1-15-91/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 ) (5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2015. a, Tallinn kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-15-91 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed

Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi G.Z 199 lg 2 p 9 süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08.01.2015. a otsus Apellandid kaitsja av ja süüdistat

Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav G.Z

isikukood XXX; elukoht XXXXXX XX-XXX

XXXXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX ; ; ;

emakeel vene keel;

: vahistamine; varem ei tööta; tõkend kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 14.02.2012 otsusega 25 lg 2 - 199 KarS § lg 2 p 9 ja § 1572 alusel vangistusega 2 kuud 20 ; päeva - Harju Maakohtu 19.04.2013 otsusega 199 lg 2 p 5, 9 KarS § järgi vangistusega 8 kuud; - Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega 199 lg 2 p 9 KarS § vangistusega 4 kuud. Kaitsja Kannatanu Jugans Grossmann P

AS

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 08.01.2015. a otsus muutmata ning G.Z ja tema kaitsja Jugans Grossmanni apellatsioon rahuldamata. id

2 ) (5

Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 96 eurot G.Z-ilt riigi õigusabi mõista välja .

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonna kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise kohtu otsusega. Süüdistataval,

õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ja tsiviilkostja saavad kassatsiooni esitada üksnes tsiviilhagisse puutuvas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 8. jaanuari 2015. a otsusega mõisteti G.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas maakohus G.Z-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 6 kuuni. P AS kasuks kohus G.Z-ilt eurot. mõistis välja 210

Samuti mõistis maakohus välja sundraha G.Z-ilt 292,50 eurot ja menetluskulud 192 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. G.Z mõisteti süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

karistatud, pani taas toime ühe varguse ja ühe varguse katse: 28.10.2014 kella 13:52 paiku Tallinnas, XXXXXXXX XXX X asuva S kaupluses võttis ta s võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist P -ile kuuluvad 3 AS Pepe Jeans kamp ning

sunit koguväärtusega 210 eurot väljus kauplusest kauba eest maksmata.

06.01.2015 kella 10:45 paiku Tallinnas, XXXXXXXX XX asuvas S võttis ta kaubanduskeskuses S - lasasja ebaseadusliku omastamise AS ile kuuluvas kaupluses võõra val eesmärgil müügisaalist S AS- kuuluvad 3 paari sokke ile koguväärtusega 15,30 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G.Z ja tema kaitsja vandeadvokaat id Jugans Grossmann.

2.1. Kaitsja taotleb apellatsioonis Harju Maakohtu otsuse tühistamist G.Z süüdi tunnistamises 3 kampsuni varguses kauplusest D ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista

G.Z süüdi 2 kampsuni varguses ja õigeks 1 kampsuni varguses. Sellega seoses palub kaitsj P AS tsiviilhagi mitte 210, vaid 140 a vähendada G.Z karistust ning rahuldada euro ulatuses. See, et G.Z võttis riiulilt riideesemeid, on fikseeritud turvakaamera videosalvestuse

vaatlusprotokollis ja fotodel, kuid videosalvestise alusel ei ole tuvastatav, mitu kampsunit G.Z

riiulilt võttis ja kotti pani. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 3 kampsuni vargust tõendavad tsiviilhagi avaldus ja tunnistaja OO ütlused. Tsiviilhagi avaldus ei ole iseenesest tõend, mis tõendaks esemete vargust ja eriti seda, mitu kampsunit

oletab, et varastati. Müüja OO vargust pealt ei näinud. Ta lihtsalt kuna riiulil, kus varem oli 4 kampsunit, oli kella kella 14.20 paiku riiulil ainult 1 kampsun, siis varastas G.Z 3 kampsunit. Kuna peale G.Z k is kaupluses ka teisi inimesi ä ning müüja ei jälginud kogu aeg kampsuneid riiulil, vaid tegeles ka teiste kaupade müügiga,

3 ) (5

siis ei saa kaitsja hinnangul kindlalt väita, et just G.Z varastas 3 kampsunit. Ühe kampsuni võis varastada ka keegi teine juba enne G.Z kauplusse tulekut.

Kaitsja leiab, et kohus on põhjendamatult pidanud G.Z ütlusi ennastõigustavateks. Sellise järelduse võiks teha, kui G.Z oleks üldse eitanud kampsunite vargust. Kuna ta aga kahe kampsuni vargust tunnistab, poleks tal erilist põhjust ühe kampsuni vargust eitada. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et kuna kolme kampsuni vargus ei ole kindlalt tõendatud, vaid on pigem oletuslik, tuleb lähtuda KarS § 7 lg st 3 ning ühe kampsuni varguse osas tõlgendada - kahtlus süüdistatava kasuks.

Kuna varastatud

ning P AS hagi kauba kogus väheneb, siis tuleb vähendada ka karistust rahuldada 140 euro suuruses summas.

2.2. G.Z istetud menetluskulude vaidlustab maakohtu otsust talt välja mõ osas. Samuti palub ta lugeda karistusest kantuks kaks päeva, mille vältel ta oli kinni peetud seoses D kauplusest toime pandud vargusega. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et tal ei ole võimalik sellist summat tasuda, kuna tal ei ole töökohta ja seetõttu puudub püsiv sissetulek. Samuti on tal juba eelnevalt rahalised kohustused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

3.1 Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et varastatud kampsunite arvu ei saa tõendada tsiviilhagiga. TsMS § 363 lg 1 p 1 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt - väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tsiviilhagi on seega dokument, mis kajastab kannatanu kui ühe kriminaalmenetluse subjekti taotlust või taotlusi ja nende aluseks olevaid

väiteid, mis omakorda vajavad tõendamist. Selles osas on kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi oma olemuselt võrreldav süüdistusakti või kaitseaktiga. On ilmne, et viimast kahte

ei saa pidada dokumentideks, millega saaks tõendada mõne KrMS § 62 nimetatud tõendamiseseme asjaolu esinemist.

Samas et maakohus ei ole 28.10.2014 varguse episoodi osas oma otsuse tuleb märkida,

tegemisel tuginenud leidis, et G.Z poolt kolme tõendina üksnes tsiviilhagile, vaid kampsuni

vargust tõendavad ka tunnistaja OO ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ja inventuuri

akt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelviidatud tõenditest tulenevad asjaolud kogumis annavad alust asuda s kampsuni varguses on eisukohale, et G.Z süü kolme leidnud tõendamist. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et G.Z varastas kauplusest D kampsuneid. See, et G.Z kampsunid varastas, on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis. Paraku ei ole turvakaamerate salvestuse alusel võimalik tuvastada, mitu kampsunit süüdistatav riiulist võttis.

G.Z enda väitel võttis ta kaks kampsunit, tunnistaja sõnul on varastatud kolm

OO

kampsunit. Kaupluses müügikonsultandina töötav andis ütlusi selle kohta, et OO avastas kella 14.20 ajal, et riiulil . Seda, et ka suneid oli , kus enne oli neli kampsunit, on alles vaid üks mp

eelnevalt riiulil neli, oli eelnevalt neid Seda, et teadis ta põhjusel, et kampsuneid sättinud. kaduma läks kolm kampsunit, kinnitab ka inventuuri akt (toim.l. 6). Isegi G.Z ise on oma ütlustes tunnistanud, et kampsuneid jäi riiulile üks. OO ütluste kohaselt vaatas ta selle kindlaks tegemiseks, kes kampsunid varastas, turvakaamera salvestisi ning tegi kindlaks, et kampsunid varastas 13.48 kauplusse sisenenud ja 13:52 sealt

väljunud naisterahvas. Kuigi asitõendina vaadeldud jälitustoimingu protokoll kajastabki

4 ) (5

salvestisi ajavahemiku 28.10.2014 kell 13:48.00 13.

– 54:00 kohta, nähtub OO ütlustest tema veendumus, et kõik kolm kampsunit, mis läksid kaduma pärast seda, kui tema oli neid sättinud,

varastas sama isik. Kuna

OO avastas kampsunite kadumise kell 14:20 ning salvestisi läbi vaadates tuvastas, et need varastati 13:52, pidi ta vaatama salvestised läbi suuremas ulatuses kui neid on kajastatud asitõendina. Ringkonnakohus nendib, et see on ka eluliselt usutav. Kuna asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt asusid mainitud kampsunid lihtsalt

ühel kaupluse riiulitest, neid ei olnud mingil viisil esile tõstetud ega eriliselt nähtavale kohale asetatud lis varguse objektiks just samad , on ebatõenäoline, et mitu erinevat isikut va kampsunid.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult pidanud G.Z ütlusi

ennastõigustavateks. Ka ringkonnakohtu hinnangul on püüdnud G.Z oma süüd väiksemana näidata. Nimelt väitis ülekuulamisel, et ta läks G.Z S- jalutama ja tal sse puudus plaan varastada: uplusesse

ta läks ka eesmärgiga lihtsalt ringi vaadata, kuid kui ta nägi, et müüja tegeles teiste klientidega, siis ta kasutas juhust ja pani riiulil olnud kampsunid kaasas

olnud Ringkonnakohtu hinnangul seab just asjaolu, et G.Z suurde tühja paberist kinkekotti. oli kaasas suur tühi kinkekott, mida ta kasutas selleks, et panna sinna kampsunid, kahtluse alla tema väite, et tal tekkis varguse plaan kaupluses.

Arvestades kogumis viidatud on ringkonnakohtu tõendeid ja nendest tulenevaid asjaolusid, hinnangul

G.Z süü kolme kampsuni varguses tõendatud.

3.2. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G.Z süü kolme kampsuni varguses , siis puudub alus G.Z-ilt P on leidnud tõendamist AS kasuks välja mõistetud

tsiviilhagi summas 210 eurot vähendamiseks. Samuti puudub alus süüdistatavale mõistetud karistuse

vähendamiseks.

4. Ringkonnakohus ei nõustu G.Z-iga selles, et maakohtu poolt temale mõistetud karistusest tuleks lugeda kantuks kaks päeva, mille vältel ta oli kinni peetud seoses D kauplusest toime pandud vargusega.

Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et 19.11.2014 koostati G.Z suhtes sundtoomis

e määrus põhjusel, et kriminaalasjas on vajalik teostada tema ülekuulamine ja tema asukoht on teadmata. 29.11.2014 kell 17.00 koostati tema suhtes sundtoomise protokoll ja ta kuulati seoses D mal kauplusest toime pandud vargusega kahtlustatavana üle 01.12.2014. Sa

päeval kohaldati G.Z suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni

kohtumenetluseni. Kuna sundtoomise eesmärk ei ole isiku kinnipidamine, vaid tema suhtes

menetlustoimingu tegemine, ei ole s KarS 68 lg 1 undtoomine käsitatav eelvangistusena §

tähenduses ja seda aega karistuse hulka ei arvata (vt Riigikohtu 17.03.2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -08). 88

5. G.Z taotlus menetluskulude m riigi Põhjendatud ei ole ka vähenda iseks või

kanda jätmiseks. Maakohus võttis juba

men arvesse etluskulude hüvitamist määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning leidis, et käesoleval juhul

on võimalik kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.o määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohtukolleegium osutab, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest

osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või

vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt RKKKm 3-1-1-105-12, p 7).

Sellekohaseid tõendeid või taotlust teabe väljanõudmiseks süüdistatav ega tema kaitsja käimasolevas kriminaalmenetluses esitanud ei ole.

5 ) (5

Asjaolu, et G.Z viibib vanglas, ei ole aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav

kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral

kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui

kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07. detsembri 2012. a lahendis nr 3-1- 1-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud

võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda

sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Seega on

G.Z

võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Ainuüksi asjaolu, et G.Z puudub käesoleval hetkel töö , ei välista seda, et ta võib koht kinnipidamisasutusest vabanemisel töö leida. Toimikust ei nähtu andmeid selle kohta, et süüdistatav ei oleks võimeline töötama

. Asjaolu, et G.Z on kriminaalkorras karistatud, ei seda, et tal

tähenda ei oleks võimalik üldse mingisugust tööd leida. Käesoleva kohtutoimiku materjalidest ega ka maakohtu otsusest ei nähtu asjaolusid, mis

lubaksid järeldada, et G.Z kui töövõimelisel isikul esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud menetluskulude välja mõistmine ositi, nagu seda on teinud maakohus.

6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. -le 2 tuleb Vastavalt KrMS § 185 lg

G.Z-ilt mõista välja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud, milleks on kaitsjale apellatsiooni esitamise eest makstav tasu 96 eurot.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Orvi Tali Ivi Kesküla