2-15-1289/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-1289

Tsiviilasi

AS Reinsalu Auto hagi Sangla Turvas AS vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 06. veebruari 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Reinsalu Auto määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): AS Reinsalu Auto

(registrikood: 10288491), esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Vastustaja (kostja): Sangla Turvas AS (registrikood:

10148132), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Reinsalu Auto määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 6. veebruari 2015.a

määrus, millega maakohus rahuldas Sangla Turvas AS-i

määruskaebuse, tühistas maakohtu 28. jaanuari 2015.a

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja seadis

hagi tagamise korras AS-ile Sangla Turvas kuuluvatele

kinnistutele kohtulikud hüpoteegid AS-i Reinsalu Auto

kasuks.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. AS Reinsalu Auto (määruskaebuse esitaja, hageja) esitas 27. jaanuaril 2015 Tartu Maakohtule

hagi Sangla Turvas AS-i (vastustaja, kostja) vastu 194 926,72 euro väljamõistmiseks. Samuti

esitas hageja hagi tagamise avalduse. 28. jaanuari 2015 määrusega rahuldas kohus hageja hagi

tagamise taotluse ja arestis kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 194 926,72 euro

ulatuses hageja kasuks.

2. Kostja esitas määruskaebuse 28. jaanuari 2015 määruse peale, paludes tühistada hagi tagamise

täies ulatuses ja vabastada kostja rahalised vahendid aresti alt. Alternatiivselt palus kostja

asendada hagi tagamise abinõu ja seada kostja kinnisasjadele hageja kasuks kohtulikud

hüpoteegid. Kostja leiab, et hagi tagamine ei ole kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik, sest

pole alust arvata, et tagamata jätmine võiks kohtuotsuse täitmist raskendada või seda võimatuks

teha. Samuti on kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustatud.

Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Hagi tagamine on põhjendatud ja vajalik,

peale kontode arestimise ei ole mõistlikku alternatiivset võimalust hagi tagamiseks. Kõik kostja

kinnistud on koormatud mitmete hüpoteekidega märkimisväärsetes summades. Kostja vallasvara

on koormatud kommertspandiga. Kostja varade pantimine, maksuvõlg, kohustuste mittetäitmine

teiste võlausaldajate ees ning rahaliste vahendite nappus pangakontodel viitavad makseraskustele

ja tingivad hagi tagamise.

3. 6. veebruaril 2015 esitas kostja täpsustatud taotluse, milles palus vabastada oma kontod hageja

kasuks seatud aresti alt ning seada endale kuuluvatele kinnistutele registriosa nr-iga

XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX esimesele vabale

järjekohale kohtuliku hüpoteegi, igale kinnistule 194 926,72 euro ulatuses.

4. Hageja esitas 6. veebruaril 2015 taotluse tühistada 28. jaanuari 2015 määrus osaliselt, s.o

kostja arvelduskontode arestimises 94 927,72 euro ulatuses, ja jätta kehtima arvelduskontode

arestimine 100 000 euro ulatuses (kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses olev täiteasi nr

185/2015/153).

Kostja ei vaielnud vastu hagi tagamise osalisele tühistamisele, kuid vaidleb vastu sellele, et hagi

tagamise abinõuks jääks arvelduskontode arest.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohtu 6. veebruari 2015 määrusega rahuldati AS-i Reinsalu Auto 6. veebruari 2015

taotlus hagi tagamise osaliseks tühistamiseks ja tühistati Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015

määrusega kohaldatud AS-i Sangla Turvas arvelduskontode arestimine AS-i Reinsalu Auto

kasuks 94 927,72 euro ulatuses (p 1). Samuti rahuldati Sangla Turvas AS-i määruskaebus Tartu

Maakohtu 28. jaanuari 2015 määruse peale (p 3). Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015 määrus

tühistati (p 4) ja tühistatud osas tehti uus määrus, millega seati hagi tagamiseks AS-ile Sangla

Turvas kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid esimesele vabale järjekohale AS-i

Reinsalu Auto kasuks (p 5). Iga kinnistu kohta määrati 100 000 eurot rahasummaks, mille

maksmisel kohtu kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.

Maakohus leidis, et hagi tagamine on küll kostja majanduslikku seisundit arvestades vajalik,

kuid kohaldatud abinõu on ebaproportsionaalne. Kostjal on tegutsev ettevõte, tal on vara ja

töötajad ning toimuvad laekumised. 15. veebruaril peaks kostjale laekuma turba müügist 277 181

eurot ja samas suurusjärgus summa märtsis. Ka hageja on ise märkinud, et kostjale laekuvad

turba müügist teatud perioodide tagant suuremad summad. Kostjal on küll maksuvõlg, kuid see

on ajatatud. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades maksukorralduse seaduse § 112 lg-t 2,

tähendab see, et näitajad kostja varalise seisundi, majandusnäitajate ja varasema maksuseaduste

täitmise kohta on küllaldaselt usaldusväärsed selleks, et maksuhaldur on olnud nõus maksuvõlga

ajatama. Kostja omandis on viis kinnistut, sh ärimaad, tootmismaad ja jäätmehoidla maad, seega

on kostjal Eestis piisavalt kinnisvara. Kinnistud on koormatud hüpoteekidega, kuid esitatud

andmetest nähtuvalt on kostja oma kohustusi täitnud ning kinnistud ei ole hüpoteekide tõttu

väärtusetud. 30. aprilli 2014 (eelmise majandusaasta lõpp) seisuga oli kostjal vara kokku 6 993

292 eurot, sh käibevara väärtuses 2 469 784 eurot. Kohustusi oli kostjal 5 210 504 eurot, neist

1 799 499 pikaajalised. Kostjal on konsolideeritud omakapital 1 782 788 eurot. Ettevõte tegutseb

ja on ka varasematel aastatel tegutsenud kasumlikult.

Hageja taotletud ulatuses arvete arestimine ei jäta kostjale vahendeid igapäevaseks

majandustegevuseks ning on täielikult halvanud kostja tavapärase majandustegevuse. Kostja

majandustegevusele kaasnevad negatiivsed tagajärjed ei ole ka hageja enda huvides, sest kostja

kasumlik tegevus tähendab hagejale suuremat tõenäosust saada oma väidetav nõue täidetud.

Kostjal tuleb kanda ettevõtlusega seotud kohustusi vähemalt 217 502 eurot kuus (palgad,

tööjõumaksud, tasu elektrienergia eest, käibemaks, laenu tagasimakse ja makse kompromissi

alusel). Kontode aresti tõttu on kohustuste täitmise muutnud võimatuks, mistõttu võib kostja

äriühingu püsimajäämine tõsisesse ohtu sattuda. Seega tuleb 28. jaanuari 2015 määrus, millega

arestiti hagi tagamiseks kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes, tühistada ja teha uus

määrus, millega seada hagi tagamiseks kostjale kuuluvatele kinnistutele registriosa nr-iga

XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX kohtulikud hüpoteegid

esimesele vabale järjekohale. Kinnistute väärtus on hageja väidetava nõude tagamiseks piisav.

Lisaks ei ole hüpoteekide seadmisel jagatud nõuet erinevate kinnistute vahel, vaid igale

kinnistule on seatud hüpoteek maksimaalses taotletud ulatuses. Kohtulikud hüpoteegid tagavad

hageja nõuet, ilma et sellega seataks ohtu kostja majandustegevuse jätkumine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. AS Reinsalu Auto esitas Tartu Maakohtu 6. veebruari 2015 määruse peale määruskaebuse,

milles palus maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 3, 4 ja 5 osas. Määruskaebuse esitaja

põhjenduste kohaselt:

1) on kõik kostja kinnistud koormatud mitmete hüpoteekidega märkimisväärsetes summades ja

vastustaja vallasvara on koormatud kommertspandiga. Samuti on kostjal käibevahendite nappus.

Vastavalt AS-i Swedbank 29.01.2015.a kirjale oli vastustaja kontode jäägid arestimise hetkel

295,87 eurot ja 0 eurot. Nordea Bank Eesti filiaali 29.01.2015.a kirja kohaselt olid vastustaja

pangakontode jäägid 29.01.2015.a 9 377,40 eurot ja -1 473 200,38 eurot. Seega olid vastustaja

rahalised vahendid vähemalt 29.01.2015 seisuga tema kohustusi, sh kohustust tasuda töötajale

palkasid, riiklikke makse ja laenu tagasimakseid, arvestades vähesed ja kohustuste täitmiseks

ebapiisavad. Lisaks oli kostjal 1.11.2014 tekkinud maksuvõlg summas 57 419 eurot, mille

olemasolu ja ajatamine näitab seda, et vastustajal puudusid rahalised vahendid maksude

õigeaegseks tasumiseks ning tekkinud võlgnevuse koheseks likvideerimiseks. Samuti on kostjal

täitmata rahalisi kohustusi ka teiste võlausaldajate ees;

2) ei ole kostja arvelduskontode arestimine ebaproportsionaalne abinõu. Kostja enda esitatud

rahavoogude arvestustest nähtuvalt oleks tal piisavalt rahalisi vahendeid ka siis, kui tema

arvelduskontod oleksid hagi tagamiseks 100 000 euro ulatuses arestitud. Maakohus on vastustaja

arvelduskonto aresti tühistamisel jätnud vastustaja poolt esitatud andmed rahavoogude kohta

arvestamata. Need andmed lükkavad ümber väite, et vastustaja arvelduskontode arestimine seab

ohtu vastustaja majandustegevuse jätkumise ega jäta vastustajale vahendeid igapäevaseks

majandustegevuseks;

3) on kohus arvelduskontode arestimise tühistamisega lugenud kostja ja tema teiste

võlausaldajate õigusi ja huve hageja õigustest ja huvidest kaalukamaks. Hageja esitatud nõude

summa (põhinõue 97 463,72 eurot) on ka hageja jaoks märkimisväärne summa ning kui hagi

rahuldamise korral ei ole kohtuotsuse täitmine võimalik või on see raskendatud, sh olulist aega

nõudev, võib ohtu sattuda ka hageja majandustegevuse jätkumine;

4) ei ole kohtulike hüpoteekide seadmine vastustaja kinnistutele efektiivne hagi tagamise abinõu.

Kohtuliku hüpoteegi kui hagi tagamise abinõu tõhususe hindamisel ei oma tähtsust mitte

kinnistute arv, vaid nende väärtus ja koormatus. Kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt tagavad

kõik vastustajale kuuluvad kinnistud ühiselt Nordea Bank Eesti filiaali nõuet summas 5 176 844

eurot. Tehase kinnistu on täiendavalt koormatud kahe hüpoteegiga kogusummas 239 026 eurot.

Kaks kinnistutest, so P kinnistu ja K kinnistu, on seejuures väga väikesed ega oma nende suuruse

ja asukoha tõttu ilmselt olulist turuväärtust. Kostjal on võimalik olemasolevaid hüpoteeke

kasutades oma nõudeid panga ees ka suurendada. Arvestades vastustajale kuuluvate kinnistute

suurusi, nende sihtotstarbeid ja neid koormavate hüpoteekide kogusummat ning seda, et kostjale

kuuluvate kinnistute omandamisest huvitatud isikute ring ei ole ilmselt väga lai ja et

täitemenetluse käigus müüakse kinnistud enamasti turuväärtusest madalama hinnaga, ei ole

hagejal võimalik hagi rahuldamise korral saavutada kohtuotsuse täitmine vastustaja kinnistute

arvel. Ei ole arusaadav, millest kohus järeldab, et kinnistute väärtus on selline, et nende müügi

korral jääb pärast võlausaldajate, kelle kasuks seatud hüpoteegid asuvad määruskaebuse esitaja

kasuks seatud hüpoteekidest eespool, hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamist üle piisavalt

raha selleks, et täita määruskaebuse esitaja nõue;

5) peale arvelduskontode arestimist 100 000 euro ulatuses puuduvad muud alternatiivsed

mõistlikud võimalused hagi efektiivseks tagamiseks. Kohtulike hüpoteekide seadmisega

vastustajale kuuluvatele kinnistutele on hagi tagatud üksnes formaalselt.

7. Kostja oma vastuses määruskaebusele vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja vastuväidete kohaselt:

1) ei ole hagi tagamiseks tervikuna alust, sest 1) kostjal on Eestis piisavalt kinnisvara; 2) kostja

maksuvõlg on ajatatud; 3) kostja on oma piirkonnas tuntud, hea mainega ja paljudele inimestele

tööd pakkuv ettevõte ja tegutseb kasumlikult. Siiski jääb kostja oma kinnituse juurde, et peab

oma määruskaebust 28. jaanuari 2015 määrusele rahuldatuks ka siis, kui kohus ei tühista hagi

tagamist, vaid asendab hagi tagamise abinõu. Kostjal ei ole selles osas vastuväiteid 6. veebruari

2015 määrusele;

2) on hageja väidetav nõue tema kinnituse alusel käesolevaks ajaks 82 088,67 eurot väiksem kui

esialgu esitatud väidetav nõue, sest hageja on oma 16.02.2015 seisukohas kostja hagivastuse

kohta kinnitanud, et pooled ei ole kokku leppinud arvel näidatud viivitusintressis ning et hageja

ei pea otstarbekaks jätkata vaidlust lepingulise viivise nõudmiseks. Hageja väidetav nõue oli

06.02.2015 määruse tegemise seisuga esitatud hageja nõuet arvestades ca 9 korda väiksem kui

kostja omakapital; käesoleval hetkel hageja poolt väidetav nõue on aga ca 16 korda ning üle 1,6

miljoni euro võrra väiksem kui kostja omakapital ehk kostja ettevõtte puhasväärtus. Kostja leiab,

et selliste näitajate puhul õigustaksid hagi tagamist üksnes äärmiselt erandlikud asjaolusid,

milliseid hageja esile toonud ei ole;

3) on vara pantimine majandustegevuses tavapärane ega põhista iseenesest hagi tagamise

vajadust. Kõigi pandiga tagatud kohustuste summa enam kui 1,7 miljoni euro võrra väiksem kui

pantide kogusumma. Hageja ei ole tõendanud, et hüpoteekide ja kommertspandiga koormamise

tõttu oleksid kinnistud väärtusetud;

4) on ekslikud hageja väited kostjal käibevahendite nappuse kohta. Kostja on juba 06. veebruari

2015 menetlusdokumendis selgitanud, et 06.02.2015 seisuga on tal vabu käibevahendeid

summas 137 678,58 eurot, s.o rohkem kui praegu hageja poolt väidetav nõue. Kostja on

selgitanud, et miinusmärgiga arvelduskonto saldo tähistab arvelduskrediidi limiiti, mille suurus

on X eurot. Kui kostja praegu oma tegevuse lõpetaks, vara müüks ja kõik kohustused

ennetähtaegselt täidaks, jääks alles üle X miljoni euro vaba raha;

5) ei ole kostja käitumine andnud alust hagi tagamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt enne

kohtusse pöördumist vaidlusaluse summa tasumist;

6) on pangakontode arestimine ebaproportsionaalne meede ning alternatiivina on olemas

võimalus hüpoteekide seadmiseks. Kostja vajab oma majandustegevuse normaalseks jätkamiseks

arvelduskontodel olevaid ja sinna laekuvaid vahendeid täies mahus ning arvelduskontode arest

kahjustab kostjat ebaproportsionaalselt;

7) ei esine mõjuvaid põhjuseid, miks peaks hageja väidetav nõue olema tagatud arvelduskontode

arestiga ning miks peaksid seeläbi kostja ülejäänud võlausaldajad olema asetatud halvemasse

positsiooni. Kohus on hagi tagamise meetme valikul piisaval määral arvestanud ka hageja huve;

8) on nõude suurus põhjustatud hageja enda tegevusest. Hageja jätkas 2012. aastal kostjale

mitmekümnete tuhandete eurode ulatuses tarnete tegemist, olgugi et kostja hageja varasemaid

arveid tasunud ei olnud. See on kinnitus sellest, et poolte vaheline kokkulepe nägi ette kauba eest

tasumist pärast selle tarbimist, mitte hageja poolt esitatud arvetel näidatud tingimustel, ning et

sellest lähtuvalt hagejal tema poolt esitatud ulatuses nõuet tegelikult ei olegi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu tuleb

jätta see muutmata ja AS Reinsalu Auto määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega esialgselt kohaldatud arvelduskontode aresti

asendamisel kohtulike hüpoteekidega, mille kohaselt on alust pidada kostja arvelduskontode

arestimist kostja varalist seisundit ja muid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ning

kostjale kuuluvate kinnistute koormamine kohtulike hüpoteekidega on käesolevas asjas kohane

hagi tagamise abinõu. TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu

põhjendusi.

9. Riigikohus on oma praktikas (nt tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 p 16) korduvalt selgitanud, et

suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel

eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku

hüpoteeki). Konto võiks arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja

hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele.

Käesoleval juhul saab kostja kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist lugeda mõistlikuks

alternatiiviks. Kostja on esile toonud, et tegemist on tema majandustegevusega seotud

kinnisasjadega (ärimaad, tootmismaad, jäätmehoidla maad). Kohtule esitatud materjalidest

nähtuvalt on kostja tegutsenud varasematel aastatel ja tegutseb ka käesoleval ajal kasumlikult,

mis annab alust arvata, et kinnistutel on piisav väärtus tagamaks hageja võimalikku nõuet ka

vaatamata neid juba koormavatele hüpoteekidele.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja piisavalt põhistanud, et kostja arvelduskontode

arestimata jätmisega kaasneks oluline oht kohtulahendi täitmisele. Ainuüksi esitatud nõude

suurus (mis omakorda seoses viivise määra kohta käesolevaks ajaks esitatud seisukohtadega

tõenäoliselt märkimisväärses ulatuses väheneb) ei ole piisav asumaks seisukohale, et tagamata

jätmise korral oleks kohtulahendi täitmine olulisel määral ohustatud. Tulenevalt Riigikohtu

praktikast on äriühingu käibevahendite suureulatuslik arestimine hagi tagamise eesmärgil

lubatav, kui kohtule põhistatakse, et kohtulahendi täitmisele esineb oluline oht lisaks sellele, et

nõue iseenesest on suur.

11. Õiged on maakohtu põhjendused, mille kohaselt äriühingu arvelduskontode arestimine

100 000 euro ulatuses on ebaproportsionaalselt koormav ja äriühingu majandustegevust halvav.

Kontode arestimiseks ei anna iseenesest alust asjaolu, et hageja esitatud andmetel oli kostja

pangakontodel 2015.a jaanuari lõpu seisuga kokku reaalseid rahalisi vahendeid alla 10 000 euro

ulatuses. Kostja on selgitanud oma majandustegevuse ja ostjatelt laekuvate maksete teatavat

sesoonsust ning asjaolu, et jooksvate kulude katteks kasutab ta arvelduskrediiti, mida saab

pidada majandustegevuses pigem tavapäraseks.

Kostja arvelduskontode arestimise aluseks ei ole ka määruskaebuses viidatav asjaolu, mille

kohaselt on kostja ise kinnitanud endal piisavate käibevahendite olemasolu ka sel juhul, kui

kontod oleksid hagi tagamiseks 100 000 euro ulatuses arestitud. Nimetatud asjaolu ei väljenda

riski, et kontode arestimata jätmise korral oleks oluliselt ohustatud asjas tehtava võimaliku

kohtulahendi täitmine.

12. Esiletoodud asjaoludel puudub alus pidada kostjat majandusraskustes olevaks äriühinguks,

kellel esineb teadaolevalt probleeme oma varaliste kohustuste täitmisel. Kostjal on küll

maksuvõlg, kuid see on ajatatud ning puuduvad andmed, nagu ei täidaks kostja maksuvõla

tasumise ajakava või ei tasuks ajakava kehtivusperioodil tähtaegselt jooksvaid makse.

Samuti ei ole hageja viidanud asjaoludele, mille kohaselt hoiduks kostja pahatahtlikult kõrvale

oma kohustuste täitmisest või oleks asunud vähendama oma vara eesmärgiga hoida kõrvale

hagejale võlgnetava kohustuse täitmisest, juhul kui selle kohustuse olemasolu leiab

hagimenetluses kinnitust. Seejuures puudub ka alus arvata, et kostja kasutaks hageja huvide

kahjustamise eesmärgil võimalust suurendada oma kohustusi panga ees.

13. Hagi tagamise otsustamisel ja abinõu valikul tuleb kohtul kaaluda nii hageja kui kostja huve.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda nõuetekohaselt teinud. Muuhulgas väljendavad

kohtumääruse põhjendused ka kaalutlust, mille kohaselt kostja majandustegevuse seiskamine

kahjustaks tõenäoliselt ka hageja enda huve ning just kostja seni kasumliku tegevuse jätkamine

suurendab võimalusi saada hageja nõue hagi rahuldamise korral täidetud.

Nõustudes ka ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/