4-15-284/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-284 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Roman Naumovi väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05.02.2015 otsus Kaebuse esitaja Roman Naumov (ik: 39403264721) Kohtumenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud RESOLUTSIOON Jätta Roman Naumovi apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 05.02.2015 otsus väärteoasjas nr 4-15-284 muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Harju Maakohtu 05.02.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-284 tunnistati Roman Naumov süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja teda karistati 10 päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et arest tuleb pöörata täitmisele viivitamatult pärast R. Naumovi suhtes väärteoasjas nr 4-14-9097 mõistetud aresti ärakandmist. Sellist otsustust põhjendas kohus sellega, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt on R. Naumov korduvalt jätnud regeerimata kohtuvälise menetleja kutsetele, mistõttu puudus kohtul veendumus, et R. Naumov läheb ise vabatahtlikult aresti kandma. Vastuseks R. Naumovi kohtuistungil esitatud väidetele, et tal on väike laps, märkis

2 kohus, et see ei ole arestipäevade arvu arvestades selline argument, mille tõttu peaks võimaldama aresti kanda ositi.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik R. Naumov, kes vaidlustab kohtuotsust osas, millega teda kohustati asuma aresti kandma vahetult pärast eelmise karistusena kohaldatud aresti ärakandmist. Apellant palub, et kohus lubaks asuda tal mõistetud aresti kandma hiljem, mitte kohe pärast eelmise aresti lõppu, ning et tal võimaldataks aresti kanda osade kaupa. R. Naumov märgib, et ta tunnistab end täies ulatuses süüdi ja kahetseb juhtunut. Ta pani väärteod toime seetõttu, et oli töötu. Ta on mõistnud oma teo tagajärgi ja on valmis vabatahtlikult tekitatud kahju hüvitama. Oma esimest aresti ilmus ta vabatahtlikult kandma. Ta lubas 18.02.2015 asuda uuseti oma töökohustusi täitma. R. Naumov märgib, et tal on 5-kuune laps ja lapse ema ei tule üksi lapse ülalpidamisega toime. Tal on pooleli remont ja sellega seoses on vaja asju ajada ja töömeestega suhelda. Samuti väidab R. Naumov, et ta peab viima raamatud tagasi raamatukokku ja tasuma kommunaalarved.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nendib esiteks, et taotluse aresti kandmise edasilükkamiseks oleks saanud esitada maakohtule. Nimelt VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Samas on tegemist maakohtu otsusega lahendatud küsimusega, mis on järelikult vaidlustatav ka apellatsiooni korras. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 1 pööratakse arest täitmisele viivitamata pärast otsuse tegemist sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse või mitte. Samas on praktikas tulnud ette, et kohtuotsust, millega arest mõisteti, ei ole siiski pööratud täitmisele enne otsuse peale esitatud kaebuste läbi vaatamist. Ka käesoleval juhul ei nähtu karistusregistrist, et R. Naumovi väärteokaristused oleks käesolevaks ajaks ära kantud. Isegi juhul, kus see ka nii on, ei ole ringkonnakohtul õiguslikku alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning kohus peab seega apellatsiooni alusel kontrollima maakohtu otsuse põhjendatust. Harju Maakohtu 05.02.2015 otsuse kohaselt kuulub arest täitmisele pööramisele pärast R. Naumovile teises süüteoasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Puuduvad tõendid selliste asjaolude esinemise kohta, mille tõttu ei oleks R. Naumovil võimalik asuda aresti kandma kohtuotsuses ettenähtud ajal. Seoses apellandi väitega selle kohta, et tal on 5-kuune laps, kelle ema ei tule ülalpidamisega üksi toime, märgib ringkonnakohus, et maakohus on oma otsuses selles osas seisukoha võtnud ja leidnud, et väikese lapse olemasolu ei ole arestipäevade arvu silmas pidades sedavõrd mõjus argument, mis tingiks aresti määramise ositi, kohtule ei ole samuti esitatud tõendeid selles, et R. Naumovi väike laps oleks järelevalveta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et 10 päeva pikkune arest ei ole selline, mis tooks kaasa pöördumatud tagajärjed isiku kodus teostatavale remondile, raamatu raamatukokku viimisele ja ka kommunaalmaksete tasumisele, mida kõike saab eelduslikult teha R. Naumovi asemel tema lapse ema või R. Naumov ise pärast aresti ärakandmist. Samuti on paljasõnaline R. Naumovi väide, et ta saab alates 18.02. asuda tööle. Isiku töökoha olemasolukohta igasugused andmed puuduvad. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et R. Naumov ei tööta. Käesoleval ajal puuduvad seega tõendid selle kohta, et isikul on olemas töökoht või võimalus tööle asuda. Seetõttu on apellandi väide töökoha olemasolu kohta ning järelikult ka vajaduse kohta perele ülalpidamist teenida paljasõnaline. Samas on isiku elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, R. Naumovi poolt süütegude toimepanemine on kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra mõjutab tema igapäevaseid tegemisi ja

3 elukorraldust üldiselt. Asjaolu, et isik soovib asuda vabatahtlikult kahju hüvitama, on positiivne, kuid sellest ei sõltu R. Naumovile mõistetud karistuse täitmisele pööramise aeg. Seda enam, et nagu juba eelpool öeldud, puuduvad andmed isiku töökoha olemasolu kohta ja seega ka selle kohta, et tal on vabaduses koheselt võimalik kahjusid hüvitama asuda. Kuigi R. Naumov väidab apellatsioonis, et asus vabatahtlikult oma esimest aresti kandma, ei anna see ringkonnakohtu arvates alust ümber hinnata maakohtu otsustust, et karistusena kohaldatud aresti tuleb R. Naumovil kandma asuda kohtuotsuses ettenähtud ajal, kuivõrd maakohus on põhjendatult viidanud asjaolule, et materjalidest nähtuvalt on R. Naumov jätnud korduvalt reageerimata kohtuvälise menetleja kutsetele, mistõttu maakohtul puudus veendumus, et isik läheb ise, vabatahtlikult aresti kandma. Ringkonnakohus nõustub materjalide pinnalt sellise maakohtu seisukohaga.

4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.02.2015 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Urmas Reinola