1-12-699/84 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr.1-12-699

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. märtsil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-699 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid Grigori Petuhhovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Grigori Petuhhov, isikukood 37105292222, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, määras:

Jätta Grigori Petuhhov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Grigori Petuhhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Grigori Petuhhov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 6 aastat. Karistuse kandmise algus 29.02.2012 ja lõpp 28.02.2018.

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.2015.

Grigori Petuhhov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa tl 213).

2(5) Kinnipidamisasutusest Grigori Petuhhovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus seoses lühiajalisel väljasõidul kõrvaliste isikutega suhtlemise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanikuks on süüdimõistetu õde, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Samuti andis nõusoleku korteris elav kinnipeetava õetütar. Vangistuses on isik läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Igapäevane valik ja Convictuse tugigrupi. Isik on alates 28.04.2014 paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda ja registreeritud Eesti Töötukassas aktiivse tööotsijana alates 18.12.2014. Isik on Kohtla-Järve 41. Kutsekeskkoolis omandas keskhariduse ja elektrilukksepa eriala. Vangistuses on osalenud riigikeele õppes tasemeni B1. Isik on lühikeste perioodidena töötanud elektrikuna, lukksepana, puidutööstuses ja laadijana. Vangistusele eelneval perioodil oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension, toimetulekut mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Seisuga 11.02.2015 on süüdimõistetul tasumata võlanõudeid summas 6469,33 eurot. Isikul on lähedastest ema ja õde, kellega suhtleb aktiivselt. Süüdimõistetul on eelmisest kooselust elukaaslasega poeg. Lähedased on kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral nõus toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vangla meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik ise tunnistab, et tal on sõltuvus amfetamiinist - on tarvitanud 10 aastat. Viru Vangla toetab Grigori Petuhhovi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Grigori Petuhhov ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava õetütar. Elamispinnal elavad süüdimõistetu õde ja kaks õetütart. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja selle elanikud andsid nõusoleku kinnipeetava vabastamiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul on lähedastest ema, poeg, õde ja kaks õetütart. Sugulastega suhtleb aktiivselt telefoni teel ja käidud on ka lühiajalistel kokkusaamistel. Isik on katseajal toime pannud uue kuriteo.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. G. Petuhhov on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna G. Petuhhov kannab liitkaristust mh I astme narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna G. Petuhhov on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurär ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla olukorras, kus olles varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, pani ta (Viru Maakohtu 03.06.2009 kohtuotsusega määratud) katseajal toime I ja II astme üldohtlike (lõhkematerjalidega seotud) kuritegusid. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Grigori Petuhhovi ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Süüdimõistetu Grigori Petuhhov taotleb enda vabastamist enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Grigori Petuhhov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

3(5) vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Isik on omandanud Kohtla-Järve 41. Kutsekeskkoolis keskhariduse ja elektrilukksepa eriala. Isik on lühiajaliselt töötanud elektrikuna, lukksepana, puidutööstuses ja laadijana. Enne vangistust elatus töövõimetuspensionist. Riigikeele tase on B1.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda. Varem on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest; avaliku varguse eest, mis on toime pandud isikute grupi poolt; salajase varguse katse eest, mis on toime pandud sissetungimisega grupi poolt; narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses edasiandmise eesmärgil; narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ja edasiandmises grupi poolt korduvalt. Isik on viibinud kolmel korral katseajal. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust seoses suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, ja edasiandmise eest grupis korduvalt. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa tl 44-48) nähtub, et isik käitles ebaseaduslikult koos teise isikuga 2010. aastal Kohtla-Järvel suures koguses amfetamiini. Sealjuures tuvastati, et süüdimõistetu andis edasi vähemalt 25 grammi amfetamiini, mida pakendas väiksemateks müügidoosideks ja müüs narkosõltlastest isikutele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on väärteokorras karistatud kokku 9-l korral: 3-l korral relvaseaduse alusel, 3-l korral liiklualaste rikkumiste eest, 3-l korral KarS § 218 alusel (väheväärtusliku asja vargus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laadi raske hinnata, ajendiks on rahalise kasu saamine.

Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isik on kokku kriminaalkorras karistatud viiel korral, nendest kolmel korral on tegemist olnud narkokuriteoga. Kahel korral on isik toime pannud ka üldohtliku süüteo (lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on raske iseloomustada kuritegude laadi, kuid läbivaks jooneks on olnud rahalise kasu saamine. Kohus peab vajalikuks täpsustada, et süüdimõistetu kuritegude laad on üldjoontes muutunud raskemaks. Nimelt oli isik esmalt karistatud varavastase kuriteo eest, hiljem lisandusid narkokuritegu ja seejärel juba tulirelva ebaseaduslik käitlemine. Oluline on ka asjaolu, et isik on uue kuriteo toime pannud katseajal. Kohtu arvates ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt.

Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on vangistuses paigutatud alates 28.04.2014 avavanglaosakonda ja on aktiivne tööotsija alates 18.12.2014. Samuti on isik olnud hõivatud tööga väljaspool vanglat ja läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Igapäevane valik ning Convictuse tugigrupi. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel.

Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 27.05.2019.

4(5) Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva korteriga, mis sobib koduvalveseadme paigaldamiseks. Korteri omanikuks on süüdimõistetu õde, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Samuti andis nõusoleku korteris elav kinnipeetava õetütar. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Kohus leiab, et isiku lähedaste toetav suhtumine ning kindel elukoht maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (suure koguse narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasiandmine grupis korduvalt), korduvaid karistusi (isik on ka varem toime pannud narkokuriteo ja karistatud korduvalt väärteokorras), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et isik, kes on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud tingimisi karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik on katseajal toime pannud uue kuriteo. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Erinevalt vanglast leiab kohus, et ülaltoodus asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur või vähemalt oluline ning kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist.

Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 4). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest grupis korduvalt. Kohtuotusest nähtub, et isik käitles koos teise isikuga suures koguses amfetamiini, mida andis edasi narkosõltlastele. Samas oli isik ise narkotarvitaja ja tal on Vanglas diagnoositud sõltuvus narkoainetest.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isik jätkas juba varasemalt omandatud käitumismustrit (narkoainete käitlemist), mille eest teda oli juba ühel korral vangistusega tingimisi katseajaga karistatud. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 20 %), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Isiku puhul, kes on korduvalt tegelenud suures koguses narkootiliste aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.02.2018, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla kolme aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks (varavastasele kuriteole on järgnenud narkokuritegu, millele on lisandunud üldohtlik element-lõhkeaine ja tulirelva ebaseaduslik käitlemine). Samas on isik vangistuses paigutatud avavanglaosakonda ja ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis näitab, et vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Vangistuse lõpuni jäänud aeg, natuke alla kolme aasta, on

5(5) piisavalt pikk aeg, et teha endale vangistusest piisavad järeldused. Sealjuures aitaks aktiivne töötamine kaasa kehtivate võlanõuete vähendamisele, mida kohus näeb ühe riskifaktorina, võttes arvesse, et isik on kuriteod toime pannud rahalise kasu saamise eesmärgil.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-06 p 8.1). See kriteerium ei ole aga täidetud, sest isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses lühiajalisel väljasõidul kõrvaliste isikutega suhtlemise eest.

Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Nii leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda enam, et Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipidamisasutus avaldanud kinnipeetavale paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Grigori Petuhhovi temale Viru Maakohtu 09.09.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik