3-15-383/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-383

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-383 Haldusasi

E. S. kaebus Tallinna Linnavaraameti tegevuse peale seoses õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise toimikuga nr 4779

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: E. S.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E. S. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. E. S. esitas 16. veebruaril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus selgitaks välja, kus on Tallinna Linnavaraametist väidetavalt kadumaläinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise toimik nr 4779 ning mida linnavaraamet selles osas ette võtta plaanib. 17. veebruari 2015 määrusega jätsin kaebuse käiguta ja andsin kaebuse esitajale kaebuse eseme ja aluse täpsustamiseks tähtaja. Tõin määruses välja, et sellise tuvastamisnõude esitamise vajalikkus vajab täpsustamist ning soovitasin kaebajal vaidlustada kas omandireformi käigus antud konkreetsed haldusaktid, mis kaebaja õigusi rikuvad või siis esitada kohustamisnõue, milles nõuda linnavaraameti kohustamist eelviidatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku tutvustamiseks. Kaebaja täpsustas kaebust 4. märtsil 2015 esitatud menetlusdokumendis, jäädes kokkuvõttes kaebuses esitatud tuvastamisnõude juurde, soovides, et "kohus tuvastaks, mis on juhtunud Tallinna Linnavaraameti valduses oleva/olnud toimikuga nr 4779. Kui see on kadunud või seda peidetakse, siis välja selgitada, kes kaotas/peidab ja kas selleks on seaduslikku alust. Samuti selgitas kaebaja selles dokumendis seda, miks kõnealuse toimiku saatuse väljaselgitamine tema jaoks oluline on.

2. Leian, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ja see tuleb tagastada. Kuivõrd kaebaja on kaebuse käiguta jätmise määrusele vastanud ning menetlusse võtmise või mittevõtmise küsimuse otsustamiseks kaebuses formaalseid puudusi ei esine, ei ole alust kaebust tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, küll aga tuleb seda teha HkMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebeõigust käsitlevad HkMS §-d 44 ja 45. HkMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. HkMS § 45 lõikest 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kusjuures võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista tuvastamiskaebuses esitamise õigust, välja arvatud juhul kui selline hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust nähtuvalt on tuvastamiskaebuse esitamine erandlik võimalus, mida isik saab kasutada vaid juhul kui selleks on mingisugune konkreetne vajadus ning muid õiguskaitsevahendeid sama eesmärgi saavutamiseks ei ole.

Soovile esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, ei ole kaebaja viidanud, nii et see ei saa antud juhul kõne alla tulla. Kui kaebaja eesmärk oleks veenduda selles, mis kõnealuses toimikus sisaldub või kui toimikus olevad dokumendid on vajalikud tema õiguste edasiseks kaitseks, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebuse esitamine. Selgitasin kaebajale 17. veebruari 2015 määruse põhjendava osa punktis 5, et juhul kui ta soovib kõnealuse toimikuga tutvuda, ent seda pole talle võimaldatud, oleks tal otstarbekas esitada tuvastamisnõude asemel kohustamisnõue ehk taotleda Tallinna Linnavaraameti kohustamist kaebajale selle toimiku tutvustamiseks.

Seda soovitust kaebaja järginud ei ole ning on ka vastuses kohtumäärusele sõnaselgelt väljendanud soovi, et kohus üksnes tuvastaks toimiku saatusega seotud asjaolud. Olen jätkuvalt seisukohal, et üksnes kaebaja soovitud asjaolude tuvastamine ei anna kaebajale mingisugust õiguslikku kasu. Kindlasti ei saa väita, et kaebaja huvide kaitseks ei leiduks muid tõhusaid vahendeid, see tõhusam vahend oleks antud juhul kohustamisnõude esitamine, mida kaebaja aga teha ei soovinud. Mis puudutab kaebaja 4. märtsi menetlusdokumendis esitatud selgitusi, siis tuleb märkida, et kui kaebaja leiab, et toimikus nr 4779 sisalduvad andmed või toimikuga juhtunud sündmused on olulised mõnes tulevases kohtuasjas, on võimalik selle tulevase kohtuasja raames nõuda toimik välja või nõuda, et vastustaja selgitaks dokumentide toimikusse kogumise ja sealt kadumise vms. asjaolusid.

Selleks ei ole kaebajal vaja eelnevalt eraldi tuvastamisnõudega kohtu poole pöörduda. HkMS § 45 lõikest 2 tulenevalt ei saa isik tuvastamisnõudega kohtusse pöörduda pelgalt selleks, et milleski veenduda. Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et HkMS § 45 lõikes 2 sätestatud kohustamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud ning kaebajal puudub kaebeõigus sellise kaebuse esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik