EE · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3-14-52296/163-14-52296/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Summary AI generated
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-52296 Otsuse kuupäev 13.märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Menetlusosalised Suuremäe Karjäär OÜ kaebus Haaslava Vallavalitsuse 04.septembri 2014 korralduse nr 154 tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja – Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja ...
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-14-52296 Otsuse kuupäev 13.märts 2015 Kohtunik Eda Muts
Kohtuasi
Menetlusosalised Suuremäe Karjäär OÜ kaebus Haaslava Vallavalitsuse 04.septembri 2014 korralduse nr 154 tühistamiseks ning asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Kaebaja – Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Haaslava vald, esindaja advokaat Robert Sarv Kolmas isik – Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu Kaasatud haldusorganid – Keskkonnaamet; Maa-amet
Resolutsioon 1. Rahuldada Suuremäe karjäär OÜ kaebus. 2. Tühistada Haaslava Vallavalitsuse 4.septembri 2014 korraldus nr 154 ja kohustada Haaslava Vallavalitsust Riigimetsa majandamise Keskuse 02.07.2012 taotluse nr 3-1.1/1034 suhtes uue otsuse tegemiseks. 3. Mõista Haaslava Vallavalitsuselt välja Suuremäe Karjäär OÜ kasuks menetluskulud summas 2355 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, viimane apellatsioonkaebuse esitamise päev on 13. aprill 2015. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.
09.02.2012 väljastas Keskkonnaamet Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamise loa nr L.MK/321441 (tl 5-6) kehtivusajaga 13.02.2012-13.02.2017 liiva ja kruusa
2
kaevandamiseks Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris uuele mäeeraldisele kaevandamise keskmise aastamääraga 62 000 m3. Täiendava tingimuse kohaselt peab katastriüksuse 18502:005:0042 karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema mäetööstusmaa.
2.
15.03.2012 esitas Suuremäe Karjäär OÜ Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamiseks ja rendile andmiseks. Maa-amet palus 21.03.2012 kirjaga nr 6.1- 1/3220 RMK-l korraldada Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamine ja jagamisel moodustava rendileantavale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine ning üleandmine Maa-ametile.
3.
RMK taotles 02.07.2012 kirjas 3-1.1/1034 Haaslava Vallavalitsuselt Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamist ning jagamisel moodustatavale Paluküla II liivakaarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa määramist.
4.
Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 31 (tl 16) jagati Palukülas asuv Eesti Vabariigile kuuluv Kastre Metskond 59 katastriüksus kaheks iseseisvaks katastriüksuseks vastavalt jagamise plaanile ja toimikule: Kastre metskond 59 pindalaga 48,49 ha sihtotstarve maatulundusmaa (011;M) ja Metsa pindalaga 8,91 ha sihtostarve maatulundusmaa (011;M).
5.
Maa-ameti 15.04.2013 kirjaga nr 6.1-1/4654 (tl 17) teavitati Suuremäe Karjäär OÜ-d Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusest nr 31 ja selle sisust.
6.
15.07.2013 esitas Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korralduse nr 31 tühistamist osas, millega jäeti muutmata loodava Metsa kinnistu maasihtotstarve mäetööstusmaaks, ning tühistatud osas uue otsuse tegemiseks kohustamist (haldusasi nr 3-13-1520).
7.
Tartu Halduskohtu 14.02.2014 jõustunud kohtuotsusega rahuldati kaebus, tühistati Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldus nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks ning kohustati Haaslava Vallavalitsist Riigimetsa Majandamise Keskuse 02.07.2012 taotluse nr 3-1.1/1034 suhtes uue otsuse tegemiseks.
8.
04.09.2014 korraldusega nr 154 otsustas Haaslava Vallavalitsus mitte muuta Metsa katastriüksuse sihtotstarvet.
Kaebuse põhjendused ja taotlused
9.
Kaebeõiguse osas märgib kaebaja järgmist. Kaebaja majandustegevuseks on kaevandamine. 09.02.2012 väljastas Keskkonnaamet kaebajale kaevandamisloa nr L.MK/321441 mis käsitleb kaevandamisõigust vaidlusalusel Metsa katastriüksusel. Lisaks eeltoodule esitas kaebaja 15.03.2012 Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamiseks ja rendile andmiseks ning millele järgnes Maa-ameti 21.03.2012 kiri nr 6.1-1/3220 RMK-le korraldada katastriüksuse jagamine ja jagamisel moodustava rendile antavale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine. Kuivõrd kaevandusloa lisatingimuse kohaselt peab maasihtotstarbeks olema mäetööstusmaa, puudutab vaidlusalune korraldus vaieldamatult kaebaja subjektiivseid õiguseid. Seda
3
põhjusel, et maasihtotstarbe muutmata jätmise korral ei ole kaebajal võimalik tegeleda oma ettevõtlusega.
10.
Haaslava Vallavalitsus otsustas vaidlusaluse 04.09.2014 korraldusega mitte muuta Metsa katastriüksuse sihtotstarvet. Sisuliselt püüab vastustaja maa sihtotstarbe muutmise menetluse varjus esitada põhjendusi, mis võinuks olla asjakohased ja tulnuks esitada kaevandamisloa väljastamise menetluse raames. Kaevandamisloa menetluse käigus vastustaja aga vastuväiteid loa väljastamisele ei esitanud. Samuti ei vaidlustanud vastustaja ka kaebajale väljastatud kaevandamisluba. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei saa eirates Tartu Halduskohtu seisukohti, hea halduse põhimõtet ja asjakohaseid õigusakte vaidlusaluses korralduses esitada vastuväiteid, mis ei ole asjakohased maasihtotstarbe muutmise menetluses. Vastustaja pidanuks oma vastavasisulised vastuväited esitama kaevandamisloa väljastamise menetluse raames, mida aga ei tehtud.
11.
Ekslik on vastustaja seisukoht, justkui puuduks vastustajal kohustus Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks. Jagades Kastre metskond 59 katastriüksuse kaheks eraldi katastriüksuseks puudus vastustajal tuginedes MaaKS § 13 lg 1 ja lg 4 koosmõjule võimalus keelduda katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest mäetööstusmaaks. Vastustajal puudub võimalus jätta maa sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks ka MaaPS § 2 p-i 1 ja p-i 2 koosmõjus.
12.
Juhul, kui katastriüksuse maasihtotstarbe muutmise menetluse käigus peaksid ilmnema asjaolud, mis võivad takistada maasihtotstarvet muuta, tuleb teha pingutusi selliste takistuste kõrvaldamiseks. Kaebaja hinnangul võiks sellise takistusena käsitleda näiteks valla üldplaneeringut. Sellises olukorras peab vastustaja hindama, kas vastav takistus tegelikkuses esineb ja kas on vajadus üldplaneeringu muutmiseks või mitte. Olukorras, kus vastustaja hindas võimalikku vastuolu üldplaneeringuga sedavõrd oluliseks, et see välistab planeeritava karjääri loomise, tulnuks vastavale vastuolule osundada juba kaevandamisloa menetluses. Analüüsides ka Haaslava valla 2007.a üldplaneeringut, ei piira see kuidagi vajadusel üldplaneeringu muutmist.
13.
Põhjendused, mille kohaselt karjääri avamine mõjutab olemasolevat maastikupilti, avalduvad erinevad negatiivsed mõjud (müra, tolm, vibratsioon) elukeskkonnale ning suureneb koormus kohalikele teedele, mis toob endaga kaasa võimaluse, et teid ei muudeta tolmuvabaks, ei ole maasihtotstarbe muutmise menetluse raames asjakohased. Kaebaja rõhutab siinkohal veel kord, et vastavasisulised põhjendused võinuks olla võibolla asjakohased kaevandamisloa väljastamise menetluses, kus vastustaja neid aga ei esitanud. Küll aga ei ole need asjakohased maa sihtotstarbe muutmise menetluses.
14.
Kaebaja hinnangul asub Metsa katastriüksusele planeeritav karjäär keskkonda mõjutavast aspektist ühes parimas võimalikus asukohas. Vastustaja poolt esitatud väited maasihtotstarbe muutmata jätmise vajaduse osas loodus- ja keskkonnakaitselistel argumentidel ei ole asjakohased ega põhjendatud.
15.
Vastustaja leiab korralduses, et karjääri kasutuselevõtt suurendaks märkimisväärselt Haaslava valla teede liikluskoormust, välistaks kruusakattega teede muutmise tolmuvabaks ja pärsiks seeläbi tervikuna kogu valla arengut. Kaebaja eeltoodud väidetega ei nõustu. Vaidlusaluses korralduses toodud arvestus teede kasutustiheduse märkimisväärse kasvu kohta on hinnanguline ning ei tugine objektiivselt arvestatavatel andmetel. Kaevandatud
4
maht sõltub otseselt tarbimisest. Olukorras, kus puudub nõudlus ei toimu kaevandamist ega ka väljavedu. Senine Paluküla karjääri aastane keskmine väljavedu näitab, et suure tõenäosusega jääb reaalne karjäärimasinate liikluskoormus oluliselt väiksemaks kui vastustaja oma korralduses on oletanud. Isegi kui korralduses toodud oletustest lähtuda, nähtub sealt, et karjääri avamine suurendaks liikluskoormust 1-2 auto võrra tunnis (19 sõitu ööpäevas). Isegi kui liikluskoormus suureneks korralduses märgitud mahus, võiks see tähendada üksnes paari protsendi suurust liikluskoormuse tõusu. Sellist liikluskoormuse tõusu ei saa pidada ilmselgelt selliseks kaalukaks huviks, mis annaks aluse seada piiranguid karjääri rajamiseks.
16.
Kaebaja vastustaja seisukohaga, et karjääri avamisega ei kaasne Haaslava vallale mingisugust positiivset aspekti, ei nõustu. Isegi kui sellega nõustuda, ei saa valla kasu saamine või mitte saamine olla iseseisvaks aluseks maa sihtotstarbe muutmata jätmiseks. Vald on jätnud tähelepanuta karjääri avamisega seonduvad positiivsed küljed: - Kuna Metsa katastriüksusele planeeritav karjäär rajatakse riigimaale, laekuks maavara kaevandamiseõiguse tasu, mida kaevandaja maksab, valdavas osas just kohalikule omavalitsusele. Mida suurem on kaevandatud maht, seda suurem on kaevandamise eest omavalitsusele laekuv summa; - Metsa katastriüksusele planeeritav karjäär asub Haaslava vallas, mistõttu oleks karjäärist valla teede ehituse ja remondi tarbeks veetav materjal kõige lühema veokaugusega. Seega karjääri rajamine tooks vallale otsest rahalist kasu ning võimaldaks oluliselt vähendada teehoiu kulusid. Samuti väheneks märkimisväärselt ka kahju keskkonnale ja elukeskkonnale, mis kaasneb teehoolduseks vajalike materjalide transpordiga kaugemal asuvatest karjääridest. Eeltoodud aspektid kaaluvad üheselt üle minimaalse mõju loodus- ja elukeskkonnale, mis kaasneb karjääri rajamisega.
17.
Kaebaja hinnangul on täielikult asjakohatu ka vastustaja viide asjaolule, et Suuremäe Karjäär OÜ-l on varasemast väljastatud juba kolm kaevandamisluba, mistõttu on vastustaja hinnangul isikul tagatud piisav ligipääs maavaradele. Korraldusest ei nähtu, millisel analüüsil vastustaja seesugune seisukoht tugineb ja millisel õiguslikul alusel on asutud seisukohale, et maa sihtotstarbe muutmise keeldumise aluseks võiks olla asjaolu, et isikul kellele on väljastatud kaevandamisluba on juba varasemalt väljastatud mingi muu kaevandamisluba.
Vastustaja vastuväited
18.
Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et tal on õigus jätta Metsa katastriüksuse sihtotstarve muutmata.
19.
Enne 09. veebruaril 2012. a kaebajale kaevandamisloa väljastamist otsustas Haaslava vallavolikogu oma 28. mai 2010. a otsusega nr 19 mitte nõustuda kaevandamisega Kastre metskonna maatükil M-59 (katastritunnus 18502:005:0042), sest antud kinnistu asub üldplaneeringu kohaselt säilitatava metsamaa ja rohevõrgustiku aladel. See tähendab, et vastustaja väljendas selgesõnaliselt juba geoloogilise uuringu loa väljastamise menetluses 2010. aastal enda selget seisukohta kaevandamistegevusega mittenõustumise kohta. Vallavolikogu mittenõustumine vaidlusalusel katastriüksusel kaevandamisega oli selgesõnaliselt põhimõtteline, pöördumatu ja tähtajatu. Kaebaja pidi olema 28. mai 2010. a otsuse nr 19 tutvumisest alates teadlik sellest, et vastustaja ei
5
nõustu sellel katastriüksusel kaevandamisega.
20.
Kaevandamisloa väljastamine riigi poolt ei loo kaebajale õiguspärast ootust maa sihtotstarbe muutmise kohta. Kaevandamisloa väljastamisega ei saa riik sekkuda omavalitsusüksuse autonoomiasse. Haaslava üldplaneering on kehtestatud vallavolikogu 31. augusti 2007. a otsusega nr 83 ehk oluliselt enne isegi kaebajale uuringuloa taotluse esitamist. Sel põhjusel ei saa kaebaja eeldada või lugeda, et vallavolikogu nõustuks või peaks nõustuma kergekäeliselt muutma varasemalt paika pandud avaliku ruumi kasutamise põhimõtteid. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et tal on õigus määrata iseseisvalt valla ruumilise arengu tingimused.
21.
Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine otsustakse kohaliku omavalitsuse poolt eraldi haldusmenetluses ning kaevandamisloa väljaandmine kui selline ei saa mõjutada antud menetluse sisu ega võtta kohalikult omavalitsuselt õigust kõigi asjakohaste argumentide käsitlemisel. Seega võib vallavalitsus käsitleda antud juhul kõiki neid poolt- ja vastuargumente, mida tuleb katastriüksuse sihtotstarbe muutmise ajal käsitleda.
22.
Kaebaja väited metsa väidetava raieküpsuse või peatse langetamise kohta on esmalt paljasõnalised ja teiseks asjakohatud. Metsa mahavõtmine või metsa mahavõtmise võimalus ei too ega pea kaasa tooma automaatselt karjääri avamist. Sellised väärtuskategooriad nagu maastikupildi oluline või mitteoluline muutumine või puhas ja inimtegevuse mõjudest puutumatu keskkond ei ole objektiivselt määratletavad ega põhjendatavad, vaid jäävad alati subjektiivse hinnangu küsimuseks. Neis subjektiivse hinnangu küsimustes on omavalitsusüksusel suur kaalutlusruum.
23.
Karjääri avamine (maa sihtotstarbe muutmine) halvendaks oluliselt valla teedevõrku ning suurenenud liikluskoormus tekitaks müra, vibratsiooni ning liiklusohtu valla tiheasutusaladel. Kaebajale väljastatud kaevandamisload tagavad talle piisava juurdepääsu maavaradele ning annavad piisavalt võimalusi ettevõtlusvabaduse teostamiseks. Kaebaja omab kokku kolme kaevandamisluba, millest pikima tähtajaga luba kehtib kuni 2028. aastani. See tähendab, et kaebajal on piisav juurdepääs maavarade kaevandamisele ja ettevõtlusvabaduse teostamiseks.
Kolmanda isiku Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) seisukoht
24.
Õigusaktidest tuleneva töökorralduse alusel on riigimaa kaevandamiseks rendileandjaks Maa-amet. Kui maaüksus on RMK valduses, siis korraldab RMK vajalikud katastrimõõtmised ja annab katastriüksuse Maa-ametile üle. RMK 03.11.2014 kirjaga nr 6- 24/1612 on Keskkonnaministeeriumile edastatud allkirjastamiseks keskkonnaministri käskkirja eelnõu, mis käsitleb Tartu maakonnas Haaslava vallas Paluküla külas asuva Metsa maaüksuse üleandmist RMK-lt Maa-ametile. RMK jääb oma 02.07.2014 kirjas nr 3-1.1/1034 toodud taotluse juurde ja nõustub Maa- ameti poolt Haaslava Vallavalitsusele 08.09.2014 saadetud kirjas nr 6.1-1/12713 märgituga, mille kohaselt Maa-amet palub määrata Metsa katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa (014, Mt).
Keskkonnanameti seisukoht
6
25. Keskkonnaamet jääb Haaslava Vallavalitsusele 06.03.2012 kirjas nr 10-5/12/16370-11 toodud seisukohtade juurde, ega pea seetõttu menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas vajalikuks vastuse kordamist, vaid palub kohtul Keskkonnameti arvamusena käsitleda Keskkonnaameti 06.03.2012 kirja nr 10-5/12/16370-11. Samuti jääb Keskkonnaamet haldusasjas nr 3-13-1520 esitatud kõigi seisukohtade juurde.
26.
Täiendavalt märgib Keskkonnaamet, et Suuremäe Karjäär OÜ-le väljastatud maavara kaevandamise luba nr L.MK/321441 vastab HMS § 54 nõuetele ning selle väljastamisel on Keskkonnaamet lähtunud HMS-is ja maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) sätestatud haldusmenetluse läbiviimise reeglitest ja on seega õiguspärane.
27.
Maapõueseaduse (MaaPS) § 25 lg 1 järgi kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel. MaaPS § 28 lg 4 järgi kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Järelikult on kaveandamisloa andmisel pädevaks asutuseks Keskkonnaamet ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastatud kaevandamisloa ümbervaatamiseks või muutmiseks. Maavara kaevandmiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve peab olema mäetööstusmaa. Seega peab kohalik omavalitsus sihtotstarbe määramisel käesolevas asjas piirduma vaid tõdemusega, et spetsiaalne luba on välja antud. Kohalik omavalitsus ei saa sihtotstarbe määramisel asuda loa õiguspärasuse suhtes langetama uut otsust. Samuti ei tohi kohalik omavalitsus välja antud kaevandamisluba ignoreerida ja muuta sellest tulenevate õiguste teostamist ette võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Seni kuni luba ei ole kehtetuks tunnistatud, on kohalik omavalitsus seotud Keskkonnaameti poolt tehtud üksikotsusega.
Maa-ameti seisukoht
28.
Maa-amet on seisukohal, et kui kaevandamisluba on konkreetse maaüksuse osas välja antud, siis on tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab Korra kohaselt olla vaid mäetööstusmaa. Sama seisukohta on Maa-amet väljendanud ka 28.08.2013 haldusasjas nr 3-13-1520 antud arvamuse punktist 5. Haaslava Vallavalitsus pöördus 01.08.2014 kirjaga nr 7-2.8/454 "Päring" Maa-ameti poole palvega esitada kõik asjakohased seisukohad seoses RMK 02.07.2012 taotluse nr 3-1-1/1034 menetlemisega. Maa-amet vastas nimetatud päringule ning selgitas veelkord vaidlusalusele maale sihtotstarbe määramisega seonduvat. Kaevandamisloa olemasolu on eelduseks ja aluseks mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisel. Maa-amet rõhutab, et kehtiva õiguse kohaselt saab mäeeraldise ja seda teenindava maa-ala sihtotstarbeks olla ainult mäetööstusmaa.
Kaebaja täiendavad seisukohad
29.
Vaidlusaluses korralduses põhjendab vastustaja otsust jätta maa sihtotstarve muutmata peamiselt sisuliste argumentidega (kaitsekategooria taim, rohevõrgustik, kaevanduse mõju elukeskkonnale jne). Vastuses kaebusele toob vastustaja välja aga uue asjaolu. Nimelt leiab Haaslava Vallavalitsus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ning Haaslava Vallavalitsus ei pidanudki esitama vastuväiteid kaevandamisloa menetluses, kuivõrd Haaslava vallavolikogu on oma 28.05.2010 otsuses nr 19 “Geoloogilise uuringu loa taotlusele ja geoloogilise uuringu loa väljastamise eelnõule arvamuse esitamine” punktis 2 märkinud järgmist: “mitte nõustuda maavarade kaevandamisega Kastre metskonna maatükil M-59 (katastritunnus 18502:005:0042), sest see maatükk asub Haaslava valla üldplaneeringu kohaselt säilitatava metsamaa ja rohevõrgustiku aladel”.
7
Olukorras, kus kaebaja on kõik vaidlusaluses otsuses esitatud sisulised põhjendused ümber lükanud, püüab vastustaja järjekordse uue asjaoluga õigustada oma õigusvastast käitumist maa sihtotstarbe muutmata jätmisel. Samas jätab vastustaja tähelepanuta, et vaidlusalusest Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014 korraldusest nr 154 ei nähtu seesugust põhjendust. Kohtumenetluse raames toimub haldusakti õigsuse kontroll ja haldusorgan ei saa kohtumenetluse käigus hakata haldusakti sisuliselt põhjendama. Isegi kui lähtuda, et vastustaja võiks kohtumenetluse käigus hakata haldusakti täiendavalt põhjendama, ei anna 04.11.2014 vastuse punktis 2.1. esitatud põhjendused alust väita, et vaidlusalune 04.09.2014 korraldus nr 154 on õiguspärane. Käesoleval juhul ei oma tähendust, et Haaslava vallavolikogu oli aastaid varem teise menetluse käigus väljendanud vastuolu kaevandamisele. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses ei küsitud seisukohta kaevandamise õigsuse osas ning sellisel seisukohal puudub seetõttu igasugune õiguslik mõju. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et olukorras, kus kohalikule omavalitsusele sai teatavaks kaevandamisloa väljastamine, ei esitanud Haaslava vallavalitsus ega ka volikogu taotlust kaevandamisloa tühistamise nõudes.
30.
Kaebajale ei väljastatud Haaslava vallavolikogu 28.05.2010 otsust nr 19. Isegi kui temale oleks nimetatud otsus saadetud, puudunuks selle vaidlustamiseks vajadus, kuivõrd otsuse punktis 2 toodu ei omanud geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses mingit õiguslikku tähendust. Samuti ei omanud otsuse punktis 2 toodu tähendust ka kaevandamisloa väljastamise menetluses, kuna see oli tehtud enne kaevandamisloa menetlemise algatamist ning seal ei võetud seisukohta kaevandamisloa projekti osas. Juhul, kui vastustaja leidnuks, et kaevandamisloa menetluse käigus on 28.05.2010 otsuse nr 19 tõttu kaevandamisloa projekt loetud HMS § 16 lg 2 kohaselt põhjendamatult kooskõlastatuks, pidanuks vastustaja esitama kaebuse kaevandamisloa tühistamiseks, seda aga ei tehtud.
31.
Kaebaja on seisukohal, et vastustaja 04.11.2014 vastuses esitatud uued asjaolud ja vastuväited kaebusele ei anna alust lugeda 04.09.2014 korraldust nr 154 õiguspäraseks ja seal toodud põhjendusi piisavaks, et jätta maa sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks.
Vastustaja täiendavad seisukohad
32.
Ekslik on kaebaja väide selle kohta, et kaebaja on kõik vaidlustatud korralduse väited ümber lükanud. Kaebaja on üksnes esitanud enda seisukoha, mis vastustaja hinnangul vaidlustatud korralduse põhjendusi ümber ei lükka. Vastustaja leiab korduvalt, et kuivõrd kaevandamisloa väljastamise ning katastriüksuse sihtotstarbe muutmise menetlused on eraldiseisvad – seda nii ajaliselt kui ka sisuliselt –, ei võta kaevandamisloa väljastamisemenetluses vastuväidete esitamata jätmine kohalikult omavalitsuselt võimalust jätta katastriüksuse sihtotstarve muutmata. Kui katastriüksuse sihtotstarbe muutmise menetluses ilmnevad KOV arvates asjaolud, mis välistavad sihtotstarbe muutmise, jääb KOV-le õigus sihtotstarvet mitte muuta. Vastustaja ei saa sihtotstarbe küsimuse lahendamisel piirduda vaid faktiga kaevandamisloa väljastamisest, vaid vastustaja peab analüüsima ka muid kohalikku elu mõjutavaid aspekte. Läbi selle õiguse realiseerubki kohaliku omavalitsuse autonoomiaga tagatud võimalus otsustada kohaliku elu küsimusi. Kaebaja väidete kohaselt on vastustaja siinses menetluses esitanud uue asjaolu, kui tõi välja Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014 korralduse nr 154. Vastustaja hinnangul pole tegemist uue asjaoluga, mida kaebaja või kaevandamisloa väljastaja poleks teadnud. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tutvuda haldusmenetluse toimikuga ning
8
andmetega.
Kohtu seisukoht
33.
Kaebaja on põhjendanud esmalt oma kaebeõigust. Kuna aga vastustaja ei ole Suuremäe Karjäär OÜ kaebeõigust antud asjas vaidlustanud, ehk on seega seisukohal, et kaebajal on kaebeõigus ning kuna ka kohus on seisukohal, et Suuremäe Karjäär OÜ omab kaebeõigust Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014 korralduse nr 154 vaidlustamiseks, siis kohus sellel küsimusel rohkem ei peatu.
34.
Esmalt käsitleb kohus kaebaja taotlust Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014 korralduse nr 154 tühistamise nõudes (I) ja seejärel maasihtotstarbe muutmise kohustamise nõudes (II) ja lõpuks menetluskulude taotlust (III).
I35. Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 31 on Kastre Metskond 59 katastriüksus jagatud kaheks katastriüksuseks: Kastre metskond 59 katastriüksus, pindalaga 48,49 ha ja Metsa katastriüksus, pindalaga 8,91 ha. Jagamise tulemusena moodustatud mõlema katastriüksuse sihtotstarbeks määrati maatulundusmaa, nii nagu oli jagatava katastriüksuse sihtotstarve enne jagamist. Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-13-1520 tühistas vallavalitsuse korralduse nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti Metsa katastriüksuse sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks. Vaidlus antud asjas on ainult Metsa katastriüksuse sihtotstarbe määramises. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (edaspidi Kord) § 4 p 3 kohaselt määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus. Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Seega sõltub katastriüksuse kasutamise sihtotstarve sellest, millisel eesmärgil saab ja tuleb katastriüksust kasutada.
36.
Vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaamet on 09.02.2012 väljastanud kaebajale kaevandamisloa kehtivusega 13.02.2012 – 13.02.2017 liiva ja kruusa kaevandamiseks Haaslava vallas asuvas Paluküla II liivakarjääris (tlk.11-12). Vaidlust ei ole ka selles, et Kastre metskond 59 katastriüksus, mille jagamise tulemusena moodustas Haaslava Vallavalitsus Metsa katastriüksuse, sihtotstarbeks oli maatulundusmaa. Haaslava Vallavalitsus jagas RMK taotluse alusel 11.03.2013 korraldusega nr 31 senise Kastre Metskond 59 katastriüksuse kaheks eraldi katastriüksuseks. Ka vaidlustatud vallavalitsuse 04.09.2014 korraldusega ei ole katastriüksuse jagamist muudetud. Vallavalitsus on seega senise katastriüksuse jagamist tulenevalt RMK taotlusest pidanud põhjendatuks. RMK katastriüksuse jagamise taotluse aluseks on aga just kaebajale väljastatud kaevandamisluba. Seega on juba katastriüksuse jagamisega sisuliselt vald tunnistanud moodustatud katastriüksuse kasutamise otstarbe muutumist. MaakS § 13 lg 4 kohselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega, jagades senise katastriüksuse kaheks tulenevalt RMK taotlusest, ei saa vallavalitsus jätta rahuldamata ka moodustatud katastriüksuse sihtotstarbe määramist (muutmist) vastavalt selle tegeliku kasutamise otstarbele. Sellisele vastustaja seniste otsustuste vastuolule on halduskohus osundanud juba haldusasjas nr 3-13-1520 tehtud kohtuotsuses.
9
37. Kohus nõustub vastustajaga, et maa sihtotstarbe määramine on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kuid see ei tähenda, et vastava otsuse tegemisel ei tule arvestada varasemalt tehtud ja asjaga seotud otsuseid. Kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus sihtostarbe määramisel või muutmisel on seotud Korras sätestatud sihtotarvetest ja nende alaliikidest ning maaomaniku või maavaldaja poolt rakendatud või rakendatavast maa sihtotstarbest ning otstarbekusest. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustajal puudub antud juhul võimalus esitatud põhjenduste alusel jätta Metsa katastriüksuse maa sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks. Selliseid uusi asjaolusid, mis oleksid peale kaevandamisloa väljaandmist ilmnenud ja mis takistaksid maa sihtotstarbe muutmist, vastustaja esitanud ei ole.
38.
Nagu märgitud, on Metsa katastriüksuse osas varasemalt Keskkonnaameti poolt välja antud kehtiv kaevandamisluba. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus sai oma seisukoha esitada ka vastustaja, kes aga selles menetluses mingeid vastuväiteid kaevandamisloa väljaandmisele ei esitanud. Kohus peab seda oluliseks, kuna MaaPs § 34 lg 1 p 16 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Seega oli vastustajal võimalus ja õigus kaevandamist valla territoorriumil takistada just kaevandamisloa väljaandmise menetluses. Kaevandamisloa väljaandmise ajal kehtis sama valla üldplaneering, millele tugineb vastustaja käesolevas menetluses. Kui vastustaja nägi kaevandamise vastuolu kehtiva üldplaneeringuga ja lubamatust üldplaneeringu muutmiseks, tuli vastavad seisukohad esitada juba kaevandamisloa menetluses. Nagu märgitud, oleks kohaliku omavalitsuse seisukoht olnud määrav just kaevandamisloa väljaandmisel. Vastustaja ei esitanud ka hiljem kaevandamisloa tühistamiseks kaebust. Seega saab järeldada, et vald oli talle esitatud kaevandamisloa projekti kooskõlastanud ning nõustunud ka kaevandamisloa väljaandmisega.
39.
Vastustaja on märkinud, et tema keelduv seisukoht kaevandamisele on antud juba Haaslava Vallavolikogu 28.05.2010 otsuses, kus anti nõusolek geoloogilisteks uuringuteks, kuid ei nõustutud maavarade kaevandamisega. Kohus nõustub kaebajaga, et geoloogilise uuringu taotlemise menetlus ja kaevandamisloa taotlemise ja väljastamise menetlus on erinevad menetlused. Geoloogilise uuringu läbiviimise menetluses ei toimu veel kaevandamisloa väljaandmise menetlust ja selles menetluses esitatud seisukohad ei ole siduvad kaevandamisloa menetluses. Kui vastustaja oli kaevandamisloa menetluses samal seisukohal, mille esitas volikogu 28.05.2010 otsuses, tuli vastav seisukoht esitada kaevandamisloa väljaandjale vastavas menetluses. Keskkonnaameti 06.03.2012 vastusest Haaslava Vallavalitsusele (tlk.70) nähtub et Keskkonnaamet küsis kaevandamisloa menetluses mitmel korral valla seisukohta, kuid vald ei vastanud ega oma seisukohti ei esitanud.
40.
Kohus on seisukohal, et kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus ka maa sihtotstarbe määramiseks vastavalt kaevandamisloale. Kuna kaevandamisluba oli konkreetse maaüksuse osas välja antud, siis oli tegemist mäeeraldisega ja seda teenindava maaga, mille sihtostarve saab olla Korra järgi vaid mäeeraldusmaa. MaaPS § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Kui kaevandamisluba on konkreetse maaüksuse osas välja antud, on tegemist mäeeraldise ja selle teenindusmaaga, mille sihtotstarve saab Korra § 6 p 11 kohaselt olla ainult mäetööstusmaa. Kuna kaevandamisluba oli välja antud, oli kaebajal õiguspärane ootus, et määratakse ka maa
10
sihtotstarve vastavalt tegelikule maa kasutamise otstarbele. Kaebaja ei saanud eeldada, et maa sihtotstarbe määramise menetluses tekib sisuliselt uus kaevandamisloa väljaadmise ja selle õiguspärasuse hindamise menetlus. Nagu kohus märkis, ei ole vaidlustatud korralduses välja toodud selliseid uusi asjaolusid, mida ei saanud vastustaja välja tuua kaevandamisloa väljaandmise menetluses. Kui maasihtotstarve on vastuolus valla üldplaneeringuga, on võimalik üldplaneeringut muuta. Riigikohtu halduskolleegium on 15.10.2013 lahendis nr 3-3-1-35-13 märkinud, et MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga (p 19). MaaPS § 34 loetleb juhud, millal saab kaevandamisloa andmisest keelduda. Kui vastuolu planeeringuga ei saa olla kaevandamisloa andmise takistuseks, siis puudub alus ka järelduseks, et planeering saab olla sihtostarbe muutmata jätmise aluseks.
41.
Vaidlusaluses korralduses on vastustaja põhjendanud sihtotarbe muutmise keeldumist ka tulenevalt kaevandamise negatiivsest mõjust elukeskkonnale ja suurenevast koormusest kohalikele teedele. Kohus nõustub ka siin kaebaja ja kaasatud isikute seisukohtadega, et vastustaja esitab antud menetluses seisukohti, mis oleksid tulnud esitada kaevandamisloa menetluses. MaaPS § 27 tulenevalt kuulus kaevandamisloa läbivaatamisel hindamisele ka keskkonnanõuded. Nii näeb MaaPS § 27 lg 2 ette, et kaevandamisloa taotluse seletuskiri peab sisaldama andmeid maardla, kaevandatava tehnoloogia ja kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimaliku ulatuse kohta. Vastustaja seisukohad kaevandamise mõjudest elukeskkonnale võivad olla olulised kaevandamisloa väljaandmise otsustamisel, kuid mitte maa sihtotstarbe määramisel. Ka asjaolud, kas karjääri avamine avaldab vallale mingeid negatiivseid või positiivseid mõjusid, ei saa olla aluseks maa sihtostarbe määramise menetluses, vaid said olla olulised kaevandamisloa menetluses.
42.
Arvestades eeltoodut kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud Haaslava Vallavalitsuse 4.septembri 2014 korralduse nr 154. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p-ga 11. Haaslava Vallavalitsus on Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmata jätmist motiveerinud sihtotstarbe määramise menetlusse mittepuutuvate põhjendustega. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud korralduses on vallavalitsus jätnud muutmata Metsa katastriüksuse sihtotstarbe, kuid sisuliselt puudus sel ajal Metsa katastriüksusel sihtotstarve, mille muutmisest keelduti. RMK taotles kahele jagamise tulemusena tekkivale katastriüksusele maa sihtotarbe määramist. Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 31 määrati Metsa katatsriüksusele sihtotarbeks maatulundusmaa, kuid vastav otsus Metsa katastriüksuse puhul oli halduskohtu 14.02.2014 jõustunud otsusega tühistatud.
II
43.
Kaebaja on lisaks tühistamisnõudele esitanud ka kohustamisnõude ning taotlenud Haaslava Vallavalitsuse kohustamist muutma Haaslava vallas, Paluküla külas Metsa katastriüksuse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. Alternatiivnõudena on taotletud Haaslava Vallavalitsuse uue otsuse tegemise kohustamist. Kohus on seisukohal, et kuna vastustaja diskretsioon maa sihtotstarbe määramisel antud asjas ei ole redutseeritud nullini, nii nagu märkis kohus ka haldusasjas nr 3-13-1520, ei ole võimalik kohtul teha vastustajale kohustuseks määrata Metsa katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa. Kohus saab kohustada vastustajat tegema uue otsuse Metsa katastriüksusele sihtotstarbe määramisel. Kohus osundab, et juba haldusasjas nr 3-13-1520 märkis kohus, et sisuliselt
11
on tegemist mäeeraldisega ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab olla ainult mäetööstusmaa. Vastustaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et ka käesoleva asja menetlus ja järeldused annavad kinnitust, et Metsa katastriüksuse sihtotstarve saab olla mäetööstusmaa, mitte maatulundusmaa.
III
44.
HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab kaebuse tervikuna, seega peab menetluskulu kandma vastustaja. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulu kokku summas 3850 eurot, sellest riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 3835 eurot. Menetluskulud on kaebaja poolt kantud. Vastustaja peab kaebaja kulusid osaliselt põhjendamatuteks. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga.
Kokku on kaebaja taotluse järgi kulutatud õigusabile 24 tundi ja 35 minutit, tunni hind ilma käibemaksuta 130 eurot. Kohtule esitatud arve nr 201409070 juurde kuuluva spetsifikatsiooni järgi on kaebaja tegevusteks teiste hulgas olnud: 15.08.2014 päringu koostamine Haaslava VV-le 30 m, 02.09.2014 taotluse koostamine Tartu Halduskohtule 2 h 05 m, 03.09.2014 vastuse koostamine Haaslava Vallavalitsuse 01.09.2014 kirjale, taotluse edastamine Tartu halduskohtule 30 m. Kohus nõustub vastustajaga, et need tegevused ei ole seotud antud haldusasjaga. Vaidlustatud korraldus anti välja 04.09.2014.a. Kaebaja nimetatud tegevused on tehtud kas haldusmenetluses või on seotud haldusasja nr 3-13-1520 menetlusega (kaebaja taotlus Haaslava Vallavalitsuse trahvimiseks). Seega jääb arve nr 201409070 osas arvestamisele aeg 12 tundi ja 30 minutit, lisaks arve nr 201502018 osas 9 tundi, kokku seega 21 tundi ja 30 m. Kohus nõustub osaliselt vastusajaga ka selles osas, et põhjendamatult suur aeg on näidatud kaebuse koostamisele ja kokkuvõtvate seisukohtade koostamisele aja osas. Kohus arvestab siin seda, et samade menetlusosaliste vahel samas asjas on läbitud kohtumenetlus, vaidlus on sisuliselt sama. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks antud asjas tuleb lugeda kokku 15 tundi. Arvestades arvetel märgitud tunnitasu (159 eurot) ja käibemaksu, kuulub kaebajale hüvitamisele õigusabikulu summas 2340 eurot, lisaks riigilõiv 15 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 05. jaanuar 2016.a otsusega.
RESOLUTSIOON
1.
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.03.2015. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
12
2. Mõista Haaslava vallalt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot.
Tartu Ringkonnakohtu 05. jaanuari 2016.a otsuse põhjendusi on muudetud Riigikohtu 18. oktoober 2016.a otsusega.
RESOLUTSIOON
1.
Jätta Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52296 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 2. Mõista Haaslava Vallavalitsuselt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 780 eurot. 3. Arvata kautsjon riigituludesse.