1-12-2967/420 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 11. 2015, Rakvere kohtumajas märts Kohtuasja number 1-12-2967 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk

Kaitsja

Enn Pustak

Tatjana Šibajeva

Vandeadvokaat

Küllike Namm Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.01.2014 ja lõpp 19.01.2016

Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.F

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.F-ile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud Viru Vangla esitas 16. .2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.F Viru Maakohtu 10.01.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu on süüdi mõistetud

24.05.2013 otsusega ning talle

mõisteti KarS § 63 lg 1 KarS § 136 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

5 kuud ja 17 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 2 aastat ja 13 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.01.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Ühtne kuriteo muster puudub. Kinnipeetav on toime pannud varasemalt varguse, väljapressimise ja vägistamise. Käesolev kuritegu on toime pandud grupis ning etteplaneeritult. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele.

Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.F taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav soovib minna vabaduses tööle ja hakata koos oma perega normaalset elu elama. Isiku sõnul ei tunnista ta seda, milles teda süüdistatakse, kuid tunnistab ühiskonnanorme. Isik teatas, et ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Samuti selgitas kinnipeetav, et ta on läbinud riigikeele kursused ning on tasunud kõik nõuded. Prokurör V.F-i vabastamist ei toetanud.

Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem viiel korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuigi eelnimetatud kinnipeetavale varasemalt mõistetud neli kriminaalkaristust on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage mh vägivaldsete kuritegude toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda.

Kuna kinnipeetav kannab karistust isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Viru Maakohtu 10.01.2013 kohtuotsusega nr 1-12- 2967 on tuvastatud, et V.F grupis teiste isikutega võttis 14.07.2011 seadusliku aluseta ja vägivalla kasutades vabaduse kannatanult.

Kannatanu viibimiskohta ei ole peale sündmust suudetud kindlaks teha, küll aga on tal eelduslikult olemas lähedased, kelle õiglustunnet riivaks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine üsna pikka aega enne karistusaja lõppu. Prokurör leidis, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks V.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.F distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist.

Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. ei ole proportsionaalne tema Käesolevaks ajaks ärakantud karistus

poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Enn e

vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (alkoholijoobes on varem toime pannud isikuvastaseid /mh seksuaal-/ kuritegusid, karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude Väärib toimepanemise riskifaktoriks. märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ning seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41- 62%, mis ei ole madal risk.

Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 19.01.2016, st ka selle ristusaja lõpuni, suudaks

läbida nõuetekohaselt. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus isik ti

ngimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et kui analüüsida prokuratuuri motiive, miks isikut mitte vabastada, siis saab teha järelduse, et prokurör ei ole tutvunud kohtuotsusega. Mis puutub alkoholi liigtarvitamisse, siis jääb arusaamatuks prokuratuuri väide. Viimase ja eelmise kuriteo vahe on 15 aastat. Öelda, et inimene ei ole teinud järeldusi, on vale. Isik on vangistuses olnud enam kui aasta ja eelvangistuses 6 kuud ning kaitsja leidis, et 10 kuuga ei muutu enam midagi. Isikul on kõik programmid ja riigikeele kursus läbitud. Isikut on vabanedes pere ootamas ning tal on elu ja töökoht. -

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem avalikkusele, kui isik on grupis ja tarvitab alkoholi. Uue kuriteo toimepanemise üldise tõenäosus kahe aasta jooksul on %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 29%. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%.

Vangla materjalide kohaselt kuulus isik varasemalt kuritegelikku ühendusse. Toime pandud kuritegudest järeldub, et isik on riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Isik on varasemalt korduvalt sooritanud kuritegusid grupis vägivalda kasutades. Isik ei teadvusta oma kuritegeliku käitumisega seotud riske. Samuti ei tunnista isik oma toimepandud kuritegu ega kuulumist kuritegelikku grupeeringusse. Kohus leiab, et kuivõrd isik ei tunnista endiselt oma kuritegu, ei ole ta teinud ka sellest vajalikke järeldusi. Kuigi V.F-ile stetud neli kriminaalkaristust varasemalt mõi

on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage mh vägivaldsete kuritegude toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Isik on valinud probleemide lahendamiseks ja toimetulekuks kriminaalse lahenduse. Isik käitus kuritegu toime pannes impulsiivselt ega mõelnud oma teo tagajärgedele. Kohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et tema vabastamine ligikaudu 10 kuud enne tall

e määratud karistusaja lõppu oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku

poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine enne karistuse kandmisele asumist, so pärast vahi alt vabastamist 11.04.2012 kuni 06.01.2014 vanglasse karistuse kandmiseks ilmumiseni pole

V.F uusi õigusrikkumis toime pannud, tema käitumi i ne vanglas, so kehtivate

distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine, tema võimalused

vabanemisel, so garanteeritud eluja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, ei kaalu üles toimepandud kuriteo raskust. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu

11. märtsi 2015 määrus jätta muutmata. 2.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 28. aprillil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent