1-14-8132/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11. märts 2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-8132 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja

Enn Pustak

Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.A

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.A , isikukood , XXX kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 24.07.2014 ja lõpp 24.10.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.A

Välja mõista P.A lt menetluskuluna riigituludesse 70,80 eurot kaitsetasu -

adv. Heiki Kuninga

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Objartel Partnerid kasuks 70,80 Heiki Kuninga poolt & eurot (sh käibemaks 20%) adv. süüdimõistetu P.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, P.A le , kaitsjale ja - prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

P.A Tartu Maakohtu 26.11.2014 on süüdi mõistetud otsusega KarS § 199 lg 2

p 9 5 kuud. järgi ning karistuseks on mõistetud vangistus KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2014 otsusega kriminaalasjas 1 5824 mõistetud -14-

karistuse, s.o 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse ärakandmata osa, s 10 kuu vangistuse võtta o ning kohtuotsuste kogumis mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24. .2014. 07

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral

ning vanglas viibib teist korda. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on mõtlematus, impulsiivsus, majandusliku kasu saamine, vanemliku järelevalve alt väljumine ja karistamatuse tunne.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas

kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 6 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Kohtuistung P.A taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik teatas, et tal on nüüd mõistus pähe tulnud ning ta soovib minna õhtukooli ja tööle. Kinnipeetav ei osanud seletada,

miks ta varastab ning teatas, et peab minema psühhiaatri juurde. Isik teatas, et on vanglas läbinud programme.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. P.A Kuna

kinnipeetav aldata tema puhul KarS ei ole ära kandnud poolt mõistetud karistusajast, ei koh §-i 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 6 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks,

tema Tulenevalt ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

toimepandud kuritegude arvukusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja rõhutas, et isik on veel

alaealine ning ka kuriteod on toime pandud alaealisena. Kaitsja leidis, et isiku puhul on oluline, et ta ei puutuks kokku palju vanglas oleva seltskonnaga, sest see teeb isikule ainult kahju. Isikul on peaaegu pool karistusest kantud. Kaitsja leidis, et elektrooniline valve on oluliselt piiratum,

3

kui tavaline vabanemine ning see oleks kõige tõhusam järelevalve antud isiku üle.

Samuti saab isikule panna kohustuse läbida erinevaid programme.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et antud -i 76 isiku puhul ei saa kohaldada KarS § 1

-s 2 lg sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet, kuivõrd isik ei ole kandud ära vähemalt poolt talle mõistetud karistusest. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Isik ei allu ühiskonnas kehtivatele reeglitele ega võta

vastutust toimepandud kuritegude eest. Isik võib toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava korduvaid karistusi ja käitumist vangistuse ajal, on põhjust arvata, et motivatsioon muutumiseks tingimisi vabastamisel on puudulik. Isik on vabaduses oma ema ja tema elukaaslase ülalpeetav. Pere majanduslik olukord on kesine. Kinnipeetava vastu on kuritegude tagajärjel suured võlanõuded. Vangla hinnangul seisneb uue

kuriteo risk suuremates materiaalsetes soovides, kui pere suudab talle võimaldada. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab majanduslikult toime tulla ega pane toime uusi kuritegusid

materiaalse kasu

saamise eesmärgil.

Samuti nähtub vangla materjalidest, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise riskiks võib pidada ka vähest õpimotivatsiooni ning seda, et isik ei mõista hariduse vajalikkust. Isikul on

probleemid reeglite täitmisel, millele viitab ka see, et isik ei suutnud varasemalt

täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Isik on kuriteod toime pannud grupis ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud.

Kuigi isik tajub probleemide olemasolu, vähendab ta oma vastutust nende tekkimisel. Isik süüdistab teisi probleemide tekkimises. Kohus leiab, et kuivõrd isik ei suuda mõista enda osa

probleemide tekkimisel, ei ole suuteline ta edaspidi käituma selliselt, et ei pane toime uut kuritegu. Kohus leiab, et isik ei ole teinud oma tegudest piisavaid järeldusi, et elada edaspidi seaduskuulekat elu.

Isikul on vangistuses kuus kehtiv distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest at alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi

enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava

vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik