3-13-2370/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2370

Haldusasi

OS kaebus Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013

otsuse nr 134 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: OS, esindaja adv Ivo Kallas

Vastustaja: Hiiu vald, esindaja Georg Linkov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. septembri

2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2370 muutmata.

2. Jätta OS taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Hiiu vallalt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt 13. aprillil 2015 (HKMS

§ 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-13-2370

2(5)

1. 10.02.2012 algatas Kõrgessaare Vallavalitsus Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala

detailplaneeringu koostamise maaüksuse jaotamise, ehitusõiguse määramise ja Kõrgessaare

valla üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni muutmise eesmärgil ning kinnitas

lähteülesande. Detailplaneering võeti vastu 24.05.2013. Planeeringu avaliku väljapaneku

käigus esitas Kõrgessaare valla (hiljem Hiiu vald) Kalana küla Ristna kinnistu (katastriüksuse

tunnus 39201:001:0284) omanik OS planeeringulahendusele vastuväited. Hiiu maavanem kiitis

planeeringu 30.09.2013 heaks.

2. Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsusega nr 134 kehtestati Ristna tuletorni

lähiümbruse maa-ala detailplaneering.

Planeeringuga jagati Ristna tuletorni maaüksus kaheks uueks maaüksuseks, nähti ette

planeeringualal hoonestusõigus ja kinnisasjade sihtotstarbed, juurdepääsuteed, keelati

piirdeaedade rajamine jms. Muu hulgas nähti ette Ristna kinnistule juurdepääs senise

juurdepääsutee asemel Ristna tuletorni ülevaataja elamu põhjaküljelt mööda Putkaste metskond

3 ja Sireeni kinnistut, nii et tee siseneb Ristna kinnistule kinnistu lääneküljelt senise idakülje

asemel.

3. OS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsuse

nr 134 tühistamiseks.

3.1. 03.03.2011 vastuses taotlustele on kohalik omavalitsus leidnud, et otstarbekas on rajada

juurdepääs üle Ristna tuletorni kinnistu. Kaebaja samasisuline ettepanek detailplaneeringu

avalikul väljapanekul jäeti aga arvesse võtmata ning leiti, et väljakujunenud juurdepääsutee

asemel tuleks juurdepääs tagada üle Putkaste metskond 3 ja Sireeni maaüksuse.

3.2. Lisaks ei näe kehtestatud detailplaneering ette juurdepääsutee konkreetset asukohta kuni

Ristna kinnistu piirini. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 4 kohaselt tuleb kinnisasjale

tagada otstarbekas juurdepääs. Planeeringuga määratud juurdepääs kaebaja arvates otstarbekas

ei ole.

3.3. Kohalik omavalitsus ei ole õigesti kaalunud avalikke huve.

4. Hiiu vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt oli planeeringuala juhtfunktsioon transpordi- ja

sotsiaalmaa. Planeeringuala tegelik maakasutus ei vastanud üldplaneeringu kohasele

juhtfunktsioonile, kuna osaliselt olid olemasolevates hoonetes eluruumid, osaliselt kauban-

dus-, toitlustus- ja teenindusruumid, ega arengudokumentides toodud kasutusele. Tehnoloogia

arengu tõttu puudus vajadus kogu maa-ala kasutada Ristna tuletorni töö tagamiseks. Seega

soovis kohalik omavalitsus kaevatava detailplaneeringuga muuta kehtivat üldplaneeringut.

4.2. Detailplaneeringuga määratud juurdepääsu lahendus arvestab asjaoluga, et olemasolev

teedevõrgustik Ristna ja Ristna tuletorni maaüksusel kujunes perioodil, mil kõik planeeringuala

hooned olid tervikliku kompleksina kasutuses tuletorni teenindamiseks. Ristna maaüksus

erastati ning eraldati kompleksist ja see läks eraomandisse. Detailplaneeringuga toimub

täiendav Ristna tuletorni maaüksuse jaotamine ning tekkival Ülevaataja kinnistu omanikul on

samasugused õigused oma kinnisasja terviklikuks kasutamiseks nagu teistel planeeringuala

kinnisasja omanikel. Kõrgessaare valla arengukava 2012-2020 näeb ette Ristna tuletorni

piirkonna arendamise ja selle hoonetekompleksi tervikliku korrastamise ning kaasaegseid

teenuseid pakkuva kompleksina kasutusele võtmise.

4.3. Ristna kinnistuni on avalikult kasutatavalt teelt detailplaneeringuga tagatud juurdepääs üle

Putkaste metskond 3 ja Sireeni maaüksuse. Detailplaneeringu joonisel on märgitud

3-13-2370

3(5)

juurdepääsutee ja juurdepääsu täpne asukoht. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud

täpsemad teede ja liikluskorralduse nõuded. Samuti on tagatud kaebaja kinnistule juurdepääs

planeeringukohase juurdepääsu laiendamise ja korrastamise ajaks üle planeeritava Ülevaataja

kinnistu. Vastustaja on arvestanud Muinsuskaitseameti eritingimustest tuleneva nõudega

takistada liikluse pääsemist kompleksi keskmesse.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

5.1.

Halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohus saab hinnata

üksnes seda, kas haldusorgani otstarbekuse kaalutlused ei ole ilmselgelt ebaratsionaalsed.

Planeerimisdiskretsiooni teostamisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusõigus, valla

territooriumi ja selle osaks olevate kinnistute planeerimisel tõusetuvad otstarbekuse küsimused

ei ole kohtu poolt ümberhinnatavad. Planeerimismenetluses on kaebaja vastuväitele

nõuetekohaselt vastatud ning kaebaja kinnistule on juurdepääs tagatud.

5.2.

Maavanema järelevalve tulemusena 30.09.2013 antud heakskiidust nähtub, et vastuväite

esitaja pidas juurdepääsuteed ebaotstarbekaks, kuna see on 200 m pikem seni kasutatud

juurdepääsuteest üle Ristna tuletorni kinnistu ning kulgeb ringiga. Maavanema juures toimunud

ärakuulamisel tuvastati, et detailplaneeringu kohane juurdepääsutee Ristna kinnistule kulgeb

mööda Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri ning on ühtlasi neile kinnistutele

juurdepääsuteeks. Kinnistud on vastavalt riigi ja munitsipaalomandis. Maaomanikud on

kooskõlastanud

planeeringulahenduse.

Maakorraldusseaduse

sätteid

kavandatav

planeeringulahendus maavanema arvates ei riku, kuna mõiste „otstarbekas” ei tähenda

tingimata kõige lühemat teed, vaid arvestada tuleb kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, sh

planeeritava kinnistu omaniku huvi privaatsusele, lahenduse koormavust, kinnisasja tervikliku

ja otstarbeka kasutamise võimalikkust. Maavanem leidis, et juurdepääsutee lahendust ei saa

pidada kaebaja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Kohus nõustus kõigi eeltoodud hinnangutega.

Kuigi kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid üldplaneeringu muutmiseks põhjenduste

puudumise osas, nõustus kohus maavanemaga ka selles, et üldplaneeringu muutmist

detailplaneeringuga võib pidada põhjendatuks (planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 7), kuna see

on avalikes huvides, tagades piirkonna arengut. Lisaks võimaldab see detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt restaureerida ja kasutusse võtta muinsuskaitse all olevad objektid

erasektori vahendeid kaasates.

5.3.

MaaKS § 5 lg 2 p 4 ei määratle otstarbeka juurdepääsuna lühimat võimalikku teetrassi.

Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada haldusorgani poolt kõiki tähtsust

omavaid asjaolusid arvesse võttes. Kaebajale kõige otstarbekam (kõige lühem ja odavam)

juurdepääs oleks kahtlemata läbi Ristna tuletorni kinnistu, kuid kohalik omavalitsus peab lisaks

arvestama ka planeeritava kinnistu omaniku huve ja avalikku huvi.

5.4.

Kuna maaüksusel asuvad Ristna tuletornikompleksi kuuluvad ehitismälestised, määras

Muinsuskaitseamet restaureerimiseks eritingimused. Muinsuskaitse eritingimustes tehtud

ettepanek teedevõrgu osas nägi ette, et kompleksi keskmes välditakse suuremat liiklust ja

tagatakse vajadusel juurdepääs teenindavale transpordile.

5.5.

Kaebajale kuuluvale Ristna kinnistule juurdepääsuks on ette nähtud teeservituut

Putkaste metskond 3 ja planeeritavale Sireeni kinnistule. Planeeritav juurdepääsutee on

planeeringu joonisel ära toodud ja kulgeb Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri ääres.

Samuti on märgitud juurdepääsu asukoht kaebaja kinnistu piiril. Kuna tee küsimus tuleb

kehtestatud detailplaneeringu kohaselt lahendada servituudiga, siis eeldab see kinnistute

omanike tsiviilõiguslikku kokkulepet ja kannet kinnistusraamatus. Servituuti ei määra

planeeringut

kehtestav

haldusorgan.

Servituudi

seadmise

vajaduse

äranäitamisega

detailplaneeringus on juurdepääsu tagamise kohustus kohaliku omavalitsuse poolt täidetud.

3-13-2370

4(5)

5.6.

Vastuolu haldusorgani varasema seisukohaga (kaebaja viidatud 03.03.2011 vastus)

möödunud ajavahemiku ja asjaolude muutumise tõttu ei ole. Kohalik omavalitsus pidas

juurdepääsuteed kaebaja kinnistule läbi Ristna tuletorni kinnistu otstarbekaks enne

detailplaneeringu algatamist 2012. a. Sel ajal puudusid muinsuskaitse eritingimused ja kinnistu

omaniku soov ala kruntideks jaotada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OS esitas 13.10.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna

Halduskohtu 12.09.2014 otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

6.1. Vaidlustatud haldusakti põhjendused kaebaja ettepanekute arvesse võtmata jätmisel ei ole

asjakohased. Seejuures on vastustaja menetluse kestel oma seisukohti juurdepääsutee asukoha

osas muutnud. Senise juurdepääsutee asukohast loobumine oli ekslik, sest juurdepääsutee oli

välja kujunenud.

6.2. Detailplaneeringuga ei nähta ette juurdepääsutee konkreetset asukohta kuni Ristna

kinnistu piirini. Otstarbekat juurdepääsu ei ole tagatud. Hea halduse tava kohaselt arvestab

ametnik isikute õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi. Kohalik omavalitsus peab planeeringu

menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PlanS-st tulenevaid kohustusi erinevate huvide

vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni

teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil.

7. Hiiu vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

7.1. Halduskohus ei saa ümber hinnata planeerimisdiskretsiooni osaks olevaid otstarbekuse

kaalutlusi (planeeringulahenduse otstarbekus juurdepääsutee osas) ning puudub mõistlik põhjus

pidada kaalutlusotsust juurdepääsutee lahenduse osas meelevaldseks. Mõiste „otstarbekas“ ei

tähenda tingimata kõige lühemat teed, vaid arvestada tuleb kõiki tähtsust omavaid asjaolusid.

Seda on vaidlustatud haldusaktis tehtud ning seisukohta põhjendatud.

7.2. Vastustaja seisukoht muutus seoses asjaolude muutumisega. Kuni juurdepääsuks määratud

tee laiendamise ja korrastamiseni on kaebajal võimalik kasutada senist juurdepääsu üle Ristna

tuletorni kinnistu.

7.3. Juurdepääsutee asukoht on määratletud PlanS kohaselt ning teede asukohad nähtuvad

planeeringu seletuskirjast ja jooniselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohus selgitas õigesti, et kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringu kehtestamisel

avar kaalumisruum, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda planeeringu

kehtestamise otsuse otstarbekust, vaid seda, kas diskretsiooni piire ei ole ületatud, sh kas

planeeringu kehtestamisel on arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid ning puudutatud isikute

huve kaalutud.

9. Detailplaneeringu kehtestamise otsus ei ole õigusvastane, kui planeerimismenetluse kestel

planeeringut kehtestav haldusorgan oma seisukohti muudab. Isikul ei saa tekkida õiguspärast

ootust, et planeerimismenetluse alguses väljendatud seisukohti planeeringu kehtestamise otsuse

tegemisel järgitakse. Planeerimismenetlusel puuduks eesmärk, kui haldusorgan ei saaks

menetluse kestel oma seisukohti muuta, tuginedes avalikkuse ja planeeringust huvitatud isikute

arvamustele ja ettepanekutele.

3-13-2370

5(5)

10. Ristna kinnistule juurdepääs toimus enne planeeringu kehtestamist maatüki idaservast, ent

planeeringuga nähti ette juurdepääs Ristna kinnistu lääneküljelt kohast, kus kinnistul asub

kõrghaljastus. Juurdepääsuteede asukohad ja teeservituudiga hõlmatud ala on planeeringu

joonistel (kruntimise plaan, detailplaan) ja seletuskirjas välja toodud. Olemasoleva tee

kasutamise asemel teistsuguse juurdepääsu ettenägemist ei saa pidada õigusvastaseks.

Planeeringus on, nagu halduskohus õigesti selgitas, juurdepääsutee asukoha muutmist

põhjendatud ja välja toodud argumendid, miks kaebaja huvi olemasoleva juurdepääsu

säilitamist ei peeta kaalukamaks kui planeeringuala kinnisasjade omanike huvi ja avalikku huvi

kasutada ala nii, et transport tuletormi ümbruses oleks piiratud ja hoonete kasutamine võimalik

ilma nende juures toimuva mootorsõidukite liikluseta. Sellest, et kaebajal tuleb kinnistu siseselt

juurdepääsuteed ümber ehitada, ei saa järeldada, et vastustaja kaalutlusotsus on õigusvastane.

PlanS § 9 lg 1 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks. PlanS § 9 lg 2 p-

de 4 ja 13 alusel saab seejuures kindlaks määrata ka rajatavad juurdepääsuteed ja näidata

vajalike servituutide asukohad.

11. Kuigi detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole selgitatud põhilisi kaalutlusi, miks

planeering sellisel kujul kehtestatakse, on planeerimisotsuse sisu planeeringu seletuskirjast ja

joonistelt selgesti arusaadav. Kaalutlused, miks kaebaja kinnistule juurdepääsu muudetakse, on

välja toodud muinsuskaitse eritingimustes. Planeeringu dokumentatsioonist nähtub, et

vallavolikogu pidas just muinsuskaitse eritingimuste nõudeid kaalukaks põhjuseks, miks Ristna

kinnistule juurdepääsu muuta.

12. Vähem kui 200 m võrra juurdepääsutee pikenemine ei ole kinnistute paiknemist arvestades

sedavõrd suur muudatus, et pidada planeeringulahendust kaebaja huve ebaproportsionaalselt

kahjustavaks.

13. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS

§ 108 lg 1 alusel tuleb jätta apellandi menetluskulud – riigilõiv 15 € – tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellandilt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe