3-14-52015/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52015 Otsuse kuupäev 12. märts 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Helyse Karu kaebus Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja Helyse Karu Vastustaja Maanteeamet, volitatud esindaja Kätlin Stikkermann Asja läbivaatamine Istung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Helyse Karu kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. aprillil 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-52015 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7. augustil 2014 toimus Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroos Helyse Karu C-kategooria sõidueksam, mille eksamineerija Andres Veski (edaspidi eksamineerija), mittesooritatuks luges.

2. H. Karu esitas 8. augustil 2014 sõidueksami tulemuse muutmiseks vaide (tl 10-15).

3. 12. augustil 2014 saatis eksamineerija Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialistile Tarmo Terrepingile kokkuvõtte sõidueksamist (tl 41-42), milles kirjeldas sõidueksami mittesooritamise põhjusi ning jäi jätkuvalt seisukohale, et hinnang sõidueksami tulemusele oli õige.

4. 18. augustil 2014 esitas H. Karu Maanteeametile avalduse (tl 49), mida Maanteeamet käsitles vaidena.

5. Maanteeamet tegi 21. augustil 2014 vaideotsuse nr 2-3/14-00220/037, millega jättis H. Karu vaide 7. augustil 2014 toimunud C-kategooria sõidueksami tulemuse muutmiseks rahuldamata (tl 8-9).

6. H. Karu esitas 8. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub, et kohus kohustaks Maanteeametit tühistama Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsust, millega loeti kaebaja sõidueksam mittesooritatuks, ning loeks eksami sooritatuks (tl 2-5).

7. Kohus võttis 16. oktoobri 2014. a määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Maanteeameti.

8. Vastustaja esitas 13. novembril 2014 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 36-38).

9. Kohus määras 18. detsembri 2014. a määrusega asja arutamise kohtuistungil (tl 55).

10. Kohtuistung toimus 10. veebruaril 2015 Jõhvi kohtumajas (tl 68-73).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja taotleb Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemiseks kohustamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

11.1. Eksamisõit kestis ettenähtud 45 minuti asemel 1 tund ja 12 minutit. Läbi sõideti Rakvere linna ristmikud ja ringteed ja seda erinevatest suundadest. Igal ringristmikul andis kaebaja teed ringil liikuvatele sõidukitele ja seejärel ületas ringristmikud kedagi takistamata, ohustamata ega tekitamata enda juhitud sõiduki järel liiklusummikuid. Eksamisõidu ajal eksamineerija ei teinud ühtegi märkust ega kasutanud topeltpedaale, mis tähendab, et eksamisõit kulges edukalt.

11.2. Maanteeamet on vaideotsuses selgitanud, et tutvus sõidueksami dokumentatsiooniga, veendumaks eksamile antud hinnangu korrektsuses. Kaebajale jääb arusaamatuks, millise dokumentatsiooniga vastustaja tutvus. Eksami ajal ei teinud eksamineerija ühtegi märget ja ta ei teinud ka ühtegi märkust. Ühtegi seletust nende märkuste kohta, mis hiljem olid kantud

3-14-52015 3

eksamisõidu raportisse, kaebaja ei saanud. Eksamisõidu raportis on märgitud üldsõnalised vead, millest kaebaja ei ole aru saanud, milliseid konkreetseid vigu ta eksamineerija arvates tegi. Eksamisõidu sooritamiseks kasutatud sõidukis ei olnud videokaamerat, mille abil oleks võimalik fikseerida, kas vigu on tehtud.

11.3. Eksamineerija väitel oli korduv viga sõiduki vale paiknemine parempöörete sooritamisel. Eksamineerija andis käskluse parempöördeks Jakobsoni tänavalt Parkali tänavale liiga hilja. Seepärast pidi kaebaja parempöörde sooritama sellelt realt, kus oldi. Õppesõidu ajal ütlesid instruktorid, et täisnurkpöördel tulebki veidi vasakule hoida, et mitte sattuda tagumiste ratastega äärekivile. Sellel eesmärgil võib isegi ületada pideva keskjoone. Jakobsoni tänavalt viib Parkali tänavale väga kitsas rada, mis ristmikule jõudes laieneb. Ristmikul asub eraldussaar, sellel märk „Anna teed“. Ristmikult saab sooritada nii vasakkui parempööret. Sõidurajad ei ole eraldatud pideva valge joonega. Eraldatud on vaid suunavööndid. Mida mõtles A. Veski vasakpoolse sõiduraja all? Kus on see piir, mille kaebaja A. Veski arvates ületas? Kaebaja kinnitab, et sooritas parempöörde õigelt sõidurajalt. Posti ja Jakobsoni tänava ristmik on väga kitsas, enne parempööret on märk „STOP“. Seega peab veoauto pikkust ja laiust arvestades enne parempöörde sooritamist kalduma veidi vasakule, et mitte sattuda pöörde lõpetamisel paremal pool asuvatele äärekividele. Kaebaja mäletab hästi, et enne pööret lasi ta vasakult poolt tuleva sõiduki mööda ja jälgis, kas on tulijaid paremalt poolt. Seejärel sooritas ta parempöörde ohutult, järgides liiklusreegleid. Rakvere ARK-i juhataja U. Alanurme väitis, et A. Veski olevat seletanud kaebajale vigu, kuid see on vale.

11.4. Narva tänaval sõitis kaebaja aeglaselt jalgratturi järel, sest vastu tulid sõidukid ja paremal pool Heina ja Luha tänava vahelisel lõigu olid pargitud autod. Tallinna tänaval sõitis veoki ees samuti jalgrattur, kelle järgi pidi sõitma seni, kuni vastassuunast tulijad mööda sõitsid. Kui takistust enam ei olnud, möödus kaebaja jalgratturist ohutu vahega, kasutades vastassuunavööndit ja andes suunatulega märku nii alustades, kui ka lõpetades manöövri.

11.5. Lähenedes Kastani tänavalt ringristmikule märkas kaebaja vasakult lähenenud sõidukit ja lasi ta läbi. Mida mõtles eksamineerija kaebaja ebapiisava tähelepanu all, jääb arusaamatuks. Kaebaja ei tekitanud ohtlikku olukorda ega takistanud vasakult lähenenud sõidukite liikumist. Seega eksamineerija väide kaebaja ebapiisava tähelepanelikkuse kohta ei vasta tõele.

11.6. Mädapea ristmikul oli kaebaja sunnitud peatuma, kuna vasakult tulid sõidukid ning üks sõiduk sisenes ringile enne kaebajat. Enne ringristmikku on kohustav märk „Ringristmik“. Selleks, et ringil liiklejaid mitte ohustada, on kaebaja kohustatud neile teed andma. Peale peatumist alustas kaebaja sõitu 3. käigust, nii nagu kaebajat õppesõidul õpetati. Sõites piki Mädapea teed ei teinud kaebaja ühtegi peatust enne Rakvere ringristmikule jõudmist.

11.7. Rakvere linna teekatetele on mitmes kohas puistatud killustikku ning eksamisõidu ajal pidi kaebaja arvestama teeoludega ja vähendama kiirust.

11.8. Jaama tänava teekate on väga ebaühtlane, seal ei ole võimalik sõita suurema kiirusega. Kaebaja sõitis ettevaatlikult, kuna ei tahtnud lõhkuda autot. Jaama tänaval ülekäiguraja lähedal seisis grupp teismelisi. Nende käitumisest ei olnud aru saada, et nad sooviksid teed ületada. Igaks juhuks vähendas kaebaja kiirust, et mitte seada laste elu ohtu.

11.9. Raudtee ülesõit oli suletud. A. Veski kasutas need 5-7 minutit lähenemiskatseteks, millele kaebaja ei reageerinud. Ta asetas käe kahe istme vahele, kaebaja reie lähedale. Kaebaja kahtlustab, et mittereageerimine lähenemiskatsetele on kaebaja eksamil läbikukkumise üks

3-14-52015 4

põhjustest. Kaebaja peab sellist eksamineerija käitumist ahistamiseks. Kaebaja märgib ka seda, et 5 aastat tagasi, kui ta sooritas B-kategooria sõidueksami, ähvardas A. Veski lisada kaebaja ohtlikke liiklejate nimekirja. Kuna kaebaja sooritas edukalt sõidueksami teises ARK-is, jäi tal kaebaja vastu vimm, sest ta ei saanud oma ähvardust ellu viia.

12.1. Vastustaja on seisukohal, et juhtimisõiguse andmine on Maanteeameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud eksamineerijale antud kaalutlusotsus. Kaebaja sõidueksamit hindas eksamineerija A. Veski, kes omab eksamineerija pädevust ja tunnistust.

12.2. Majandusja kommunikatsiooniministri poolt 21. juunil 2011 vastu võetud määruse nr 50 § 6 lg-te 3 ja 4 kohaselt juhindub eksamineerija sõidueksami hindamisel määruse lisas 4 toodud nõuetest ning annab hinnangu eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses. Lähtudes määruse nr 50 lisast 4 tuleb eksamineerijal sõidueksami hindamisel lähtuda enda sisetundest ning turvatunde puudumine sõidueksami sooritamise ajal kohustab teda lugema sõidueksami mittesooritatuks ning seeläbi eksamineeritavat liiklusohutuse kaalutlustel liiklusesse mitte lubama.

12.3. Eksamineerija on lugenud sõidueksami mittesooritatuks määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunkti 2.2 alusel, kuivõrd eksamineeritav sooritas mitmeid vigu, mis küll üksikult võttes ei pruugi anda negatiivset tulemust, kuid oma kogumis ei tekitanud eksamineerijal tunnet, et eksamineeritav suudaks sõidukit juhtida piisavalt ohutult.

12.4. Eksamineerija hinnang konkreetsete vigade suhtes oli järgmine. 12.4.1. Kaebaja korduvaks veaks sõidueksami sooritamisel luges eksamineerija määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunktis 2.2.5 nimetatud vea – vale paiknemine sõiduteel. Selline viga leidis eksamineerija hinnangul aset esimest korda Jakobsoni tänavalt Parkali tänavale parempööret sooritades, kui kaebaja sooritas parempöörde vasakpoolselt sõidurajalt. Parempöörde sooritamise vasakpoolselt sõidurajalt möönab ka kaebaja ise oma kaebuses („Seepärast pidin parempöörde sooritama sellelt realt, kuhu olime jõudnud“). Eksamineerija väitel on antud ristmikul parempöörde sooritamiseks oma sõidurada (vt lisa 1 lk 2 skeem nr 3). 12.4.2. Vale sõiduteel paiknemine leidis eksamineerija hinnangul teisel korral aset Posti tänava ja Jakobsoni tänava ristmikul, mil eksamineeritav reastus parempöörde sooritamisel vastassuunavööndisse. Parempöörde sooritamisel vastassuunavööndisse sattumist möönab ka kaebaja ise oma kaebuses („Seega pean veoauto pikkust ja laiust arvestades enne parempöörde sooritamist kalduma veidi vasakule, et mitte sattuda pöörde lõpetamisel paremal pool asuvatele äärekividele. /…/ Pika veoautot juhtides pean pöörde sooritamisel suurema kaare võtma“). 12.4.3. Vale sõiduteel paiknemine leidis eksamineerija hinnangul aset kolmandal korral Vabaduse tänava ja Karja tänava ristmikul, kus eksamineeritav pidi tegema äkkpidurduse, kuivõrd ei märganud vale paiknemise tõttu vasakult lähenevat sõidukit. Samas asukohas heidab eksamineerija eksamineeritavale ette veel ühel korral äkkpidurdamist ning ka auto nn tagasi langemist, mis on iseenesest samuti määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunkti 2.2.2. kohaselt eksami mittesooritamist põhjustavateks vigadeks. 12.4.4. Eksamineerija on sõidueksami sooritamisel veaks lugenud ka määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunktis 2.2.3 nimetatud vea – liiklusoludele mittevastav sõidukiirus. Selline viga leidis eksamineerija hinnangul aset Narva tänaval jalgratturi taga sõites ning mitte üritades temast mööduda, kuigi selleks oli võimalus. Samuti liigeldes mööda Jaama puiesteed, suurendas eksamineeritav põhjendamatult madalat sõidukiirust alles pärast eksamineerija vastavasisulist märkust. Põhjendamatult aeglasel kiirusel sõitmist on ka kaebaja ise oma 18. augusti 2014. a vaides möönnud: „Linnas sõitsin kiirusega 30 kuni 45 km/h. Seega ei ole lubatud kiirust ületanud“. Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel

3-14-52015 5

teel 50 kilomeetrit tunnis. Vastava kiiruse mittejärgimine takistab aga põhjendamatult liiklust ning võib tekitada teistes liiklejates möödasõidu soovi, mis teatud liiklussituatsioonides võib tekitada liiklusohtlikke olukordi. 12.4.5. Eksamineerija on sõidueksami sooritamisel veaks lugenud ka määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunktis 2.2.4 nimetatud vea – teiste liiklejate põhjendamatu takistamine. Selline viga leidis eksamineerija hinnangul aset sõites mööda Mädapea teed Rakvere ringristmikule, kui eksamineeritav enne ringile jõudmist peatas sõiduki ning alustas liikumist kõige madalama käiguga. Sellise liikumiskiiruse tõttu olid teised liiklejad sunnitud pidurduma ja peatuma, et oodata eksamineeritava ringilt väljumist. Eksamineerija täiendavas seletuses on märgitud ka, et pärast eksami sooritamist tunnistas kaebaja nimetatud viga, märkides, et tegi seda kogemata. 12.4.6. Eksamineerija on sõidueksami sooritamisel veaks lugenud ka määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunktis 2.2.1 nimetatud vea – puudulik liikluse jälgimine ja tähelepanelikkus. Lähenedes Kastani puiesteelt ringristmikule ei olnud kaebaja piisavalt tähelepanelik, et märgata vasakult lähenevat sõidukit. Eksamineerija sõnul ei vähendanud kaebaja sõidukiirust vaatamata sellele, et vasakult lähenes sõiduk, mille juht jättis auto hoopis ise seisma ning lasi eksamisõiduki läbi. Sõidukiiruse vähendamata jätmist pidas eksamineerija liikluse jälgimise ebapiisavaks tähelepanuks. 12.4.7. Eksamineerija on sõidueksami sooritamisel üksikuks veaks lugenud ka määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunktis 2.2.1.8 nimetatud vea – teeandmise kohustuse nõude eiramine. Selline viga leidis eksamineerija hinnangul aset Jaama ja Näituse tänaval, kui kaebaja ei vähendanud sõidukiirust enne ülekäigurada, et anda teed jalakäijatele, kes tee ületamist ootasid. LS § 35 lg 4 kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Eksamineerija sõnul ületasid jalakäijad pärast eksamisõiduki möödumist antud teelõigu.

12.5. Kaebaja sõidueksamit ei salvestatud, kuid puudus ka vastavasisuline kohustus.

12.6. Määruse nr 50 lisa 6 sätestab minimaalse sõidueksami teise järgu kestuse, mistõttu ei ole õigusaktidega vastuolus kaebaja sõidueksami pikem kestvus. Siiski on 45 minutist pikem sõidueksam ka põhjendatav, selle põhjustasid teetööd ning suletud raudteeülesõit.

12.7. Hinnang eksamineeritava oskustele ja käitumisele ning eksami tulemus antakse määruse nr 50 § 6 lg 4 kohaselt sõidueksami lõppedes, mitte sõidueksami sooritamise ajal ning seda suuliselt. Määruse lisa 8 sätestab, mis tuleb sõidueksami kaardile märkida - sõidueksami sooritamise kuupäev, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaeg, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, sõidueksami tulemus – ning kõik nõutavad andmed olid kaebajale väljastatud sõidueksami raportil kajastatud. Seega ei ole eksamineerijal kohustust sõidueksami raportis üksikasjalikku vigade kirjeldust esitada ning tagasiside sõidueksami sooritamisel esinenud vigade kohta antakse eksamineeritavale sõidueksami lõppedes suuliselt.

12.8. Kaebaja süüdistus eksamineerija lähenemiskatsest ning isiklikust vimmast kaebaja suhtes on tõendamata ja põhjendamatu. Maanteeamet esitab siinkohal kohtule ka fotod (lisa 5), millelt nähtub C-kategooria sõiduki esiistmete vahe laius ning seega isegi, kui eksamineerija toetas oma käe kahe istme vahele, on paranoiline sellest liigutusest lähenemiskatset või ahistamist järeldada. Samuti puudub igasugune alus arvata, et eksamineerijal on kaebaja suhtes isiklik vimm. Täiesti meelevaldne on sellist asjaolu järeldada faktist, et kaebaja 5 aastat tagasi sama eksamineerijaga B-kategooria sõidueksami negatiivselt sooritas. Tähelepanu väärib asjaolu, et kaebaja sooritas B-kategooria sõidueksami negatiivselt lausa kolmel korral ning seda erinevate

3-14-52015 6

õpetajatega erinevates linnades ning A. Veski eksamineeritava sõidueksami negatiivse sooritamise järgselt ei lugenud tema sõidueksamit positiivselt sooritatuks veel Jõgeva eksamineerija ning Valga eksamineerija.

KOHTU SEISUKOHT

13. Käesolevas asjas on H. Karu esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemiseks kohustamist. 7. augustil 2014 võttis H. Karu C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksami vastu liiklusregistri büroo eksamineerija, kes luges eksami mittesooritatuks.

14. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et juhtimisõiguse andmine on Maanteeameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud eksamineerijale antud kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 16. Majandusja kommunikatsiooniministri poolt LS § 96 lg 8 ja § 100 lg 7 alusel 21. juunil 2011 vastu võetud määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi määrus nr 50) § 3 lg 1 kohaselt koosnevad juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavuse hindamiseks läbiviidavad eksamid liiklusteooriaeksamist ning seejärel oskuste ja käitumise eksamist (sõidueksamist). Pooled ei vaidle teooriaeksami läbiviimise ja hindamise üle, juhtimisõiguse taotleja oli teooriaeksami edukalt sooritanud. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja sooritas C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksami esimese järgu. Määruse nr 50 § 10 lg 7 kohaselt võetakse C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksam vastu kahes järgus: 1) eksami esimeses järgus – eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse eksamineeritava erimanöövrite sooritamise oskust; 2) eksami teises järgus – hinnatakse eksamineeritava käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes. Pooled on erineval seisukohal sõidueksami teise järgu tulemuste osas.

17. LS § 100 lg 1 kohaselt antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kelle alaline elukoht on Eestis, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. LS § 100 lg-st 3 tuleneb, et mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja mh sooritama edukalt sõidueksami. Määruse nr 50 § 6 lg 3 kohaselt juhindutakse sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel määruse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest. Käesolevas asjas on eksamineerija lugenud sõidueksami mittesooritatuks määruse nr 50 lisa 4 p 2 alapunkti 2.2 alusel. Viidatud säte näeb ette, et eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks võivad mh olla järgmised liiklusnõuete rikkumised: puudulik liikluse jälgimine, tähelepanelikkus ja koostöö teiste liiklejatega; vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus,

3-14-52015 7

käiguvahetus, järsud pidurdamised jms); liiklusoludele mittevastav sõidukiirus; teiste liiklejate põhjendamatu takistamine; vale paiknemine sõiduteel; teeandmise kohustuse nõude eiramine.

18. Määruse nr 50 lisa 4 kohaselt annab eksamineerija sõidueksami hindamisel hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav oskab käsitleda ja juhtida sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Et hinnata sõidueksamit tervikuna, tuleb järelikult hinnang anda sõidueksami lõpus, vastasel juhul antaks hinnang ainult sõidueksami mingi osa kohta. Ka määruse nr 50 § 6 lg 4 kohaselt peab sõidueksami lõppedes eksamineerija andma hinnangu määruse lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse. Vaidlust ei ole selles, et eksamineerija tegi kaebajale teatavaks eksami tulemuse. Küll aga leiab kaebaja, et eksamisõidu raportis on märgitud üldsõnalised vead, millest kaebaja ei ole aru saanud, milliseid konkreetseid vigu ta eksamineerija arvates tegi. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta oli väga šokeeritud asjaolust, et eksam osutus mittesooritatuks, ning ta tormas autost välja. Sellises olukorras ei olegi eksamineerijal võimalik juhtimisõiguse taotlejale pärast sõidueksamit suuliselt selgitada, mis põhjustel loetakse eksam mittesooritatuks.

19. Kirjaliku kokkuvõtte sõidueksamist on eksamineerija koostanud viis päeva hiljem, s.o 12. augustil 2014. Eksamineerija on välja toonud konkreetsed vead, mis põhjustasid eksami mittesooritamise. Kuigi eksamineerija on kohtuistungil selgitanud, et sõidueksami võinuks mittesooritatuks lugeda juba ainuüksi ühe vea tõttu, mille kaebaja tegi Vabaduse ja Karja tänava ristmikul, on eksami mittesooritamise põhjusena märgitud siiski eri vigade kordumist või selliste vigade kuhjumist, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Kohus leiab, et eksamineerija selgitustega (kokkuvõte sõidueksamist, 31. oktoobri 2014. a kiri (tl 48), kohtuistungil tunnistajana antud ütlused) on tõendatud, et kaebaja ei suutnud sõidueksami teises järgus juhtida sõidukit ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes vastavalt määruse nr 50 lisale 4. Kohtu hinnangul on eksamineerija otsus kaalutlusvigadeta. Kohus ei pea vajalikuks otsuses üle korrata, milliseid vigu kaebaja tegi, vaid viitab vastustaja seisukohale (vt otsuse p 12.4, tl 37-38).

20. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami aja. Kohus möönab, et eksamineerija hinnang on paratamatult subjektiivne. Seetõttu saab sõidueksamit vastu võtta eksamineerija, kes peab vastama kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, olema läbinud vastava väljaõppe ja hindamise ning omama Maanteeameti poolt väljastatud eksamineerija tunnistust (määruse nr 50 § 3 lg 4). Majandusja kommunikatsiooniminister on LS § 122 lg 5 alusel 25. veebruaril 2011 vastu võtnud määruse nr 14 „Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele ning mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust tõendava tunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi määrus nr 14), millega kehtestatakse nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerijale, kellel on õigus viia läbi ja hinnata juhtimisõiguse taotleja sõidueksamit. Eksamineerijale esitatud kvalifikatsiooninõuded on kõrged (vt nt määruse nr 14 3. ptk). Enne, kui eksamineerijale antakse eksamineerija õigused ning tal lubatakse sõidueksameid vastu võtta, peab ta läbima nõuetekohase hindamise Maanteeametis (määruse nr 14 § 14 lg-d 1 ja 2). Samuti teostab Maanteeamet eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli (määruse nr 14 § 16 lg 1). Ka vaidlusaluse sõidueksami eksamineerija vastas mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele (tl 43-44). Seetõttu annab kohus eksamineerija sõnadele suurema kaalu, kui kaebajale, kes nii kaebuses kui ka kohtuistungil selgitas, et ta ei saanud teha selliseid vigu, nagu eksamineerija talle ette heidab. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja süüdistus eksamineerija lähenemiskatsetest ning isiklikuks vimmast kaebaja suhtes on tõendamata ja põhjendamata. Kaebaja on ka ise kohtuistungil selgitanud, et otsest ahistamissüüdistust ta esitada ei saa.

3-14-52015 8

21. Kohus märgib täiendavalt, et analoogsete vaidluste lahendamisel võiks suuresti abiks olla sõidueksami salvestamine. Määruse nr 50 lisa 7 näeb küll ette, et B-kategooria eksamiautol peab olema Maanteeameti peadirektori poolt kehtestatud nõuetele vastav salvestusseade sõidueksami salvestamiseks, kuid sarnast tingimust ei ole seatud C-kategooria eksamiautodele.

22. Kaebaja leiab, et eksamisõidu ajal ei teinud eksamineerija ühtegi märkust ega kasutanud topeltpedaale, mis tähendab, et eksamisõit kulges edukalt. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eksamisõit peab kestma 45 minutit. Määruse nr 50 § 10 lg 13 sätestab, et sõidueksami kestus liikluses peab vastama määruse lisas 6 toodule. Lisa 6 kohaselt peab C-kategooria sõidueksami teine järk kestma vähemalt 45 minutit, s.t sõidueksam ei tohi kesta alla 45 minuti, küll aga tohib kesta rohkem. Seejuures ei kuulu nimetatud aja hulka mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine, sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutava harjutuste sooritamine ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist (määruse nr 50 § 10 lg 13). Määruse nr 50 § 6 lg 4 kohaselt peab eksamineerija alles sõidueksami lõppedes, s.t mitte sõidu ajal, andma hinnangu määruse lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles nagu saanuks lisapedaalide kasutamata jätmisest järeldada, et eksamisõit kulges edukalt. Kui eksamineerija peab sekkuma auto juhtimisse, on tegemist juba selliste vigade või ohtlike käitumisviisidega, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, ja siis tuleb sõidueksam katkestada enneaegselt.

23. Eeltoodut arvesse võttes jääb kaebus rahuldamata. Kuna kohtu hinnangul oli Maanteeameti ida regiooni liiklusregistri Rakvere büroo 7. augusti 2014. a otsus õiguspärane ning kaalutlusõigust teostati kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus kohustada Maanteeametit tegema uus otsus. 24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik