Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-15-519/8 AI generated

3-15-519/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-15-519/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Vabastada M.L. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumisest. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Legislator headnote

AI generated

3-15-519/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: M.L. esitas 03.03.2015.a Tallinna Vanglale vaide nõudega lubada tal kaaluda toidu sees olevat lihakogust. Samal päeval esitas M.L. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Tallinna Vanglat lubama tal kaaluda toidu sees olevat lihakogust. Ühtlasi palub M.L. vabastada end riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

Keywords

AI generated
lack of standing optional or mandatory reference authorization to sue supplementary customs demand thing outside commerce special provisions for Luxembourg
AI generated
3-16-930/4
M.L. esitas 12.05.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovis kohustada Tartu Vanglat väljastama viivitamatult teave, mida kaebaja soovis 14.04.2016. a teabenõudes seoses koolinimekirjas olemisega. M. L. väitel ei avaldanud Tartu Vangla 11.05.2016. a selgitustaotluse vastuses nr 2-3/1291-2 kaebaja soovitud teavet ning ta esitas Tartu Vanglale 12.05.2016 vaide vastata konkreetselt kaebaja teabenõudele. Ühtlasi esitas M.
3-15-1723/5
07.07.2015 saabus Tallinna Halduskohtule M.L.
3-15-520/5
Vabastada M.L. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumisest. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-11-696/11
M. O. esitas 18.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingutele. Tallinna Halduskohtu 23.05.2011 määrusega jäeti M. O. kaebus käiguta. Kohus selgitas, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lõikele 14 tasuda 5-protsendiline riigilõiv summast, mille väljamõistmist taotletakse. Kohus märkis, et kaebuse esitajal tuleb tasuda 24,25 euro suurune riigilõiv.
3-11-1836/13
XXX esitas 25. juulil 2011. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Harku ja Murru Vanglalt talle välja mõista 1000 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud Murru Vangla XXX 28. oktoobril 2010. a õigusvastaselt teha vangla kauplusest sisseoste. Selle tõttu tundis XXX end alandatuna ning pidi teistelt kinnipeetavatelt toiduaineid kerjama, et enda teed ja putru magusamaks teha. Koos kaebusega esitas XXX taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-15-519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-519

Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks lubada kaaluda toidu sees olevat lihakogust Menetlustoimingud Menetlusabi taotluse lahendamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.L. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumisest.

2. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. esitas 03.03.2015.a Tallinna Vanglale vaide nõudega lubada tal kaaluda toidu sees olevat lihakogust. Samal päeval esitas M.L. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Tallinna Vanglat lubama tal kaaluda toidu sees olevat lihakogust. Ühtlasi palub M.L. vabastada end riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd M.L. on esitanud Tallinna Vangla direktorile vaide, on esitatud taotlus lubatav.

3. M.L. on esitanud taotluse enda vabastamisest riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

Taotlusele lisatud K-Raha väljavõttest nähtuvalt on M.L.l vabu vahendeid 03.03.2015.a hetke seisuga 0 eurot. Tema sissetulek kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 52 eurot. Mahaarvatavatest kulutustest moodustab kinnipidamine nõuete fondi 26 eurot ja vabanemisfondi 10,4 eurot. Seega on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 7,8 eurot. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ning teadaolevalt ei ole tal muud vara, mille arvelt tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud 15 euro suurust riigilõivu. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja taotlus tuleb HKMS § 110 lg

1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.

4. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vaidemenetluse ajal eeldab, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2014.a määrus nr 3-14-51942). Kohus leiab, et toidu sees oleva liha kaalumisvõimaluse puudumisest ei saa M.L.le tuleneda kahjulikke tagajärgi, mis tingiksid tema soovitud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise juba enne vaide läbivaatamist. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei kaalu kohus, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vaide perspektiivi või avalikku või kolmandate isikute huvisid arvestades põhjendatud. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys