2-14-28928/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-14-28928/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-14-28928 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2015. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Eesti Gaas hagi R. S.i vastu võlgnevuse 278 euro, viivise 43,70 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 382,58 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 19. veebruar 2015. a / Lihtmenetlus Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
AS Eesti Gaas (RK xxx, asukoht: Liivalaia 9, 10118 Tallinn)
Aljona Melter
R. S. (IK xxx, viibimiskoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista R. S.ilt AS Eesti Gaas kasuks võlgnevus 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot, viivis 43 (nelikümmend kolm) eurot 70 senti ning alates 24.10.2014. a viivis 0,06% põhinõudelt (278 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluses kantud hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
2
Välja mõista R. S.ilt AS Eesti Gaas kasuks menetluskulude katteks 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 78 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu menetluses on AS Eesti Gaas hagi R. S.i vastu võlgnevuse 278 euro, viivise 43,70 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Gaas ja R. S. 18.03.2010. a võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu, millega AS Eesti Gaas võttis endale kohustuse müüa R. S.ile maagaasi ning viimane võttis endale kohustuse osta võrguettevõtte poolt osutatud võrguteenust ja tasuda selle eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja tarbimiskoha aadress oli xxx. Kostja on jätnud tasumata hageja esitatud arved summas 278 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist summas 43,70 eurot.
3. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja märkis, et ta nõustub hagejale tasuma 150 eurot, sest ta ei ela aadressil xxx juba alates 15.04.2012. a. 150 eurot on ta nõus tasuma pärast vanglast vabanemist, 14.08.2015. a.
4. Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et aadressil xxx, puudub gaasimõõtur. Gaasi arvestatakse fikseeritud kuumakse alusel. Gaasiarvesti asub trepikojas ja mõõdab terve trepikoja korterite gaasi kasutust. Kostja ei ole kordagi enne maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet pöördunud hageja poole ega andnud teada oma soovist leping lõpetada. Peale maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet lõpetas hageja kostjaga lepingu tagasiulatuvalt alates 01.05.2014. a. Seoses lõhutud korteriuksega sulges hageja ka lõpuks gaasi 17.10.2014. a. Hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi.
5. Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et lepingu ja tüüptingimuste kohaselt tuleb lepingu lõpetamise soovist kirjalikult 30 päeva ette teatada. Kostja seda teinud ei ole. Kostja selgitas, et ta nõus maksma hagejale pool summat. Pooled kompromissi ei sõlminud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Arvestades hagi hinda, lahendab kohus asja lihtmenetluses.
6. Asja materjalidest nähtub, et AS Eesti Gaas ja R. S. sõlmisid 18.03.2010. a võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu (tl 17), millega AS Eesti Gaas võttis endale kohustuse
3
müüa R. S.ile maagaasi ning viimane võttis endale kohustuse osta võrguettevõtte poolt osutatud võrguteenust ja tasuda selle eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja tarbimiskoha aadress oli xxx. Lepingu kohaselt tasub ostja müüjale arvestuskuu 25-ks kuupäevaks vastavalt kehtestatud kuumaksele. Tarbimisaasta lõpul ja gaasi hinna muutumisel teeb müüja tasaarvestuse tegelikult tarbitud gaasi koguse alusel määratud hinnagrupi järgi ning esitab sellekohase arve. Ostja teatab lepingu lõpetamise soovist müüjale üldjuhul 30 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamisel tasub ostja tarbitud gaasi ja võrguteenuse eest ning gaasi sulgemisega seotud kulud. Lepingu lahutamatuks osaks olid tüüptingimused (tl 18-25). Tüüptingimuste punktis 10 on sätestatud, kuidas tuleb ostjal võrguteenuse eest tasuda.
7. Kostja vastuväide, mille kohaselt ta ei ole võrguteenust seoses kinnipidamiskohas viibimisega tarbinud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja vastusest nähtub, et võrguettevõtja (hageja) on lepingu lõpetanud 01.05.2014. a ning gaasi sulgenud 17.10.2014. a. Tüüptingimuste punkti 13.3 kohaselt oli ostjal õigus võrguleping lõpetada igal ajal, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Kostja poolt tasumise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (tüüptingimuste punktid 11.3 ja 11.4).
8. Asja materjalidest nähtub, et hageja nõue tuleneb kostja poolt osaliselt maksmata arvetest perioodi eest 01.03.2010. 31.12.2013. a.
9. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).
11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
13. Hageja kantud vajalikud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
14. 01.01.2015. a jõustunud TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15. Hageja menetluskulud summas 259,78 eurot (tl 35-37) on põhjendatud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik