3-15-388/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-388

Haldusasi

Veikko Ahvenaineni kaebus Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamiseks õigusvastaselt

kartseris viibitud aja eest

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Veikko Ahvenaineni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Veikko Ahvenainen

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse V. Ahvenaineni kaebus Tartu Vanglalt

kahju hüvitamiseks summa 1000 eurot, millest ta märkis, et viibis 08.-13.10.2014 ja

09.-14.12.2014 kartseris õigusvastaselt, kuna talle ei ole ühtegi vastavasisulist

käskkirja tutvustatud. Koos kaebusega esitas V. Ahvenainen riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.02.2015. a määrusega V. Ahvenaineni taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustas kaebajat tasuma

riigilõivu summas 30 eurot (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu

tasumiseks 10 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kohus viitas,

et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja sissetulekud

menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul 295 eurot, millest vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-le 1 kuulub maha arvamisele

206,50 eurot, seega on V. Ahvenaineni kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

44,25 eurot. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tuleb

kahjunõudelt summas 1000 eurot kaebajal tasuda riigilõivu 30 eurot. Kohus asus

seisukohale, et antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti

riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei

ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. V. Ahvenainen esitas 03.03.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 26.02.2015. a määrus, millega halduskohus jättis ta riigilõivu tasumisest

vabastamata ning palus ringkonnakohtul vabastada ta riigilõivust. V. Ahvenaineni

väitel viibib ta Tartu Vanglas alates 15.06.2011 kuni 13.02.2015, ta ei oma töökohta

ega kindlat sissetulekut, ta on riigi ülalpeetav ning sõltub lähedaste ja tuttavate

annetustest. V. Ahvenainen märgib, et riigilõivust vabastuse võimaldamise eesmärk

on tagada kohtusse pääsemise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast ning

antud momendil ei võimalda tema majanduslik olukord maksta 30 eurot riigilõivu,

millest tulenevalt võivad jääda tema õigused kaitsmata. Veel märgib V. Ahvenainen,

et riigilõivu tasumise nõude eesmärk on kindlustada läbimõtlematute kaebuste

esitamine, kuid tema kaebus Tartu Vangla vastu ei ole perspektiivitu ega

läbimõtlematu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused

sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112

ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda.

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe

kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise

kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki

taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele

toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid

laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks

kohtus väljamõistetud summad). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS §

112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele

kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste

nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning

kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on

võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.2012. a

määrus nr 371361-12, p 10). Muude kulutuste (kulutused poest toidu või muude

kaupade ostmisele jmt) mahaarvamist kinnipeetava sissetulekust Riigikohus

põhjendatuks ei ole pidanud.

7. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et V. Ahvenaninen oli kuni 13.02.2015 kinnipeetav

Tartu Vanglas (tl 12). Seega on halduskohus kaebaja majandusliku seisundi

hindamisel asjakohaselt tuginenud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttele (tl

11-11p) ning on õigesti menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuuna

arvestanud ajavahemikku 13.10.2014 kuni 12.02.2015. Halduskohus on määruses ka

õigesti viidanud RLS § 60 lg-le 2 ja märkinud, et kahjunõudelt summas 1000 eurot

tasutakse riigilõivu 30 eurot. Toimikus olevast kaebaja vanglasisese isikukonto

väljavõttest nähtuvalt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele

eelneval neljal kuul kokku 295 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades

olid V. Ahvenaineni väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, kokku

206,50 eurot. Seega on V. Ahvenaineni kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

44,25 eurot. Tartu Halduskohus on 26.02.2015. a määruses õigesti leidnud, et riigilõiv

menetluskuluna ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu

ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

8. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu

tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse

esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas

asjas. Seega ei ole V. Ahvenaineni riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine

põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Eeltoodut ei

muuda ka asjaolu, et V. Ahvenaineni väitel ei ole tema kaebus perspektiivitu ega

läbimõtlematu. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24)

on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta

kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta

vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole

tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine

ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas

isiku õigusi on rikutud. Kuna käesolevas asjas ei ole V. Ahvenaineni kaebust

halduskohtu poolt menetlusse võetud, siis ei ole ringkonnakohtul alust hinnata

määruskaebuse esitaja väiteid, et tema kaebus ei ole perspektiivitu ega

läbimõtlematu.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas menetlusabi

andmise otsustamisel õigesti juhindunud HKMS-i vastavatest sätetest, millest

lähtuvalt jättis V. Ahvenaineni taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus V. Ahvenaineni määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.02.2015. a määruse resolutsiooni p 1

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel