1-11-709/247 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

11. märts 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-709 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja

Enn Pustak

Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.O

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

O.O , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 02.08.2010 ja lõpp 27.07.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista O.O-lt menetluskuluna riigituludesse 70,80 eurot kaitsetasu adv. Heiki

Kuninga poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 70,80 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Heiki Kuninga poolt süüdimõistetu O.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, O.O-le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.O 16.11.2011 otsusega K

200 lg on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu arS §

2 p 7, 9 järgi ning karistuseks on mõistetud vangistus aastat; KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistused . KarS üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti

4 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 01.06.2009 otsusega kriminaalasjas 1-09-8467 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 25 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.08.2010. Vangla poolt esitatud materj kahel korral. alidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasem kuritegu oli varavastane, käesolev kuritegu on aga isikuvastane koos vägivalla kasutamisega. Kuriteod on toime pandud grupis ning soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

O.O Isik teatas, et ta on taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. mõistnud, et see elu, mis ta elas, ei ole õige. Isik ei soovi enam vanglasse sattuda ega alkoholi tarbida. Isik selgitas, et ta on mitmed programmid läbinud ning oskab viha taltsutada. Vabanedes soovib isik minna tisleriks õppima või puidutsehhi tööle.

Prokurör O.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust (vangistust) mh KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo (röövimise) toimepanemise eest, ei kohaldata tema puhul KarS §- 76 i

lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Varasemalt on teda karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse all seoses šokiva . Katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ei ole ngistusega

õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 01.06.2009 kohtuotsusega antud võimalust suurem osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi varavastaseid (sh vägivaldseid) kuritegusid. Eeltoodust järeldub, et mõistetud karistused ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile ei muutnud ta oma käitumist. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav 6 kuu kestel suudaks katseaja koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega läbida nõuetekohaselt. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist, puudub oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu alus arvata, et tema käitumine vabaduses kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 m -1-1-91-06 on vangistusest äärusele kohtuasjas nr 3

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud – . Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende

isikupuutumatuse tagamiseks ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest (mh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja teatas, et sama asi oli kohtus arutusel ka 1 aasta tagasi ning võrreldes sellega on positiivseid muutusi näha. Isik on motiveeritud seaduskuulekalt käituma. Kinnipeetav on läbinud erinevad programmid, käinud kodukülastustel. Isikul on olemas töökoht ning materiaalne kindlustus. Samuti ei suhtle ta enam varasemate kriminogeensete tuttavatega. Kui isik nüüd vabastada, saab ta allutada kriminaalhooldusele, millel on kontrolliv ja abistav funktsioon ning seda on isikul ka vaja.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuna kinnipeetav kannab liitkaristust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud esimese astme tahtliku kuriteo (röövimise) toimepanemise eest, ei kohaldata tema puhul

- 76 KarS § i

1 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet.

Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ja konkreetsele täiskasvanule ühiskonnas on olemas. Uue

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Kohtu hinnangul on tõenäosus isiku poolt uute kuritegude toimepanemiseks liiga kõrge, et isikut tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiku poolt uue kuriteo toimepanemise risk seisneb tema varasemas käitumises, varavastaste kuritegude toimepanemises majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanedes on kinnipeetava ema valmis teda majanduslikult toetama ning isikul on olemas ka garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et kuigi isikul on kindel töökoht ning ema on valmis teda toeta a, võivad isikul tekkida m majanduslikud raskused ning selleks, et sellega toime tulla, võib ta panna toime uue kuriteo, et saada kii st majanduslikku kasu. re i

Vangla hinnangul on uue kuriteo riskiks ka see, et isik kuritarvitas varasemalt alkoholi. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Seega on olemas seos alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahel. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest ega pane alkoholi tõttu toime uusi kuritegusid, sest isik on ka varasemalt käitunud impulsiivselt ning tagajärgedele mõtlemata. Isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ning pani toime uue kuriteo. Vangla materjalidest nähtub, et risk uue kuriteo sooritamiseks on seotud isiku tahtejõu ja isikuomadustega. Isik pani toime kuriteod koos sõpradega. Kohus leiab, et kui isik asub taas suhtlema vanade sõpradega, võib see soodustada uue kuriteo toimepanemist.

Isikul on vangistuses neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2015. a määrus muutmata ning O.O kaitsja Heiki Kuninga m

ääruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel

& Partnerid kaudu eurot (s eurot) advokaat Heiki Kuningale h käibemaks 12 määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista O.O-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

4. O.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ kulud“. O.O 1-11-709 menetlus

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 12.05.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg tõttu -5 nimetatud aluste puudumise

j O.O ätta kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga määruskaebus menetlusse võtmata.

Kohtumäärus jõustus 12. mail 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent