuseks, mis annaks aluse piirata kinnistu omaniku õigust oma krunti tavapärases korras hoonestada.

Kaebaja väite, et ehitusload on kehtetud, osas leiab kolmas isik IV, et TLPA on selgitanud, et neile on esitatud kaetud tööde aktid (16.06.1998 ja 06.07.1998), millest nähtub, et vaidlusalustel kruntidel teostati 1998. aastal taldmike betoneerimise töid. Kuivõrd ehituslubade alusel on ehitustöödega alustatud, siis puudub alus lugeda ehituslubade kehtivus lõppenuks. TLPA on samuti märkinud, et maa-ameti ortofotodel ja kaartidel on näha tarindeid, mis vastavad ehitusloa saanud projektides kavandatud hoonete vundamendile, seega pole alust kahelda, et ehitusprojekte on asutud realiseerima õigeaegselt. Lisaks, elamute ehitustööde jätkamisest on TLPA-le teatatud 04.07.2013 ning sellega on täidetud ka EhS 29 lg 2 p 2 nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei ole ehitusload kehtivust kaotanud.

Kolmanda isiku IV hinnangul sobivad Mooni tn 40a ja 40 b kruntidele rajatavad hooned piirkonda, kuna on kooskõlas koostatava Kristiine linnaosa üldplaneeringu põhimõtetega. Seda nii kruntide sihtotstarbe, täisehituse kui hoonete korruselisuse-kõrguse osas. Vähem olulisem ei ole ka asjaolu, et kõnealuste kruntide vahetus ümbruses paiknevad juba sarnase lahendusega ridaelamud. Seega sobituvad rajatavad hooned igakülgselt piirkonna aastate jooksul välja kujunenud miljöösse ning kaebaja etteheited on alusetud.

Kavandatud hoonete püstitamine ei too kolmanda isiku IV andmetel eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid mõjusid kaebajale. Kolmas isik IV mõistab, et uute elanike lisandumisega kasvab ka vaidlusaluse piirkonna liiklustihedus ning inimasustus, kuid arvestada tuleb sellega, et linnakeskkonnas, eriti Tallinnas, on sellised ümberkorraldused paratamatud ning elanikel tuleb nende riskidega elurajooni valides leppida. Käesoleva ajani tühjalt seisnud kruntide kasutuselevõtmine ning igasugune korrastamine mõjub kogu linnaosale positiivselt ning selle asemel, et langetada ümberkaudsete kinnistute väärtust, peaks see hoopis nende väärtust tõstma.

7. Kolmandad isikud J.M., N.M. ja M.M. kohtule teatanud, et nõustuvad kolmanda isiku Kvaliteet Kinnisvara OÜ poolt esitatud vastusega ja on samadel seisukohtadel.

8. Kolmandad isikud U.L., J.R. ja Osaühing JACLYN paluvad jätta M.M.i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus on vähemalt osaliselt põhjendatud põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8

9.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:

9.1.1. Vaidlust ei ole sisuliselt asjaolu üle, et Tallinnas asuval kinnistul Mooni 40a ja 40b hakkas 01.06.2013 ehitustegevus. Vaidlust ei ole selles, et 05.06.2013 esitas MTÜ Lilleküla Selts Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) teabenõude, milles soovis informatsiooni, kas Mooni tn 40a ja 40b kohta on olemas kehtivad ehitusload, kas on algatatud või kehtestatud detailplaneering, kas on olemas naabrite kooskõlastused ja kas vastab tõele, et ametile on esitatud kortsus projekt ehitusloaga, mille kohta puuduvad arhiivis andmed. (tl 16-17, I kd)

9.1.2. 12.06.2013 vastas TLPA kirjaga nr 1-1/34, et TLPA arhiivis on Mooni tn 40a ja 40b projekteeritud 2-korruselise nelja korteriga ridaelamu tööjoonised. Projektid on kinnitatud 19.11.1997. Kehtestatud detailplaneeringut alal ei ole, samuti pole esitatud taotlust projektide muudatuseks ega porjekteerimistingimuste väljastamiseks. Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b kinnistute detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 09.05.2001 korraldusega nr 1812 ja algatamise otsus on tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2008 korraldusega nr 38. (tl 14-15, I kd)

9.1.3. Vaidlust ei ole ka selles, et 28.06.2013 esitas kaebaja koos MTÜ-ga Lilleküla Selts ja Olavi Kivirannaga TLPA-le taotluse, milles palus 1) tuvastada Tallinnas Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b kruntide kohta ehituslubade puudumine; 2) juhul kui käesoleva taotluse p 1 tuvatatakse ehitusloa puudumine, siis teha ettekirjutus Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b valdajale ehitustegevuse lõpetamiseks; 3) tunnistada kehtetuks Tallinn Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b ehitusluba juhul, kui kooskõlastus nr 21185 projektide läbivaatamise komisjoni 01.04.1998 otsuse nr 92 saab lugeda samaväärseks ehitusloaga. Põhjusel, et ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooskul (ehitusseaduse (EhS) § 25 lg 2); 4) juhul kui käesoleva taotluse p 2 järgi tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, siis teha ettekirjutus Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b valdajale ehitustegevuse lõpetamiseks; 5) tuvastada, kas Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b valdaja, ehitaja või sellel ehitustegevusega tegutsev isik on järginud ehitusseaduses sätestatud nõuded - § 29 lg 1 p1, lg 2 p 2. (tl 22-25, I kd)

9.1.4. 26.07.2013 kirjaga nr 4-4/34-6 jättis TLPA 28.06.2013 taotluse rahuldamata kinnitades, et Mooni tn 40a ja 40b kruntide kohta on väljastatud ehitusload (kinnitatud ehitusprojektid). Seega on EhS § 29 lg 1 p 1 nõue täidetud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud EhS § 28 lg 1, milliseid aluseid ei esine. Lisaks teatas TLPA, et TLPA-le on esitatud kaetud tööde aktid, millest nähtub, et kõnealustel kruntidel teostati 1998. a taldmike betoneerimise töid. Kuna ehituslubade alusel on ehitustöödega alustatud, siis puudub alus lugeda ehituslubade kehtivus lõppenuks. Elamute ehitustööde jätkamisest on TLPA-le teatatud 04.07.2013, millega on täidetud ka EhS § 29 lg 2 p 2 nõue. Ettekirjutuse tegemise alused on sätestatud EhS § 61 lg 1. Arvestades eeeltoodut ning TLPA-le esitatud dokumente leiab TLPA, et Mooni tn 40a ja 40b ehitustegevuseks on ehitusload väljastatud ja need on kehtivad. Sellest tulenevalt puudub alus peatada ehitustegevus eelpool nimetatud kinnistutel. Peale tähelepanu juhtimist infotahvli puudumise kohta on kinnistute Mooni tn 40a ja 40b kaasomanikud oma 05.07.2013 e-kirjas teatanud infotahvli ülespanemisest lähipäevil ning infotahvel paigaldati 28. nädalal. Samuti on kaasomanikud oma 08.07.2013 e- kirjas andud teada, et ehitusala on piiratud. (tl 12-13, I kd)

9.1.5. 05.08.2013 esitas M.M. koos MTÜ-ga Lilleküla Selts ja O. K. vaide TLPA 26.07.2013 kirjale nr 4-4/34-6. (tl 26-31, I kd)

9.1.6. 18.09.2013 korraldusega nr 1283-k jättis Tallinna Linnavalitsus vaide rahuldamata. Kokkuvõttes leidis Tallinna Linnavalitsus, et ehitusload Mooni tn 40a ja 40b kinnistutele ridaelamu püstitamiseks on jätkuvalt kehtivad ning nende kehtetuks tunnistamiseks ei olnud

9 TLPA-l sisulist vajadust ega õiguslikku alust. Rajatav ehitis on linnaruumiliselt sobiv ega kahjusta ülemääraselt naaberkinnistute omanike huve. Ehitusjärelevalve osas on selgitatud, et TLPA on ehitajale ehitusala piiramise ja nõuetekohase teadetetahvli paigaldamata jätmise kohta märkuse teinud ning praeguseks on puudused likvideeritud, mistõttu puudus vajadus ehitusjärelevalve menetluse algatamiseks. (tl 36-37 pöördel, I kd)

9.1.7. Vaidlust ei ole ka selles, et Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b krundile on projekteeritud 4 korteriga ridaelamu. Mooni tn 40a projekt on 12.11.1997 projektide komisjoni otsuse nr 325 alusel kinnitatud 19.11.1997, kinnitamise nr 20649 ja Mooni tn 40b projekt on 12.11.1997 projektide komisjoni otsuse 326 alusel kinnitatud 19.11.1997, kinnitamise nr 20650. (vt tl 86 ja 87, I kd)

10. Asja sisuliselt lahendama asudes märgib kohus esmalt, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

11. Käesolevas asjas on vaidluse all TLPA 26.07.2013 otsuse nr 4-4/34-6 ja Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2013 korralduse nr 1283-k õiguspärasus. Kuivõrd kaebaja on käsitlenud vaidlustatud haldusakte koos, siis teeb seda ka kohus, pidades silmas, et kaebaja eesmärk on eelkõige TLPA kohustamine tema taotlust ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks, uuesti läbi vaatama.

Kohus leiab, et TLPA on oma 26.07.2013 otsusega nr 4-4-/34-6 ja 18.09.2013 korraldusega nr 1283-k sisuliselt teinud kolme asja: kõigepealt selgitanud kaebajale, et haldusorgani nägemuse kohaselt on ehitusluba, mille olemasolu või puudumise kohta soovis kaebaja teavet, olemas ja välja antud. Teiseks on vastustaja sisuliselt keeldunud haldusmenetlust uuendamast kaebuses toodud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning on selgitanud kaebuse esitajale oma arusaamist, miks ehitusluba on kehtiv. Ja kolmandaks on vastustaja lahendanud eraldi taotluse järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

12. Kohus märgib, et nähtuvalt oma 28.06 2013 taotlusest, on kaebaja kõigepealt esitanud vastustajale teabenõude, kas Tallinnas Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b toimuva ehitustegevuse jaoks on välja antud ehitusluba. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on oma avalduses vastava nõude sõnastanud „Tuvastada Tallinna Mooni tänav 40A ja 40B ehitusloa puudumine“, on kohtu arvates tulenevalt nõude sisust tegu teabe nõudmisega. Selle nõudega on seotud ka kaebaja palve teine punkt, mis palub sisuliselt ehitusjärelevalve läbiviimist juhul, kui ilmneb, et ehitusluba ei ole. Lisaks palub kaebaja ehitusjärelevalve käigus sellisel juhul välja anda kindla sisuga haldusakti - peatada ehitusloata ehitustegevuse Tallinna Mooni tänav 40A ja 40B kruntidel.

Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja esitatud teabenõudele vastanud ja teavitanud kaebajat asjaolust, et ehitusluba on välja antud ning seetõttu ei ole alust ehituse peatamiseks selle puudumise tõttu.

10 Kohus leiab, et selles osas on vastustaja kaebajale nii oma 26.07.2013 otsusega nr 4-4-/34-6 kui ka 18.09.2013 korraldusega nr 1283-k õiguspäraselt vastanud ja selgitanud, et kooskõlastus nr 21185 projektide läbivaatamise komisjoni 01.04.1998 otsus nr 92 ei ole käsitletav ehitusloana. Vastustaja on selgitanud, et ehitusloana käsitleb ta käesoleval juhul Mooni tn 40a projektil olevat 12.11.1997 projektide komisjoni otsust nr 325, mis on kinnitatud 19.11.1997, kinnitamise nr 20649, ja Mooni tn 40b projektil olevat 12.11.1997 projektide komisjoni otsust nr 326, mis on kinnitatud 19.11.1997, kinnitamise nr 20650. Vastustaja on selgitas ka, et lähtudes tolleaegsest halduspraktikast on nimetatud otsused ja märked nende kohta ehitusprojektil käsitletavad ehituslubadena täna kehtiva ehitusseaduse mõttes.

13. Teiseks soovis kaebaja mõlemas taotluses, et juhul, kui ehitusluba on siiski välja antud, tunnistaks vastustaja selle kehtetuks.

Kohus märgib, et HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja kohtu arvates esitanud vastustajale sisuliselt haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse seoses Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b väljastatud ehituslubadega.

Kohus leiab, et selles osas on vastustaja jätnud oma vaidlustatud haldusaktides haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamiseks haldusmenetluse seadusega ettenähtud haldusmenetluse sisuliselt läbi viimata ja kaalutulusõiguse teostamata. Kohus märgib, et kõigepealt oleks tulnud vastustajal lähtudes HMS § 68 lg 1 ja § 44 välja selgitada, kas üldse esineb alus haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimiseks.

HMS § 44 lg 1 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.

Kaebuse esitaja ei ole ei oma taotluses, vaides ega ka kohtukaebuses välja toonud ühtegi eelpoolviidatud alust, millest tulenevalt oleks vastustaja pidanud läbi viima Mooni tn 40a ja Mooni tn 40b ehituslubade kehtetuks tunnistamise menetluse. Tulenevalt nimetatud asjaolust, oleks vastustaja pidanud andma kaebajale võimaluse oma taotlust ja vaiet täiendada, et kõrvaldada selles esinevad puudused. Selle asemel on aga vastustaja mõlemal juhul asunud kaebaja taotlusi lahendama ilma, et ta oleks kontrollinud selleks vajalike õiguslike eelduste olemasolu. Kohtu hinnangul on tegemist olulise menetlusveaga, mis toob paratamatult kaasa selles osas haldusakti ja vaideotsuse tühistamise.

14. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et vastustaja on sisuliselt tähelepanuta jätnud ka ehitusloa kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused, mis on toodud kehtivas ehitusseaduses. EhS § 28 lg 1 sätestab, et ehitusloa väljastajal on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui: 1) ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; 2) ehitise omanik või ehitist ehitav isik ei täida käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust; 3) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 4) ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist; 5) korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanik taotleb teisele korteriomanikule väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamist, kui taotleja leiab, et ehitusloaga on rikutud tema õigusi; 6) muutuvad ehitise olulised tehnilised andmed, mis on kantud ehitusloale; 7) ehitamise käigus muudetakse või soovitakse muuta ehitise kasutamise otstarvet; 8) ajutise ehitise

11 ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega; 9) on rikutud muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid või 10) väljastatakse uus ehitusluba käesoleva seaduse § 23 lõikes 81 nimetatud alusel.

Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole oma taotlustes arusaadavalt ühelegi eeltoodud alusele tuginenud. Ka siinkohal oleks vastustajal tulnud anda kaebajale võimalus oma taotlust tulenvalt HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõttest täiendada.

15. Kohus märgib veel, et kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole kummagi haldusakti vastuvõtmisel ehituslubade kehtetuks tunnistamise nõude osas sisuliselt teostanud ka kaalutlusõigust HMS § 66 lg 3 kohaselt, eeldusel, et üldse oli õiguslik alus menetluse läbiviimiseks. Sisuliselt ei ole vastustaja kohtu arvates kaalunud haldusakti (ehitusloa) andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise seost isiku osalemisega haldusakti menetluses, haldusakti andmisest möödunud aega ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi. Isegi, kui asuda seisukohale, et eeldused menetluse läbiviimiseks olid olemas, ei anna eelpoolmainitud kaalutlusõiguse teostamata jätmine olulises osas kohtule võimalust pidada vaidlustatud haldusakte õiguspäraseks. Kohus lisab, et ta nõustub ka kaebajaga, et menetluse õiguspärane läbiviimine oleks kindlasti eeldanud ehitusloast kasu saava isiku kaasamist.

Eelpooltoodust lähtudes leiab kohus, et esineb alus haldusaktide osaliseks tühistamiseks ehituslubade kehtetuks tunnistamise taotluse osas ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 28.06.2013 taotlus selles osas uuesti läbi.

16. Kohus leiab, et lisaks eeltoodule tuleb vastustajal sõltuvalt ehituslubade kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisest uuesti lahendada ka kaebaja taotlus ettekirjutuse tegemiseks Mooni 40a ja Mooni 40b ehituse peatamiseks.

17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse kohtu hinnangul 2/3 osas. Vastavalt HKMS § 108 lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on palunud kaebuses menetluskulud vastustajalt välja mõista, kuid menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Poolte menetluskulud jäävad ta enda kanda

18. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks välja mõistvale lahendile võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude täitmiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

Käesoleval juhul on kohus 17.01.2014 määrusega vabastanud kaebaja menetlusabi korras kaebuselt riigilõivu 15 eurot tasumisest. Kuna kaebus rahuldati 2/3 osas, mõistab kohus vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks välja 10 eurot menetlusabi kulusid. Nimetatud summa tuleb kaebuse esitajal tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfo dokumendile.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite alusel nagu poolele. Kolmandad isikud osalesid menetluses Tallinna linna (vastustaja) poolel ja nende menetluskulud jäävad nende endi kanda.

12 /Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik