4-14-9434/29 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-9434

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2015 Haapsalu kohtumaja 11. märts 2015 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9434 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi Arne Kallas kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.10.2014 otsusele väärteoasjas nr 2317,14,006881 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Arne Kallas, isikukood *, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, töökoht * Kaitsja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu, e-post: advokaat.rajavere@gmail.com Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, e-post: pohja@politsei.ee, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arne Kallas kaebus ja tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve liiklusmenetlustalituse 27.10.2014 otsus väärteoasjas nr 2317,14,006881 ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Arne Kallas suhtes Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna puuduvad väärteo tunnused. 2. VTMS § 23 alusel rahuldada Arne Kallas taotlus ja hüvitada riigieelarve vahenditest Arne Kallas valitud kaitsjale makstud kaitsjatasu summas 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot. 3. Edastada kohtulahend A.Kallas`ele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

4-14-9434

2 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.10.2014 otsusega väärteoasjas nr 2317,14,006881 karistati Arne Kallas`t selle eest, et tema 07.10.2014 kell 09.08 Männiku tee 89 Tallinn juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74+-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on A.Kallas`ele karistuseks määratud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 180 eurot s.o 45 trahviühikut, mis on tasumisele määratud ositi 3 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena.

Kaebus 11.11.2014 saabus kohtusse A.Kallas kaebus /tl 3-8/ otsusele väärteoasjas nr 2317,14,006881. Kaebuses palutakse tühistada kaevatav otsus ning lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses /tl 21-22/, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kaebus on alusetu.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kõigepealt uurib kohus kaebuse esitaja väidet, et väärteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud, kuna kogutud tõenditega ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, kas A.Kallas on ikka toime pannud talle süüks arvatava väärteo. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-89-14. Nii kirjalikus menetluses kui kohtuistungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahend on ebaõige, seal on jõutud valele järeldusele, sellest ei tule juhinduda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et juhinduda tuleb Riigikohtu lahendist 3-1-1-15-12, mille kohaselt ei ole isiku süüdi tunnistamine ka ühe tõendi alusel välistatud. VTMS § 2 sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta eraldi väärteomenetlusõiguse allikaid, seega tuleb juhinduda KrMS § 2. KrMS § 2 p 4 kohaselt on krimianalmenetlusõiguse (seega ka väärteomenetlusõiguse) allikad Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Riigikohtu lahendi 3-1-1-89-14 punktis 6 on Riigikohus jäänud oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kui kohtuvälise menetleja ametnik toimetab liiklusjärelevalvet üksinda, peab ta koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestama liiklusjärelevalve toimingu), et tagada nii toimingu tegemise asjaolude kui ka selle tulemuse usaldusväärsuse kontroll. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-1-1-15-12 ei ole käesoleval juhul asjakohane - seal on Riigikohus möönnud, et üldjuhul on võimalik isiku süüdi tunnistamine ka ühe tõendi põhjal. Kohus leiab, et liiklussüüteo – kiiruse ületamise puhul, kus

4-14-9434

3 liiklusjärelevalvet teostab ametnik üksi, on Riigikohus sätestanud selgelt erineva tõendamiskoormuse kohtuvälise menetleja jaoks. Istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et väärteo toimepanemist tõendavad ka A.Kallas ütlused. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja on otsuses selgesõnaliselt kirjutanud, et A.Kallas ütlused jäetakse arvestamata. Samuti leiab kohus, et väärteoasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et A.Kallas sündmuskohal oleks tunnistanud väärteo toimepanemist. Tunnistaja A.P. andis kohtus ütlusi, et sündmuskohal A.Kallas ei tahtnud nõus olla selle teise lõike rikkumisega. Kohtuistungil kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et A.Kallas poolt väärteo toimepanemist tõendavad tunnistaja A.P., kes teostas selles väärteoasjas üksinda liiklusjärelvalvet, ütlused ja A.P. poolt koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, muid tõendeid A.Kallas süü tõendamiseks esitada ei ole. Tunnistaja A.P. on kohtuistungil tunnistanud, et teostas 07.10.2014 liiklusjärelvalvet üksinda ja mõõtis A.Kallas poolt juhitava mootorsõiduki kiirust, toimingut ei salvestanud. Kiiruse mõõtmise kohta koostas ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Hinnates tunnistaja A.P. ja menetlusaluse isiku A.Kallas ütlusi ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatut väärteo tehiolude kohta, tuleb tunnistada, et tõendid A.Kallas auto asukoha kohta kiiruse mõõtmisel on erinevad. A.Kallas on kinnitanud, et sõitis kogu aeg teises reas ja suundus esimesse ritta alles siis, kui politseiametnik andis peatumismärguande. Algul liikus tema ees veoauto, mis suundus esimesele reale, tema jätkas liikumist teises reas. Tunnistaja A.P. kinnitas, et kiiruse mõõtmine toimus hetkel, kui A.Kallas poolt juhitav auto hakkas esimesele rajale tagasi jõudma, tegi mõõtmise ja kui auto jõudis temani, pidas kinni. See näitab, et kiiruse mõõtmine ja peatumismärguande andmine A.P. poolt ei toimunud ühel aja samal ajal. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis /tl 5/ on kirjas, et auto, mille kiirust mõõdeti, liikus 1.sõidurajal. Seega on kõik kolm tõendit kiiruse mõõtmise tehiolude kohta vastuolulised. Kohus leiab, et nende tõendite abil ei ole võimalik kindlaks määrata, millisel real liikuva auto kiirust mõõdeti ja seeläbi tekib kahtlus, kas mõõdeti A.Kallas poolt juhitava auto kiirust. Riigikohus on selgesõnaliselt öelnud, et olukorras, kus tekib kahtlus, kas kiirusemõõteseadme näit saadi just konkreetse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel, ei piisa selle kahtluse kummutamiseks kiirusemõõtmist teinud politseiametniku ütlustest ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist. Käesoleval hetkel enam täiendavaid tõendeid, mis võimaldaks välja selgitada kiirusemõõtmise asjaolusid, koguda ei ole võimalik, ja seeläbi ei ole võimalik kontrollida ka kiiruse mõõtmise tulemuse usaldusväärsust. Kuna täiendavate tõendite kogumise võimalus puudub, tuleb VTMS § 2, KrMS § 7 lg 3 alusel kõrvaldamata kahtlus tõlgendada A.Kallas kasuks. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud A.Kallas poolt talle väärteoprotokollis süüks arvatud teo toimepanemine. Kohus ei uuri teisi kaebuses esitatud argumente, kuna A.Kallas osas tuleb väärteomenetlus lõpetada süü tõendamatuse tõttu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Kallas kaebus tuleb rahuldada, väärteootsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus A.Kallas suhtes LS 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 lausel Menetluskulud Kaitsja taotles VTMS § 23 alusel hüvitada A.Kallas`ele riigieelarve vahenditest tema kantud kaitsjatasu summas 336 eurot. Õigusabi tunni hind 70 eurot +käibemaks, s.o kokku 84 eurot. Vastavalt kohtule esitatud taotlusele ja arvetele on kaitseülesande teostamiseks kulunud 5 tundi – materjalidega tutvumine 1 tund, kaebuse koostamine 2 tundi (nende kolme tunni eest on allahindlust

4-14-9434

4 tehtud 33%, mis tasutud tunni hinnaks teeb 56,28 eurot), ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ja kohtuistungil osalemine 1 tund. Kokku on kaitsja tasu 5 tunni õigusabi osutamise eest 336,84 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tunnitasu on mõistliku suurusega ja õigusabi osutamisele kulutatud aeg on põhjendatud, kaitsja pool teostatud toimingud on kaitse teostamiseks olnud vajalikud. Lähtudes eeltoodust tuleb taotlus rahuldada ja A.Kallas`ele tuleb VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaistjale makstud tasu 336 eurot.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 2, 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, KrMS §§ 2 p 4, 7 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik