1-15-1945/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 11.03.2015

Kriminaalasi nr. 1-15-1945

Viru Maakohus koosseisus:

kohtunik Tiit Kullerkupp

sekretäri Kai Rosar

juuresolekul

tõlk Tatjana Šibajeva

prokurör osavõtul

Ain Tali

avalikul kohtuistungil 11.03.2015 Rakvere kohtumajas kokkuleppemenetluses

K.H , registrikood xxx, esindaja- A.E , juhatuse liige, asukohtxxxx, süüdistusasja KarS § järgi. 197 lg 3

A.E , isikukood xxx, elukohtxxxx, EV kodanik, lahutatud, kõrgem töökoht haridus, emakeelvene keel, - K.H, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata. Tõkendelukohast lahkumise keeld 20.11.2014, s 197 lg 1

üüdistusasja KarS § järgi.

Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, tegutsedes läbi on K.H - le et juhatuse liikme A.E, kes oli KarS § 14 lg 1 mõistes juriidilise isiku organi liige

ning tegutses juriidilise isiku huvides ei kontrollinud 15.02.2013a kella 14.40 paiku xxxx ,

läbiviidava antenni demonteerimistööde käigus tööohutusalaste nõuete täitmist

, kus

kolmekorruselise hoone katuselt raadioside antenni mahavõtmisel kasutati 32 m pikkuse

noolega autokraanat xxxx ja selle tõstekonksu külge kinnitatud kett troppe, mille külge oli -

omakorda linttroppide abil kinnitatud tõstekorv ning töid teostati ca 25 m kõrgusel

maapinnast, ei võtnud midagi ette selleks, et vältida K.H töötajate O B ja A K töötamist kõrgustes autokraana tõstekonksu külge kinnitatud tõstekorvis ilma ohutusvöö xxxx või – tõmmitsate läbilõikamise käigus lõikas O läbi linttropi ühe rakmeteta. Antenni tross- B haara. Selle tagajärjel vajus tõstekorv kaldu ja A kkus tõstekorvist välja 4 K ku -5 m allpool asuvale hoone katusele. Jättes tööohutusalaste nõuete täitmise kontrollimata ja tööohutusalased nõuded rakendamata,

rikkus K.H järgmiseid Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) sätestatud nõudeid: TTOS § 4 lg2 tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. TTOS § 12 lg1 tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.

2

TTOS § 13 lg 1 p 1 tööandja on kohustatud: viima läbi süstemaatilist töökeskkonna

sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse

olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused

TTOS § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg4 nõudeid, mille kohaselt

tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega.

TTOS § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 7 lg1 nõudeid, mille kohaselt töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on

ette nähtud. Töövahendi ettenähtust erinevates tingimustes kasutamisel peab tööandja rakendama täiendavaid ohutusabinõusid.

TTOS § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 13

„Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 11 lg5 nõudeid, mille

kohaselt inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid.

TTOS § 4 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 15 lg2 nõudeid, mille kohaselt tellingutel,

katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. TTOS § 4 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 377

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 36 lg1 nõudeid, mille kohaselt töötamise või liikumise ajal kui on kukkumisoht, peab suurema kui 2 meetrise kukkumiskõrguse p - uhul

rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid.

Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale

ohutusvöö või rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või köitega või - - kasutada teisi julgestusmeetodeid.

K.H ohutusjuhendit kraanajuhile p. 5.13, mille kohaselt lasti tõstmisel ja teisaldamisel ei tohi kraanajuht tõsta lasti, millel asuvad inimesed.

K.H isiku, tegutsedes läbi juhatuse liikme ja töödejuhataja A.E

vastutades töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest, pidi tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema poolt eiratud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tõttu võib tekkida olukord, kus kõrgustes töötamise ajal võib ohutusvöövõi rakmeteta inimene autokraana tõstekonksu külge kinnitatud tõstekorvist alla kukkuda.

Eelkirjeldatud tööõnnetuses 15.02.2014 kella 14.40 paiku tõstekorvist xxxx sai A K

allakukkumise tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuseaordikaare vigastuse( traumaatiline

dissekatsioon), parempoolne vesiõhkrind keskseinandi nihkega, parempoolse III-X roide

nihkega murrud keskmisel-tagumisel kaenlajoonel ja III-XII roide murrud lülisamba kõrvaljoonel, rindkereseina paradoksikaalne segment, kopsupõrutus, lülisamba III X rinnalüli - ristijätkete ning I IV nimmelüli ristijätkete murrud, parema abaluu killunenud murru. -

3

Seega on K.H - , eirates töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, millega põhjustati

ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, pani toime 3 KarS § 197 lg järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskulud: kaitsjatasu vandeadvokaat Arri Toomingale 96,00 eurot. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61,00 eurot. KarS § 197 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5000 (viis tuhat) eurot. Millest 2000 (kaks tuhat) eurot tuleb tasuda KarS § 66 lg 1,3 alusel 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades, s.o. vähemalt 200 eurot kuus. Rahalise karistuse ülejäänud osa, so. 3000 (kolm tuhat) eurot jätta KarS § 73 lg

1,2,3 alusel täitmisele pööramata, kui K.H ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdi A.E-le stus selles, et tema olles K.H

, asukohaga xxxx, juhatuse liige ja töödejuhataja ning vastutades töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete täitmise eest tööandja esindajana, ei kontrollinud tööohutusalaste nõuete täitmist läbiviidava antenni demonteerimistööde käigus, 15.02.2013a kella 14.40 paiku xxxx kus kolmekorruselise hoone katuselt raadioside antenni mahavõtmisel kasutati 32 m pikkuse

noolega autokraanat Kato ja selle tõstekonksu külge kinnitatud kett troppe, mille külg - e oli

omakorda linttroppide abil kinnitatud tõstekorv ning töid teostati ca 25 m kõrgusel

maapinnast, ei võtnud midagi ette selleks, et vältida K.H töötajate O B ja A K töötamist kõrgustes autokraana tõstekonksu külge kinnitatud tõstekorvis ilma ohutusvöö xxxx või – tõmmitsate läbilõikamise käigus lõikas O läbi linttropi ühe rakmeteta. Antenni tross- B haara. Selle tagajärjel vajus tõstekorv kaldu ja A kukkus tõstekorvist välja 4 K -5 m allpool asuvale hoone katusele. Jättes tööohutusalaste nõuete täitmise kontrollimata ja tööohutusalased nõuded rakendamata,

rikkus A.E järgmiseid Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) sätestatud nõudeid: TTOS § 4 lg2 tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. TTOS § 12 lg1 tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.

TTOS § 13 lg 1 p 1 tööandja on kohustatud: viima läbi süstemaatilist töökeskkonna

sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse

olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused

TTOS § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg4 nõudeid, mille kohaselt

tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega.

TTOS § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 7 lg1 nõudeid, mille kohaselt töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on

ette nähtud. Töövahendi ettenähtust erinevates tingimustes kasutamisel peab tööandja rakendama täiendavaid ohutusabinõusid.

4

TTOS § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 13

„Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 11 lg5 nõudeid, mille

kohaselt inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid.

TTOS § 4 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 377

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 15 lg2 nõudeid, mille kohaselt tellingutel,

katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. TTOS § 4 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt välja antud määruse nr 377

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 36 lg1 nõudeid, mille kohaselt töötamise või liikumise ajal kui on kukkumisoht, peab suurema kui 2 meetrise kukkumiskõrguse puhul -

rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid.

Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale

ohutusvöö või rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või köitega või kasutada teisi - - julgestusmeetodeid.

K.H ohutusjuhendit kraanajuhile p. 5.13, mille kohaselt lasti tõstmisel ja teisaldamisel ei tohi kraanajuht tõsta lasti, millel asuvad inimesed. A.E töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest vastutava isikuna, pidi

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema poolt eiratud

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tõttu võib tekkida olukord, kus kõrgustes töötamise ajal võib ohutusvöö või rakmeteta inimene autokraana tõstekonksu külge kinnitatud tõstekorvist -

alla kukkuda. xxxx sai A K Eelkirjeldatud tööõnnetuses 15.02.2013 kella 14.40 paiku

tõstekorvist allakukkumise tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse - aordikaare vigastuse

( nihkega, parempoolse traumaatiline dissekatsioon), parempoolne vesiõhkrind keskseinandi

III-X roide nihkega murrud keskmisel-tagumisel kaenlajoonel ja III-XII roide murrud lülisamba kõrvaljoonel, rindkereseina paradoksikaalne segment, kopsupõrutus, lülisamba III-

X rinnalüli ristijätkete ning I IV nimmelüli ristijätkete mu - rrud, parema abaluu killunenud murru.

Seega on A.E , eirates töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, millega põhjustati -

ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 197 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskulud: kaitsjatasu vandeadvokaat Arri Toomingale 144,00 eurot. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61,00 eurot. KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks rahalise karistuse 70 päevamäära s 1673 (üks tuhat kuussada .o. summas

seitsekümmend kolm) eurot. Millest 700 (seitsesada) eurot tuleb tasuda KarS § 66 lg 1,3

alusel 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades, s.o. vähemalt 70

eurot kuus. Rahalise karistuse ülejäänud osa, s 73 eurot jätta KarS § 73 lg 1,2,3 alusel .o. 9

täitmisele pööramata, kui A.E ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja

nõustu esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele s

id prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtuistungil süüdistatav jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jääb ad d teatas, et

kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandu on kvalifitseeritud te

5

õigesti, kokkuleppemenetluses on järgitud kriminaalmenetluse sätteid, süüdistatavad tuleb neile t neid vastavalt kokkuleppele. esitatud süüdistus es süüdi mõista ja karistada

Juhindudes KrMS § 239-250; 318-319; 175 lg1 p 4 ja 9; 179 lg1 p2 kohus

o t s u s t a s:

K.H 197 lg 3 rahaline karistus süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista 5000 (viis tuhat) eurot, millest 2000 (kaks tuhat) eurot tuleb tasuda KarS § 66 lg 1,3 alusel 10 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust võrdsetes osades, s.o. vähemalt 200 eurot kuus. Rahalise karistuse ülejäänud osa, s o. 3000 (kolm tuhat) eurot jätta KarS § 73 . lg 1,2,3 alusel täitmisele pööramata, kui K.H ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK tähtaegselt

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400002937 ning selgitus: nimi, nr 1-15-1945 rahaline karistus.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

A.E 197 lg 1 süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 70 päevamäära s.o. 1673 (üks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) eurot,

millest 700 (seitsesada) eurot tuleb tasuda KarS § 66 lg 1,3 alusel 10 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust võrdsetes osades, s.o. vähemalt 70 eurot kuus.

Rahalise karistuse ülejäänud osa, so. 973 eurot jätta KarS § 73 lg 1,2,3 alusel täitmisele

pööramata, kui A.E ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK tähtaegselt

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400002924 ning selgitus: nimi, nr 1-15-1945 rahaline karistus.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõk tühistada kohtuotsuse jõustumisel. endelukohast lahkumise keeld-

Välja mõista K.H-lt menetluskulud riigituludesse 742,00 eurot, sh sundraha 585,00 eurot, kaitsetasu kohtueelses menetluses 96,00 eurot, isiku kohtuarstlik ekspertiis 61,00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades K.H,

aprillis 2015 tasuma 262,00 eurot, mais 2015 tasuma 240,00 eurot juunis 2015 tasuma ja 240,00 eurot.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK tähtaegselt

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele

märkida viitenumber 99915700017554 ning selgitus: nimi, nr 1-15-1945 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista A.E-lt menetluskulud riigituludesse 729,00 eurot, sh sundraha 585,00 eurot, kaitsetasu kohtueelses menetluses 144,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades A.E,

6

alates aprillist 2015 tasuma igakuiselt 243,00 eurot, lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 30.juuni 2015.a.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK tähtaegselt

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele

märkida viitenumber 99915700017541 ning selgitus: nimi, nr 1-15-1945 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp