3-15-602/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-602 Kohtuasi E.P.i kaebus perearsti peale seoses vale diagnoosi määramise ja sundravile saatmisega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.P.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 12.03.2015 saabus Tartu kohtumaja Jõhvi kohtumajja E.P.i (edaspidi kaebaja) kaebus, milles selle esitaja kurtis, et perearst R. N. on määranud vale diagnoosi ja tema poolt koostatud tõendi alusel viidi nii ta ise kui tütar N.P. kiirabiga hullumajja sundravile kuigi tegelikult polnud selleks alust ja põhjust. Lisaks märkis kaebaja ära arsti vaenuliku, subjektiivse, negatiivse ja lohaka suhtumise vastuvõttudel. Ta palus, et kohus uuriks kaebust ja istungist võtaks osa riigiadvokaat. Riigi õigusabi saamiseks vormistatud taotluses täpsustas ta oma taotlust märkides oma sooviks, et perearsti suhtes võetaks tarvitusele abinõud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ning ei esine alust selle tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohustab kaebuse määrusega selle esitajale tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt on haldusaktiks ja toiminguks, mille peale võib kohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping sama seaduse § 95 tähenduses ning haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Tervishoiuteenuse osutamine ei ole mitte avalik-õiguslik vaid eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning muud vastavad valdkonnaseadused ja nende alusel antud õigusaktid. Kuna patsiendile diagnoosi määramine ning sundravi vajaduse kohta informatsiooni väljastamine ja tõendite koostamine on tervishoiuteenuse osadeks, ei ole nendega seonduva tegevuse õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses.

4. Eeltoodud järelduste kohaselt ei ole Tartu Halduskohtul õigust kaebust lahendada ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel tagastama. Kaebuse tagastamisest tulenevalt jääb läbi vaatamata ka riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlus. Kaebajal on oma perearsti tegevust võimalik vaidlustada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis või elukohajärgses maakohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane