3-15-526/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-526 Määruse kuupäev 13.03.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot seonduvalt 25.02.2015 toimunud läbiotsimisega

Resolutsioon 1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid A.M. keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll; 2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-15-526; 3. Määrus saata kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 04.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Taotlusena“ pealkirjastatud kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot. Kaebaja märgib, et ta on läbinud kohtueelse menetluse, kuna ta sai vanglalt 02.03.2015 vastuse nr 1-13/34-2. Hüvitist nõuab ta 1000 eurot seoses sellega, et 25.02.2015 kell 13.15-13.45 toimus kambris nr 381 läbiotsimine, kus läbiotsimist teostavad isikud ei kasutanud ühekordseid kindaid ning kaebaja pidi pärast läbiotsimist koos kambrikaaslasega teki seest välja kukkunud koerakarvad kokku korjama. Kaebaja hinnangul on selline olukord antisanitaarne ning vangla peaks hüvitama kahju seoses tervise kahjustamisega ning au ja väärikuse solvamisega. Kaebuse juurde on A. M. lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelse kahju hüvitamise nõude, mis oli vanglas registreeritud 27.02.2015 nr-ga 1-13/34-1. Samuti on A. M. lisanud kaebusele asitõenditena väidetavalt koeralt pärinevad karvad, millele ta palub kohtul teha ka ekspertiisi. A. M. on esitanud koos kaebusega riigilõivust vabastamise taotluse, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid ja puuduvad sissetulekud.

2 Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

3. Tartu Vangla teatas 11.03.2015 vastusena kohtunõudele, et kaebaja esitas 26.02.2015 vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti numbriga 1-13/34-1. Samuti edastas vangla kohtule Tartu Vangla 02.03.2015 otsuse nr 1-13/34-2 A. M. kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmise ja tagastamise kohta. Otsuses viidatakse Eesti Vabariigi põhiseadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlus esitada eesti keeles või tõlkida enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. 26.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/34-1 tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lgst 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelse dokumendi otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelse dokumendi vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumendi tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid taotluse tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud

3 vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14- 56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 02.03.2015 otsusega nr 1-13/34-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kohus selgitab lisaks, et Tartu Vangla 11.03.2015 vastusest nähtuvalt on kaebaja käesolevaks ajaks pöördunud samasisulise eestikeelse kahju hüvitamise taotlusega vangla poole. Taotlus esitati 09.03.2015 ning seda ei ole veel lahendatud ning RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg ei ole saabunud. Seega saab öelda, et kaebaja on kohtu poole pöördunud ennatlikult enne kohtueelse menetluse lõppemist ja tal tuleb ära oodata oma eestikeelsele hüvitamistaotlusele antav vastus.

6. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus hetkel läbimata, siis ei ole A. M. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus märgib, et kui kaebaja ei ole hilisemalt rahul kohtueelse menetluse tulemusega, siis on tal vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ja HKMS § 43 lg-le 2 õigus pöörduda uuesti sama nõudega kohtu poole pärast seda, kui vangla on hüvitamistaotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik