3-14-51020/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51020 Haldusasi OÜ Vestros kaebus Maksuja Tolliameti 20.03.2014 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/17296-53 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Vestros, seaduslik esindaja Alla Feiderviš Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.10.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Vestros apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Vestros apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.04.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51020 2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) 20.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/17296-50 korraldusega kohustati OÜ-d Vestros 7 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates esitama kõik pangakonto väljavõtted, kust on näha korralduses loetletud isikutega seotud laenulepingute täitmine. Korraldus sisaldas sunniraha hoiatust. 20.02.2014 korralduse täitmata jätmise tõttu määras MTA 20.03.2014 korraldusega nr 12.2- 3/17296-53 OÜ-le Vestros sunniraha summas 640 eurot. OÜ Vestros sai 20.02.2014 korralduse kätte samal päeval ning pidi selle täitma hiljemalt 27.02.2014. OÜ Vestros korraldust ei täitnud. 26.02.2014 saatis OÜ Vestros maksuhaldurile 01.08.2013-31.08.2013 pangakonto väljavõtte, mis oli maksuhaldurile 23.09.2013 juba esitatud. Samuti edastas ta tabelid antud ja võetud laenujääkide ja laenuliikumiste kohta perioodil august 2013, mis olid maksuhaldurile 06.02.2014 juba esitatud. Maksuhaldur teavitas OÜ-d Vestros 26.02.2014 e-kirjaga, et 20.02.2014 korralduses nõutud dokumendid on jätkuvalt esitamata. 28.02.2014 vastuses palus OÜ Vestros selgitada, millise perioodi kohta tuleb dokumendid esitada. Maksuhaldur selgitas 12.03.2014 telefonikõnes, et konkreetset perioodi pole võimalik välja tuua, sest maksuhaldurile ei ole teada, millal on OÜ Vestros 2013. a augustis üleval olevad laenud andnud või võtnud. 12.03.2014 saatis maksuhaldur OÜ-le Vestros e-kirja, kus selgitas eeltoodut ka kirjalikult ning palus esitada pangakonto väljavõtted laenulepingute sõlmimise kuupäevadest alates kuni 31.07.2013. OÜ Vestros palus 13.03.2014 e-kirjas maksuhalduril teha uus korraldus, kust nähtuks, miks on kontrolli ajavahemikku (august 2013) laiendatud. OÜ Vestros teatas, et loeb 20.02.2014 korralduse täidetuks. Maksuhaldur teatas 14.03.2014 e-kirjas, et uue korralduse andmine ei ole põhjendatud. OÜ Vestros jäi 14.03.2014 vastuses uue korralduse nõude juurde. 2. OÜ Vestros esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2014 korralduse nr 12.2- 3/17296-53 tühistamiseks. Kaebaja jäi maksumenetluses avaldatud seisukoha juurde, et kuna maksuhaldur kontrollib maksustamisperioodi august 2013, oli 20.02.2014 korraldus antud pädevust ületades. Maksuhaldur ei ole esitanud korraldust, kust nähtuks, millise perioodi osas peab kaebaja andmed esitama. 3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata ning jäi 20.03.2014 korralduses avaldatud seisukohtade juurde. 4. Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2014 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tõendite kogumine ning nende ulatuse määramine maksuhalduri kaalutlusotsus ning selle kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, millise perioodi andmete alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada, kas 2013. a augustis toimus kaebaja maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine õiguspäraselt. Välistatud ei ole, et 2013. a augustikuu maksude tasumise õigsuse väljaselgitamiseks on vajalik saada ka oluliselt varasemaid andmeid. MTA 20.02.2014 korraldusest nähtub, et MTA palus kaebajal esitada kõik pangakonto väljavõtted, mis puudutavad kaebaja poolt laenude andmist, võtmist ja tagasimaksmist. Seejuures on maksuhaldur loetlenud isikuid, kellega seotud andmeid ta vajab. Kaebaja esitas MTA-le üksnes 2013. a augustikuu pangakonto väljavõtted. MTA 20.02.2014 korralduses nimetatud info küsimine ei ole vastuolus õigusaktidega ning samuti ei ole pangaväljavõtete esitamine äriühingule ebamõistlikult koormav. Maksuhaldur selgitas kaebajale korduvalt 20.02.2014 korralduse sisu ning on 12.03.2014 kirjas toonud täiendavalt välja soovitud pangaväljavõtete ajavahemikud. Asjaolu, et viidatud ajavahemikke ei olnud välja toodud 20.02.2014 korralduses, ei oma tähendust, kuna maksuhaldur on korralduses selgelt märkinud,

3-14-51020 3(4) milliste laenude kohta ta informatsiooni vajab. Maksuhalduri selgitustele vaatamata kaebaja 20.02.2014 korraldust ei täitnud. Kui maksuhaldur on maksukohustuslasel palunud esitada laenudega seonduvad pangakonto väljavõtted, siis peab äriühing ise teadma, millal laenud on antud või saadud ning esitama nende kohta informatsiooni. Selles osas on 20.02.2014 korraldus selge. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et maksuhaldur ei otsustanud sunniraha määrata koheselt, vaid selgitas kaebajale korduvalt 20.02.2014 korralduse sisu. Seega andis maksuhaldur kaebajale reaalse võimaluse 20.02.2014 korralduse täitmiseks ning sunniraha kohaldamise vältimiseks. Maksuhalduril ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust määrata nõutava teabe andmiseks üha uusi tähtaegu või korrata oma nõuet erinevas sõnastuses ning erinevates haldusaktides. Kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisel tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta. MKS § 67 sätestab sunniraha rakendamise ning lg 3 toob välja esimesel korral määratava sunniraha maksimummäära (640 eurot). Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel selle üle, kas ja kui suures summas sunniraha nõue esitada. Antud juhul on maksuhaldur diskretsiooni osaliselt teostanud juba hoiatuse tegemisel, hoiatades kaebajat, et 20.02.2014 korralduse täitmata jätmisel kohaldab maksuhaldur sunniraha MKS § 67 lg-s 3 sätestatud määras. Sunniraha ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Väide, et kaebaja andis maksuhaldurile 2013. a augustikuu pangaväljavõtted, ei ole oluline, sest kaebaja ei täitnud 20.02.2014 korraldust tervikuna ja korralduse eesmärk on jäänud täitmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Vestros palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et kui MTA soovib uurida dokumente, mis väljuvad kontrolliperioodist, siis peab ta vastava perioodi korralduses välja tooma ning kontrolliperioodi pikendamist põhjendama. Maksukorralduse seadusest tuleneb maksuhalduri üldine kontrollipädevus, mis ei piiritle ajalises mõttes kontrollimenetluse lubatavust. Käesoleval juhul toimus üksikjuhtumi kontroll. Maksuhaldur oleks pidanud põhjendama, millised on need erilised asjaolud, mis ei võimalda tõendeid koguda ja maksuarvestuse õigsust kontrollida tavapärases korras, st pärast maksudeklaratsiooni esitamist. 6. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. 8. Kaebaja ei ole 20.02.2014 korraldust vaidlustanud. Arvestades, et 20.02.2014 korraldust pole alust pidada tühiseks või ilmselgelt õigusvastaseks, on sunniraha korralduse peale esitatud kaebuse menetlemisel kaebaja vastuväited 20.02.2014 korraldusele asjakohatud. Isegi kui hakata 20.02.2014 korralduse sisulist õiguspärasust hindama, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et konkreetse maksustamisperioodi kontrollimisel ei ole keelatud küsida teavet ka varasemate perioodide kohta, kui see seondub kontrolliperioodi tehingutega ja on maksumenetluse läbiviimiseks vajalik. 20.02.2014 korraldus kuulus seega täitmisele. 20.02.2014 korraldus saab 20.03.2014 sunniraha määramise korralduse õiguspärasust mõjutada vaid juhul, kui 20.02.2014 korraldust kaebajal ei olnud võimalik täita. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine. Kaebaja käsutuses oli teave, mida maksuhaldur küsis, samuti nõustub

3-14-51020 4(4) ringkonnakohus halduskohtuga, et teabe ulatus, mida kaebajalt 20.02.2014 korraldusega sooviti, oli üheselt mõistetav juba 20.02.2014 korralduse tekstist nähtuvalt. Korraldusega mittenõustumine ei vabasta isikut selle täitmise kohustusest. 9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets