1-12-1408/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-1408

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 19. veebruari 2015

määrus Mati Ülperi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mati Ülper, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 19. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Mati Ülperi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 13.03.2012 otsusega tunnistati Mati Ülper süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi

ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3

võrra ning mõisteti M. Ülperile karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja algust arvestati

alates 09.12.2011.

1.1. 13.03.2012 Tartu Maakohtu määrusega täpsustati 13.03.2012 maakohtu otsuse

resolutsiooni kolmanda lõikega, mille kohaselt KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati

M. Ülperile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.06.2004 otsusega nr 1-522/04 mõistetud

karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu 2 päeva vangistuse võrra ning mõisteti M. Ülperile

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 4 aastat 9 kuud 2 päeva vangistust.

1.2. 28.01.2015 koostati M. Ülperi suhtes Tartu Maakohtu poolt määrus seoses karistuste

ülevaatamisega ning vähendati M. Ülperile 13.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistust 1

kuu võrra ning mõisteti uueks liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Kohtumäärus

jõustus 14.02.2015.

1.3. Karistusaja algus 09.12.2011 ja karistusaja lõpp 11.08.2016 (tulenevalt maakohtu

28.01.2015 määrusest).

Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 19.02.2015 määrusega jäeti M. Ülper vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus leidis, et M. Ülper on täitnud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

formaalsed eeldused ehk ta on praeguse seisuga I astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära

kandnud üle kahe kolmandiku. Vaatamata sellele asus maakohus seisukohale, et M. Ülper

tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

2.2. Süüdimõistetut on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik on katseajal

pannud toime uue kuriteo. M. Ülper on vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

varasemalt vabastatud, kuid katseajal sooritas isik uue kuriteo – röövimise. Maakohus leidis,

et eelnevast järeldub, et süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist hoolimata

kriminaalhooldusele määramisest. Seega ei ole tegemist meetmega, mis hoiaks ära

süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise.

2.3. Maakohus nõustus nii vangla kui kriminaalhooldusosakonna arvamusega, et M. Ülperi

puhul esineb uue kuriteo toimepanemise oht. Süüdimõistetu on varem olnud riskiva,

hoolimatu ja impulsiivse käitumislaadiga isik, kellel on olnud kalduvus vägivalla

ärakasutamisele. Samuti on süüdimõistetu hasartmängusõltlane, tal puudub vabanemisel

kindel elukoht ja tal on suured võlakohustused – rohkem kui 12 000 eurot. Suur tõenäosus

uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui tema

majanduslik olukord on kehvapoolne. Vangla on pidanud süüdimõistetut ohtlikuks

avalikkusele.

2.4. M. Ülperit on korduvalt karistatud vanglas distsiplinaarkorras. Maakohus asus

seisukohale, et seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes suutnud

käituda õiguskuulekalt ja omab praegu veel kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Korduvalt

kohaldatud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea

süüdimõistetu oluliseks ning seetõttu on üsna reaalne, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka

vabaduses kehtestatud reegleid ega alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise üheks oluliseks

eelduseks on distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega on süüdimõistetu puhul antud eeldus

täitmata. Maakohus tõdes, et on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabaduses oma varasemat

elustiili, on endiselt olemas ning pole välistatud, et vabaduses võib ta panna toime uue

kuriteo.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Ülper, kes palub tühistada Tartu

Maakohtu 19.02.2015 kohtumääruse. Kaebuse esitaja toob välja, et ta on vangistuse ajal

tegelenud oma probleemidega, läbides sotsiaalprogramme, mis on aidanud lahendada ka tema

sõltuvusprobleeme. Lisaks võtab ta endale lisakohustuse registreerida kasiino keeld, et tal ei

tekiks tagasilööke. Kasiino keeld garanteerib kasiinodesse sisenemise keelu. M. Ülper märgib,

et tuleks arvestada, et vangla ja kriminaalhooldus toetavad tema ennetähtaegset vabastamist.

M. Ülperil on olemas vabanedes kindel elukoht Sõpruse 1-19, Valga.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et M. Ülperi tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud

põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib

vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu M. Ülperi määruskaebuses esitatud

asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Ülperi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et M. Ülperil on vabaduses olemas kindel

elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogramme ning isikul on soov oma senist elu muuta. Siiski

leiab ringkonnakohus, samaselt maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad

üles M. Ülperi vabastamist toetavad asjaolud.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb M. Ülperi tingimisi

enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige süüdlase isikut, kuriteo toimepanemise

asjaolusid, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetut on

varasemalt korduvalt karistatud. Asjaolu, et M. Ülperi poolt toimepandud kuritegude

dünaamika on jäänud samaks, näitab, et varasemad karistused ei ole isiku käitumist muutnud,

mistõttu oleks käesoleval hetkel, isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine

ennatlik. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et M. Ülperi puhul on karistuse eesmärgid

saavutatud ning kas kriminaalhooldusega on võimalik maandada M. Ülperi käitumisest

tulenevaid riske, kuna M. Ülper on varem kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo.

Isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise

eelduseks. M. Ülperil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse

asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks

distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui

süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab

vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.

8. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohtul

tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu

ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku

käitumiskontrollile vaatamata sellele, et tal on olemas kindel elukoht, tema ema on nõus teda

toetama, ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja soovib seada kasiinosse sissepääsu keeldu.

Elukoha olemasolu on vabastamise otsustamisel küll oluliseks asjaoluks, kuid arvestades M.

Ülperi varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole tema vabastamine

käesoleval hetkel põhjendatud ega võimalik, kuna isikul puudub garanteeritud töökoht. M.

Ülper on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning

isikul on võlgnevusi rohkem kui 12 000 eurot ulatuses ehk teisisõnu on oht, et süüdimõistetu

jätkab rahaliste vahendite omandamist kuritegelikul teel.

9. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei

ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel.

Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine selgelt erandiks. M. Ülperi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis

võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega

vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku

siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 19.02.2015 määrus muutmata ja M. Ülper vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk