4-15-1443/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.

märtsil 2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1443 Kohtunik Deniss Minzatov kirjalikus menetluses Väärteoasi M.L-i kaebus PPA Ida prefektuuri 14.11.2014 otsus

ele väärteoasjas nr 2440,14,006708 Kaebuse esitaja M.L, isikukood xxx, elukoht xxx RESOLUTSIOON juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1, kohus M Ä Ä R A S: Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja M.L kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.11.2014 2440,14,006708 otsusele väärteoasjas nr läbi vaatamata kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu.

Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teadasaamisest.

ASJAOLUD

M.L esitas 5.03.2015 Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri

14.11.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,006708, milles palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, tühistada nimetatud kohtuvälise menetluse otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus.

M.L viitab oma kaebuses, et iga toimunud liiklusõnnetuse xxx Axxx Mxxx pealtnägijaks. Kohale tuli ka avariipolitseinik, kes tegi kohapeal fotosid ja mõõtmised, aga ei koostanud mingeid dokumente. M.L suhtes tehti ka alkotest, mis ei näidanud alkoholi sisaldust, tal lasti minema ning sellega pidas M.L sündmust ammendatuks. Kuid 24.10.2014 allkirjastamiseks tuli tema juurde politseitöötaja, kutsus politseiautosse, kus esitas õiguste ja kohustuste blanketi ning ütles, et teda tuleb nüüd seoses liiklusõnnetusega üle kuulata. M.L kirjutas õiguste ja kohustuste blanketile alla, kuid pärast seda lahkus politseisõidukist, kuna ei pidanud ennast liiklusõnnetusega seotud olevaks. M.L väidab, et tema juuresolekul ei koostatud politseiautos ei ülekuulamise protokolli ega väärteoprotokolli. Seega väidab M.L , et ei olnud tema suhtes alustatud väärteomenetlusest teadlik. 29.01.2015 sai M.L kirja Jõhvi vallavalitsuselt, millest teatati, et temalt võetakse ära takso teenuse osutamise õigus seoses väärteokaristusega 10.12.2014 liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Alles siis läks M.L politseisse, kus sai kätte kohtuvälise menetleja 14.11.2014 otsuse ja väärteomaterjalide koopiad.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse põhjendustega ja väärteoasja materjalidega, leiab, et M.L taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Ida prefektuuri 14.11.2014 otsuses

on märgitud, et kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 9.12 äärteotoimiku materjalides .2014. V olevast 24.10.2014

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et M.L keeldus ütluste andmisest ja protokolli allkirjastamast. V s nr AB1254651 on ka äärteoprotokolli märge, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.11.2014.

Samast protokollist nähtub, et menetlusalune isik on keeldunud väärteoprotokolli allkirjastamast. Samuti on toimiku materjalides olemas leht menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, kus vastavas lahtris („Menetlusaluse isiku õigustega olen tutvunud“, vene keeles) on käsitsi kirjutatud nimi „M.L“ ja allkiri, mis visuaalselt on sarnane M.L allkirjaga tema kaebuses.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et M.L oli teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest. M.L kinnitab oma kaebuses ka seda, et peale õiguste lehele allkirja andmist lahkus ta politseisõidukist, kuna ei pidanud ennast süüdlaseks ja pidas politseitöötajate käitumist tema „terroriseerimiseks“ (kaebuse sõnastus). Kohus leiab, et menetlusalusele isikule oli tagatud nii ütluste andmise õigus, kui ka õigus tutvuda tema suhtes tehtava lahendiga, mida M.L on otsustanud jätta realiseerimata.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg

2 p-de 1 ja 2 järgi kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.

Kohus ei tuvasta antud juhul KrMS § 172 lg 2 p dest 1 või 2 tulenevaid asjaolusid. M.L -

ei tugine kaebetähtaja ennistamise osas oma äraolekule. Samuti puudub kohtu arvates muu mõjuv põhjus M.L poolt kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka - - isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm 3-1-1-5-07, p 6 ja varasemad). Kaebuse põhjendustest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohtu arvates ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et M.L keeldus tema suhtes koostatava ülekuulamise protokollile ja väärteoprotokollile alla kirjutamast ja ütluste andmast.

V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui kaebus on esitatud pärast § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohtunik on jätnud tähtaja V™S

ennistamata. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mittemõjuval põhjusel ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna kohus ei ennista kaebuse esitamise tähtaega ning kaebus on esitatud tähtaja mööda lastes tuleb jätta kaebus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik