1-14-8584/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märtsil 2015.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-8584 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi F.P

süüdistuses KarS § järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.jaanuari 2015

otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad de Süüdistatav F.P kaitsja Kristina Suvalova

Prokurör Algis Sepp

Süüdistatav

F.P , isikukood: XXX; eluvõi

asukoht: XXXXXXXX XXX XX- X XX, XXX;

kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXX U ; töökoht või õppeasutus: AS; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Kristina Suvalova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 09.jaanuari 2015.a otsus F.P suhtes osas, millega kohustati tasuma 2015 aasta lõpuks elatisvõlgnevuse osaliselt, vähemalt 2 euro suuruses summas ja otsima omale 3 kuu htuotsuse kuulutamisest möödumisel ko ametlik töökoht.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

F.P kaitsja Kristina Suvalova

riigi õigusabi eest makstud tasu (nelikümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.

F.P süüdistatakse selles, et tema hoidub kuritahtlikult kõrvale Harju

Maakohtu 31.05.2012.a otsusega tsiviilasjas 2- - ustusest, mis on

10 8164 väljamõistetud koh tasuda igakuiselt ajavahemiku 25.11.2009 kuni 31.12.2011 eest 139,01 eurot ning edasi 145 eurot kummagi lapse

XX.XX.XXXX) ja AB XX.XX.XXXX KB (sündinud (sündinud )

ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. F.P poolt elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus väljendub elatise mittemaksmises pika perioodi jooksul ning pikema perioodi jooksul ametlikult tööle mitteasumises.

Seega kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani F.P toime KarS § 169 sätestatud kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. F.P tunnistati kuud. süüdi KarS § järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. karistusaja hulka F.P KarS § 68 lg 1 alusel loeti

poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.03-27.03.2014.a ja 08.01.2015-09.01.2015 s.o. 4 Kandmata karistus 3 kuud vangistust. Kohaldati päeva.

26 päeva KarS § 74 lg 1, 3 sätteid katseajaga KarS § 75 lg 1 p 1

1 aasta 6 kuud. -6 alusel kohustati F.P

järgima katseajal kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel määrati, et F.P on kohustatud käitumiskontrolli ajal tasuma 2015 aasta lõpuks elatisevõlgnevuse osaliselt, vähemalt 2000,00 otsib omale 3 kuu möödumisel kohtuotsuse euro suuruses summas, kuulutamisest ametliku töökoha, täidab oma alaealiste la tes ülalpidamiskohustust ja ei ste suh

tarvita alkoholi. Määrati F.P

katseajaks Viru Vangla Rakvere Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS

§ 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.01.2015. Vabastati F.P kohtusaalis.

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni a F.P kaitsja Kristina süüdistatav Suvalova.

Apellant Harju Maakohtu 09.01.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-14-8584 palub tühistada osaliselt, nimelt F.P-le karistuse mõistmise osas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta F.P-le mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata

KarS § 73 alusel, määrates katseajaks üks aasta. Alternatiivselt palub apellant juhul, kui karistusest tingimisi vabastamine KarS § 74 ja § 75 alusel jääb jõusse, tühistada nõuded, nimelt kohtuotsuse punktid 5.7-5.10. 3.1 Kohtuotsusest ei Apellant leiab, et karistuse mõistmisel on rikutud materiaalõiguse norme. tulene, miks F.P suhtes tul

eb kohaldada just KarS § 74 ja 75 mitte aga KarS § 73.

F.P on varem kriminaalkorras karistamata. Kohtuistungil avaldas ta kahetsust.

Kohus ei ole usaldusväärselt põhistanud, miks isiku kahetsus ei ole usutav ning seda ei tule arvesse võtta karistuse mõistmisel. Arvestades isiku varasemat õiguskuulekat käitumist on põhjendatud ja valitseva kohtupraktikaga kooskõlas vabastada ta vangistusest tingimisi KarS § 73 alusel, määrates talle katseajaks 1 a Asjas kogutud tõenditest ei tulene, et on vajalik asta. rangema mõjutusvahendi kohaldamine, s.o allutamist käitumiskontrollile.

3.2 Samuti leiab apellant, et osa on alusetud. määratud käitumiskontrolli nõuded Nimelt pandi F.P-le kohustus tasuma 2015 aasta lõpuks elatisevõlgnevuse osaliselt, vähemalt 2000,00 euro suuruses summas (resolutiivosa p. 5.7). Selle kohustuse määramine tuleneb KarS § 75 lg 2 p heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. -st 1-

Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et antud kriminaalasjas puudub kuriteoga tekitatud kahju, sh on seda märgitud ka kohtusse saadetud süüdistusaktis. Elatise võlg on välja mõistetud tsiviilkohtumenetluse raames ning selle sissenõudmisega tegeleb kohtutäitur. Seega vastava võla tasumise kohustuse F.P-le panemine käesoleva menetluse raames on ebaseaduslik.

F.P kohustati ka otsima omale 3 kuu möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest ametliku töökoha. (resolutiivosa p. 5.8). F.P avaldas kohtuistungil, et ta asus tööle firmasse AS. Seoses sellega, et isik vigastas oma jalga, ei ole teada, kas ta jääb seal U

töötama või mitte. Kaitsja leiab, et olukorras, kus isik oli pikka aega töötu, tal puudub töö kiireks leidmiseks vajalik elukutse, ei ole vastava kohustuse panemine mõistlik, seda enam alates kohtuotsuse kuulutamisest, kuna isik vaidlustab kohtuotsust. Ametliku töökoha leidmine ei sõltu üksnes F.P-lt , seega ei saa ta olla kindel, et teda võetakse ametlikult tööle. Samas võiks nimetatud punktis olla sätestatud, et isik kas leiab endale töökohta või paneb ennast töötukassa arvele nagu see näeb ette kohtupraktika.

Kohus määras ka F.P-le kohustuse täita oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustust (resolutiivosa p. 5.9). ei ole põhjendatud seada isiku Apellant leiab, et

vabadusse jäämine (s.o käitumiskontrolli nõuete täitmine) sõltuvusse sellest, kas isiku majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita või mitte.

Ei ole põhistatud ka alkoholi mittetarvitamise kohustuse panemine (resolutiivosa p. 5.10).

Kohus ei ole vastava kohustuse määramist põhjendanud, samas ei tulene vastava kohustuse määramise vajadus ka asja tehioludest ning kogutud tõenditest.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja kaitsja apellatsiooni motiividega, asub alljärgnevale seisukohale. 5.

Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis tooduga, et maakohus on rikkunud KarS § 74 sätte kohaldamisel materiaalõiguse norme süüdistatava ning maakohtu otsusest ei tulene, miks suhtes tu 75,

. leb kohaldada just KarS § 74, § mitte aga KarS § 73 sätteid Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole KarS § 74 sätte valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud § 74 sätte KarS valiku aluseks olevaid asjaolusid. Apellatsioonis ei ole toodud ära asjaolusid, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks KarS § 74 sätte kohaldamise osas ja süüdlase suhtes KarS § 73 sätte kohaldamiseks. Kaitsja apellatsioonist tulenevalt peaks kohus arvestama, et süüdistatav kahetses kohtuistungil ning sellest tulenevalt tuleks kohaldada KarS § 73 sätteid. Kolleegium leiab, et KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid arvestab kohus karistusmäära valikul ning maakohus on üksikasjalikult selgitanud süüdistatava süü suurust (KarS § 1) mõjutavaid

56 lg

asjaolusid. Kolleegium osundab kaitsja tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikas

väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada, kuna karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Maakohtu otsusest (lk 149 pöördel) nähtub üheselt, et KarS § 74 sätte kohaldamist süüdistatava suhtes on peetud vajalikus eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades ja mõjusamaks tema allutamisega käitumiskontrollile. Samuti on maakohus arvestanud süüdistatava isikut ning on leidnud, et F.P oma väljakujunenud elustiili muutmiseks vajab kriminaalhooldaja abi, kontrolli ja järelevalvet. Maakohtu sellekohaste motiividega nõustub ka kolleegium. Arvestades süüdistatava F.P isikuomadusi ja nende avaldumist isiku käitumises enne ja pärast kuriteo toimepanemist oli maakohtu poolt süüdistatavale uue võimalus õiguskuulekas käitumiseks koos

e andmine

kr

iminaalhooldusametniku poolt osutava sotsiaalse abiga ja käitumise kontrollimisega põhjendatud ja õige. Apellatsioonis toodud asjaolu, et kuna , siis süüdistatav on varasemalt käitunud õiguskuulekalt tuleb kohaldada automaatselt ja ei tulene seadusest. Kui KarS § 73 sätteid, on ekslik

võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest on

kõrvaldatavad tõhusalt ja ainult sotsiaaltööga, siis tuleb süüdlase suhtes kohaldada kriminaalhooldust koos , olenemata sellest, ka käitumiskontrolliga s süüdistatav on varem käitunud õiguskuulekalt või mitte.

6. Kaitsja apellatsioon osas, mis puudutab maakohtu poolt alternatiivset taotlust tühistada KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustused käitumiskontrolli aja väärib osaliselt tähelepanu. l

6.1 KarS § 75 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks. Lisaks tuleb märkida, et KarS §

1 mõtte kohaselt saab kohus määrata üksnes kuriteoga t

75 lg 2 p ekitatud kahju heastamise tähtaja, kuid ei ole õigustatud määrama tekitatud kahju osalise hüvitamise kohustust. Kolleegium nõustub apellandiga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi ega kurit

eoga tekitatud kahju ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

Elatisevõlnevus iteoga tekitatud kahju ning elatisevõlgnevuse küsimused on ei ole kur

lahendatavad täitemenetluse ja tsiviilkohtumenetluse, mitte aga kriminaalkohtumenetluse korras. stuste loetelu ei ole ammendav ning Väärib märkimist, et KarS § 74 lg 2 toodud kohu sama paragrahvi lõikele 4 võib ka süüdlane ise võtta endale seaduses nimetamata kohustisi, millisel K juhul võib kohus need kohustustena ka kinnitada. äesolevas kriminaalasjas ei nähtu

,

et süüdistatav oleks võtnud enda initsiatiivil mingeid KarS § 74 lg 2 loetlemata kohustisi, mida kohus oleks võinud kohustusena kinnitada, mistõttu kohtul õigus seda puudub omaalgatuslikult teha.

6.2 Ka tuleb n kohustuse otsida õustuda apellandiga, et maakohtu motiivid süüdlasele pandud omale 3 ku ning u möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest ametlik töökoht ei ole asjakohased selles osas on tegemist KrMS § 339 lõike 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid mida on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Tulenevalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule (vt nr 3-1-1-14-14, 3-1-1-65-14) on kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või

– tegemist kriminaalmenetlusõiguse -veenvuse korral

olulise rikkumisena KrMS §

2 mõttes. Maakohtu põhjendused süüdistatava ütluste

339 lg

a on vastuolulised, n metliku töökoha osas ii on maakohus toetunud süüdistatava ütlustele ja pidas neid usaldusväärseks kui määras elatisvõlgnevuse osalise kohustuse tasumise (kuna süüdistataval on olemas ametlik töö, on nõus kohustisi täitma lk 149 pöördel) ning samas seadis teise kohustuse (otsida ametlik töökoht) määramise osas süüdistatava samased ütlused kahtluse alla (lk 149 pöördel). Kolleegium leiab, et selles osas maakohtu põhjendus ei ole asjakohane, veenev ega seaduslik. Kolleegiumi arvates on välistatud süüdistatava ütluste ametliku töökoha olemasolu osas tunnistamine korraga usaldusväärseks ja

mitteusaldusväärseks. Ka on vastuoluline nende ütluste kasutamine valikuliselt erinevate kohustuste määramiseks. Lisaks on maakohus nimetatud ko sellega põhjendanud hustuse määramist , et kuigi süüdistatav väitis, et tal on olemas töökoht, ei ole kohtu käsutuses tõendeid, mis võimaldaksid veenduda selle väite õigsuses. märgib Kolleegium , et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest (vt nt 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1; 3-1-1-105-10) ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maakohtu etteheited süüdistavale tõendite mitteesitamise osas kohatud, kuivõrd lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul on . täiendavate tõendite esitamine välistatud

Kokkuvõtvalt nõustub kolleegium apellandiga osas, et maakohtu poolt süüdistatavale määratud kohustused KarS § 74 lg 2 p 1, 4 alusel, s.o tasuma 2015 aasta lõpuks elatisevõlgnevuse osaliselt, vähemalt 2000,00 euro suuruses summas (resolutiivosa p. 5.7) ja kohtus otsima omale 3 kuu möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest ametliku töökoha.

(resolutiivosa p. p. 5.8) ei ole asjakohased ning selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele.

7. Samas e kolleegium apellandiga osas, mis puudutab i nõustu tühistada maakohtu otsus

maakohtu poolt määratud kohustust täita oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustust (resolutiivosa p. 5.9) ja alkoholi mittetarvitamist (resolutiivosa p. 5.10).

7.1 Apellant leiab, et ei ole põhjendatud seada isiku vabadusse jäämine (s.o käitumiskontrolli nõuete täitmine) sõltuvusse sellest, kas isiku majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita või mitte.

KarS §

6 sätestatud kohustuse (ülalpidamise kohustus) täi

75 lg 2 p tmise kohustuslikkus tuleneb ka teistest seadustest. See tähendab, et kohtuotsusega kuulub ülalpidamise kohustus täitmisele olenemata sellest, kas süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamisel talle selline kohustus pannakse või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-

1-126-03 asunud seisukohale, et sellise kohustuse määramise võimaluse sätestamise eesmärgiks on tagada mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire ülalpidamiskohustuse täitmine süüdimõistetu poolt. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuste täitmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu motiividega, et kuivõrd on mitme aasta vältel jätnud F.P

maksmata laste elatisrahad, siis on põhjendatud määrata F.P-le kohustus käitumiskontrolli ajal täita ülalpidamiskohustust. Antud kohusustus tagab ilmselgelt paremini F.P huvi ja aktiivsuse kohustuse täitmiseks.

7.2 Apellant leiab, et e maakohtu poolt alkoholi mittetarvitamise kohustuse i ole põhistatud panemine (resolutiivosa p. 5.10). Maakohus ei ole vastava kohustuse määramist põhjendanud ning ei tulene ka asja tehioludest ning kogutud vastava kohustuse määramise vajadus tõenditest.

Apellandi etteheited puudumise kohta ei ole asjakohased. Apellant põhjenduste on jätnud

täielikult tähelepanuta, et maakohus on üksikasjalikult märkinud, et kuivõrd süüdistatav kulutab teenitud raha alkoholi peale ja samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et süüdistataval on alkoholisõltuvuse tõttu raskusi töökoha hoidmisega on põhjendatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi määramine (lk 149 pöördel). Lisaks tuleb kolleegiumil märkida, et süüdistatava alkoholisõltuvus tuleneb nii tunnistaja ütlustest kui ka süüdista VB (lk 24-28) tava enda ütlustest (lk õiendist, millest nähtub, et süüdistatavat on karistatud 46-49) ja ka karistusregistri AS § 70 järgi (lk 84-87). Seega on asjaolud, mis tingisid alkoholi mittetarvitamise kohustuse määramise käitumiskontrolli ajal kontrollitavad ja tulenevad kriminaaltoimiku materjalidest. Seetõttu jätab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osas täita oma , mis puudutab kohustust alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustust (resolutiivosa p. 5.9) ja alkoholi mittetarvitamist (resolutiivosa p. 5.10) muutmata ja selles osas apellatsiooni rahuldamata.

8. F.P KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

kaitsja Kristina Suvalova taotles apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga summas 48 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjenda KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui tud ning kuulub rahuldamisele.

apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2 4 või lõikes 2 nimetatud lahend, -

kannab menetluskulud riik. Rin 09.jaanuari 2015.a gkonnakohus tühistab Harju Maakohtu

kohtuotsuse osaliselt, mistõttu käesoleval juhul kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.

9.

337 lg 1 p 4, -st 6 kohtukolleegium Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § § 340 lg 2 p tühistab Harju Maakohtu 09.jaanuari 2015. a otsuse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla