1-15-1904/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-1904

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

10.märtsil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja,

süüdistatav A.G , IK XXX; sünniaeg: 06.oktoobril 1989.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7 korral, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

A.G süüdistatakse selles, et tema juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe seisundis 10.märtsil 2015.a kella 00.19 paiku Tartu linnas Turu 56 asuva maja juures mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXXX. A.G väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,03 mg/l kohta. Sellega pani A.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.G-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.märts 2015.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.G-le mõistetud karistust 06.novembril 2014.a Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-14-8742 mõistetud karistuse 10 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 9 kuu 29 päeva võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada A.G-le mõistetud 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 663 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab A.G järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et A.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis (Liiklusohutusprogramm).

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub A.G-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades menetluskulude suurust ja süüdistatava taotlust

leiab kohus, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja anda A.G-le menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista üks (1) aasta vangistust. A.G

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.märts 2015.a, s.o üks (1) A.G

päev karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.G-le mõistetud karistust 06.novembril 2014.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-14-8742 mõistetud karistuse kümne (10) kuud vangistust ärakandmata osa, s.o üheksa (9) kuu kahekümne üheksa (29) päeva võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks (1) aasta üheksa (9) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 A.G-le lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kuussada kuuskümmend kolm (663) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab A.G järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema A.G sotsiaalprogrammis (Liiklusohutusprogramm).

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.G

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena A.G-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700017091. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirj

alikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum