1-14-7909/110 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-7909

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 2015. a Tallinn . märts Kriminaalasja number 1-14-7909 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Pavel Julia Katškovskaja ja Gontšarov Koht

uistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg 2. 2015. a märts Kriminaalasi Eduard Nizovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 424 järgi, Sergei Kotini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 2 p 2, § 424 ja § 184 lg 2 p 2 järgi, K.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a otsus menetluses lühi Apellatsiooni esitaja Eduard Nizov ja tema kaitsja Kadi Mägi, K.N ja tema kaitsja Merike Borunova ning Sergei Kotin Prokurör Natalia Lebed Süüdistatavad Eduard Nizov isikukood 38508100276 elukoht X XXXXXXXX , XXXXXX XX XX - , ei tööta, varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 16.07.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi 6 kuu vangistusega, kinni peetud 24.06.2014

Sergei Kotin

isikukood 37412070299, XXXXXXX XXXXXX X- , ei XX

tööta, varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 24.04.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 3 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust, karistuse kandmise algus 27.11.2014

2(9) K.N

isikukood XXX, elukoht XXXXX XXXXXXX

X XXXXXXX XXX XXX, varem 5 korda XXXX

kriminaalkorras karistatud, viimati 11.01.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu - vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 5 kuud 11 päeva vangistust, kinni peetud 17.03.2014 Kaitsjad Leelo Viil, Merike Borunova, Eva Tibar

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 27. novembri 2014. a kohtuotsus Eduard Nizovi, Sergei Kotini ja K.N-i

rahuldamata. suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid

Välja mõista ükssada kakskümmend Eduard Nizovilt Eesti Vabariigi kasuks 120 ( ) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Välja mõista üheksakümmend kuus Sergei Kotinilt Eesti Vabariigi kasuks 96 ( ) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Eva Tibarile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Välja mõista ükssada kakskümmend K.N-ilt Eesti Vabariigi kasuks 120 ( ) eurot,

määratud kaitsjale vandeadvokaat Merike Borunovale makstud tasu katteks apellatsioonimenetlu

ses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos.

Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. novembri 2014 otsusega lühimenetluses ti Eduard Nizov süüdi: tunnista

1.1 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises

(15.01.2013, 17.01.2013 episoodid) ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud.

3(9)

1.2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda p 1.1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ti

karistuseks vangistuse 10 kuud. 1.3 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 16.07.2013 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-13-6240 ga (6 kuud), mõistetud karistuse üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning karistuseks eti vangistus 1 aasta ja 1 kuu. mõist 1.4 KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel arvati p 1.3 mõistetud karistusest maha

Harju Maakohtu 16.07.2013 otsuse alusel -25.07.2013), so 6 kuud ning kandmisele kuulub karistus ära kantud osa (28.01.2013 7 kuud.

1.5 KarS § 199 lg 2 p 7, ettenähtud kuriteo toimepanemises 8, 9 (19.09.2013, 08.10.2013, 23.10.2013, 25.10.2013, karistuseks vangistus 2 aastat. 27.10.2013 episoodid) ja mõisteti

1.6 KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud.

1.7 KarS § 1 alusel mõisteti 64 lg liitkaristus p 1.5 ja p 1.6 mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning eti vangistus

karistuseks mõist 2 aastat ja 5 kuud.

1.8 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks vangistuse . 1 aasta ja 7 kuud ja 10 päeva

1.9 KarS § 6 2 alusel mõisteti 5 lg liitkaristus suurendades p 1.8 mõistetud karistust (1 aasta 7 kuud ja

10 päeva) p 1.3 ja p 1.4 mõistetud karistuse ära kandmata osa (7 kuud) võrra ning lõplikuks

karistuseks eti vangistus

mõist 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva.

1.10 KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.11.2013- 28.05.2014, so lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 6 kuud ja 16 päeva, 24 ning arvestades karistusaja algust kinnipidamisest 24.06.2014. a. päeva

Kohus mõistis välja menetluskulud, so määratud kaitsja tasu E. Nizovilt 996 eurot, sundraha 532,50 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 247 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 2 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viibib kohtuotsuse tegemise ajal vanglas, pidas kohus

võimalikuks pikendada vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega ja määras, et menetluskulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsu

se jõustumisest.

2.

Sama kohtuotsusega tunnistati Sergei Kotin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 2 p 2, § 424 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistuse 5

aastaks. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvati karistusest maha osaliselt ära kantud karistus ja kandmisele kuulub vangistus 4 aastaks 4 kuuks 24 päevaks algusega 27. novembrist 2014.

3.

Sama kohtuotsusega tunnistati K.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja talle

mõisteti pärast mõistetava karistuse ühe kolmandiku võrra vähendamist karistuseks vangistus 1 aastaks algusega 17. märtsist 2014. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 4 päeva.

4. Süüdistatavad tunnistati süüdi alljärgnevate kuritegude toimepanemises.

4.1 E. Nizov tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, ajavahemikul 28. maist 2009 kuni 27. oktoobrini 2013

4(9)

tungis kas üksi või isikute grupis sisse tänavatele võ alustesse garaažidesse pargitud i maasõidukitesse, kust varastas mitmesugust vara. Kokku tungis ta sõiduki uste või akende lõhkumise teel sisse 14 sõiduautosse.

KarS § 424 järgi tunnistati E. Nizov süüdi selles, et ta 24. juunil 2014 juhtis Tallinnas Võidujooksu tänaval sõiduautot narkootilise joobe seisundis. Joobe oli põhjustanud amfetamiini tarvitamine.

4.2 S. Kotin tunnistati KarS § 202 lg 2 p 2 järgi süüdi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara korduvas omandamises ja hoidmises. Nimelt ostis mobiiltelefone ja seadmeid, ehkki teadis, et need esemed on varastatud.

KarS § 424 järgi tunnistati S. Kotin süüdi selles, et ta 23. aprillil juhtis Tallinnas Lasnamäel 2014. a sõiduautot narkootilise joobe seisundis. Joobe oli põhjustanud amfetamiini tarvitamine.

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tunnistati S. Kotin süüdi selles, et ta varem narkootilisi aineid ebaseaduslikult käidelnud isikuna taas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas suures koguses narkootilist ainet amfetamiini kogumassiga 34,77 grammi (milles amfetamiini puhtal

kujul 3,6 grammi), so rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Ainet hoidis ja vedas S. Kotin tema kasutuses olevas sõiduautos

rooli sees signaalnupu all kuni 24. aprilli

ni 2014, kui politsei need tema autost leidis ja ära võttis.

4.3 K.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna ajavahemikul 26. augustist 2013 kuni 17. märtsini 2014 pani üksi või isikute

grupis taas toime 8 vargust Tallinna linnas asuvatest bensiinijaamadest, kauplustest ja autoremonditöökoja juurde pargitud sõiduautost.

K.N-ilt , E. Nizovilt ja S. Kotinilt mõisteti solidaarselt välja tsiviilhagi 3435 eurot AK kasuks S AS kasuks 146,09 eurot ja S AS kasuks 2,30 . Lisaks sellele mõisteti K.N-ilt välja eurot.

5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid E. Nizov ja tema kaitsja K. Mägi, K.N ja tema kaitsja M. Borunova ning S. Kotin.

5.1 E. Nizov vaidlustab kohtuotsuse talle mõistetud karistuse ning temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja osas.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohus piisavalt arvestanud karistust kergendava asjaoluna

tema puhtsüdamlikku kahetsust. Ta on 90% osas töövõimetu, mistõttu on tal raske vangistuses

viibida. Karistuse kandmise alguseks tuleks lugeda 13. november 2013. E. Nizov taotleb tema

karistamisel piirduda eelvangistuses viibitud ajaga ja jätta ülejäänud osa vangistust tingimuslikult kohaldamata. Vabaduses viibides soovib ta asuda tööle.

Ehkki maakohus pikendas E. Nizovilt kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega ühe aastani, ei ole see tähtaeg piisav, sest ta viibib vanglas. Kuna ta on invaliid, siis on tal vanglas raske tööd leida.

5.2 E. Nizovi kaitsja K. Mägi vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas.

Kaitsja hinnangul on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata prokuröri poolt esitatud seisukohad karistusettepaneku osas ning seega on kohus alusetult raskendanud kohtualuse seisukorda.

5(9) 19.09.2013, 08.10.2013, 23.10.2013, 25.10.2013, 27.10.2013 episoodide puhul hindab kohus Eduard Nizovi süüd keskmiseks. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et varastatud esemete väärtus on küll viilhagidele vastu vaielnud ning on nad täies mahus omaks võtnud suur, kuid E. Nizov pole tsi . Karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuotsuse tegemise ajaks oli E. Nizov kokku viibinud vahi all 11 kuud. Kaitsja hinnangul ja

arvestades kohtualuse poolt väljendatud seisukohti – kui töökoht tal on vabaduses olemas nii eluning ta soovib hakata kahjusid hüvitama, siis on igati põhjendatud karistuse mõistmine selles

määras, et isik vabaneks võimalikult ruttu. Kohus peab arvestama ka kannatanute huvidega saada võimalikult kiirelt neile tekitatud kahjude eest hüvitist.

Juhul kui kohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse määr on põhjendatud, siis palub kaitsja jätta karistus KarS § 74 lg 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata, jättes tingimuslikult kohaldamata selle osa, mis ületab juba vahi all viibitud aega.

5.3 S. Kotin vaidlustab kohtuotsust enda süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas.

Apellatsiooni motiivide kohaselt taotleb S. Kotin tunnistamises kohtuotsuse tühistamist tema süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja uue otsuse tegemist, millega ta mõista süüdi KarS § 183 järgi. Ta ei ole suures koguses narkootilist ainet käidelnud. Ta ei nõustu kohtu seisukohaga, et tema juurest leitud amfetamiinist piisab narkojoobe tekitamiseks 27 isikule. Nimelt on S. Kotin pikaajaline narkomaan

ning tema autost ära võetud amfetamiin oli mõeldud tema enda tarbeks. Keskmise narkojoobe saavutamiseks tarbib ta 1 grammi am -st grammist fetamiini puhtal kujul. Seega temalt ära võetud 3,6 amfetamiinist piisaks narkojoobe tekitamiseks neljale kroonilisele narkomaanile. Oma seisukohtade kinnituseks viitab S. Kotin Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-121-06.

Kohus on alusetult rahuldanud

AK tsiviilhagi ning mõistnud E. Nizovilt, S. Kotinilt ja K.N-ilt tema kasuks välja 3435 eurot. S. Kotin tunnistab tsiviilhagi summas 1334 eurot, kuid ei ole nõus hüvitama uue sõiduki soetamise maksumust. Kannatanu poolt näidatud hinnapakkumine on

ülepaisutatud. Süüdistatav esitab koos apellatsiooniga kaks sõiduauto Mercedes

-Benz 300 müügikuulutust lle müügihinnad on tunduvalt väiksemad kui kannatanu poolt taotletud summa. , mi

Lisaks sellele on kannatanu oma sõiduauto romulasse 300 euro eest maha müünud, kuid ARKI registrist on sõiduauto siiani maha võtmata.

5.4 K.N vaidlustab kohtuotsuse samuti kannatanu

AK kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. Ka K.N-i hinnangul on kannatanu nõue ülepaisutatud ja mitte tõepärane.

5.5 K.N-i kaitsja M. Borunova taotleb kohtuotsuse tühistamist K.N-i karistamises 1

aasta 6 kuu vangistusega ning uue otsuse tegemist, millega mõista talle lühem vangistus.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus loetlenud põhjendatult rida asjaolusid, mida ta K.N-ile

kergema karistuse mõistmisel arvestab. Vaatamata sellele on K.N-ile

mõistetud karistus neid asjaolusid arvestades ikkagi liiga karm ning kaitsja taotleb selle kergendamist.

Kaitsja ta

5 euro osas ja uue otsuse otleb kohtuotsuse tühistamist AK kasuks välja mõistetud 343

tegemist, millega rahuldada tema hagi summas 1334 eurot. Kannatanu ei ole tõendanud, et sõiduautot ei oleks olnud võimalik taastada. Tegemist ei ole unikaalse autoga ning sellele on olemas varuosasid.

6(9)

6. Ringkonnakohtu istungil apellandid E. Nizov ja S. Kotin ning K.N-i kaitsja M. Borunova

toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. A. Morgonov toetas kaitsja apellatsiooni tsiviilhagi osas, karistuse osas ei soovinud ta kohtuotsust vaidlustada.

Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid . Prokuröri hinnangul on rahuldamata maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud

ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

7.1 S. Kotin esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule -Benz 300 kaks sõiduauto Mercedes müügikuulutust, tõestamaks kannatanu tsiviilhagi põhjendamatust. AK

Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri

taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata

lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium 29. novembri 2010. a otsuses nr 3-1-1-79-

10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, so asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus

kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada

täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul

täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need

puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91- -1-1-2-10). 07 ja 1. märtsi 2010. a otsus nr 3

Kuna apellatsioonile lisatud

sõiduauto müügikuulutused ei viita kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele maakohtus ning sellele asjaolule ei viidata ka apellatsioonis, siis jätab kohtukolleegium müügikuulutused tähelepanuta.

7.2 E. Nizov ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Mägi ning K.N-i kaitsja vandeadvokaat M. Borunova taotlesid

süüdistatavatele kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav E. Nizov taotleb jätta

talle mõi vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Tema kaitsja taotleb lühendada stetud

mõistetud karistuse määra või jätta see tingimuslikult täitmisele pööramata. K.N-i kaitsja taotles vangistuse tähtaja lühendamist.

Kohtukolleegium , et kohtu märgib praktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus

muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS § s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – - kohus

arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

7(9)

Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS § s 56. Prokuröri arvamust see - loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-70-01 ja

3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega

kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust E. Nizovi kaitsja apellatsiooni väide, et prokurör taotles maakoht

us E. Nizovile osades episoodides kergema karistuse mõistmist.

E. Nizovit on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud erineva pikkusega vanglakaristused. Viimati vabanes ta vangistuse kandmiselt 25. juulil 2013. Vaatamata sellele ei ole varasemad karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkas juba paari kuu pärast varguste

toimepanemist. vargusepisoode on palju, need on toime E. Nizovi süü suurus ei ole väike, sest pandud lühi ja varastatud esemete väärtus oli arvestatavalt suur. Tegemist kese ajavahemiku jooksul ei olnud juhuslike kuriteoepisoodiga, vaid vargused olid ette planeeritud. Kuna varasemad karistused ei ole E. Nizovi käitumisele mõju avaldanud, siis leidis maakohus põhjendatult, et talle tuleb mõista karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmist määra. Puhtsüdamlikku kahetsust on kohus karistust kergendava as E. Nizov on jaoluna juba arvesse võtnud. töövõimetu juba aastaid. Vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu temal toime panemast vargusi. Kuna E. Nizov peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 26. juunil 2014. a ja ei ole pärast seda enam vabaduses viibinud, siis on kohus arvestanud karistuse kandmise aja -66). algust põhjendatult tema kinnipidamisest (8. kd tl 65

Kuna E. Nizov on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse tähtaega lühendada ega jätta talle

mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.

K.N-i on samuti varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega. Vaatamata sellele hakkas ka tema juba kolme kuu möödudes pärast viimase vangistuse kandmiselt

vabanemist toime panema uusi kuritegusid. Kohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kaks kuritegu jäid katse

staadiumi, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni. Seetõttu varaline kahju neis

episoodides puudub. Samas on tekitatud aga arvestatav kahju kannatanu - AK le, kelle sõiduauto varguse toimepanemise tulemusena taastamiskõlbmatuks muudeti. Kohtukolleegium on seisukohal,

et K.N-ile mõistetud vangistus 1 aastaks 6 kuuks, mida vähendati ühe kolmandiku võrra,

vastab süüdistatava süü suurusele ning tema isikule, mistõttu selle tähtaja lühendamiseks puudub alus.

7.3 S. Kotin väidab oma apellatsioonis, et tema sõiduautost leitud narkootiline aine oli omandatud

tema enda tarbeks. Kuna ta on pikaajaline narkomaan, siis vajab ta narkojoobe saavutamiseks suuremat doosi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt rõhutanud, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta

seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule (näiteks 16. juuni 2010. a otsus nr 3-1-1-23-10).

8(9)

Kuna narkootilise aine suure koguse tuvastamisel lähtutakse keskmisele isikule narkootilise joobe tekitamiseks vajaliku narkootilise aine kogusest, siis ei oma tähtsust S. Kotini apellatsiooni väide, et ta on pikaajaline narkomaan ja vajab narkootilise joobe tekitamiseks suuremat kogust narkootilist ainet kui avaline inimene. nö t

Eeltoodut arvesse võttes on S. Kotin kohtukolleegiumi hinnangul tunnistatud põhjendatult süüdi ja karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

7.4 K.N ja tema kaitsja ning S. Kotin leiavad oma apellatsioonides, et kannatanu

AK tsiviilhagi on põhjendamatult suur ning sõiduautot oleks olnud võimalik taastada.

Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist, kus vaadeldi mh sõiduautot Mercedes Benz, nähtub, et auto on - täiesti laastatud ja sõidukõlbmatu. Puudu on kapott, juhiuks, tuled, tagumised rattad (II kd tl 47-68).

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades sõiduki olukorda, on asja parandamine

võrreldes selle väärtusega ebamõistlikult kulukas. Samaväärse auto maksumuse tõendamiseks on AK - e maksumusega 4900 eurot (II kd tl esitanud auto24.ee sõiduauto Mercedes Benz müügikuulutus 88).

Apelleeritud kohtuotsuse leheküljel 39 on maakohus tsiviilhagi küsimusel põhjalikult peatunud AK

ning oma seisukohti põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub nendega täielikult ega pea neid vajalikuks korrata.

7.5 E. Nizov taotleb võimaldada tal alustada menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist.

Asjaolu, et E. Nizov viibib vanglas, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul aluseks temalt välja

mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja muutmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on

kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus

võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning

oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral

vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust

töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et

süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski

õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012. a otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1-109-13).

Seega on E. Nizovil võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et E. Nizovilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

9(9)

Lähtudes KrMS § st 423 ja § 417 lg antakse väljamõistetud kohtukulude vabatahtlikuks - -st 2 hüvitamiseks süüdistatavale aega üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui süüdistatav ei ole

selle tähtaja jooksul kohtukulusid hüvitanud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri sundtäitmise korraldamiseks kohtutäiturile. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist sätestava KrMS 18. peatüki 3. jaos ei nähta otsesõnu ette võimalust, et kohus saaks kohtuotsuse tegemisel määrata kohtukulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks ühest kuust pikemat tähtaega. Sellist võimalust ei tulene otsesõnu ka

KrMS § st 3, milles sätestatakse kohtu pädevus võimaldada hüvitada kohtukulusid ositi. 180 lg- Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 20. veebruari 2012. a otsuses nr 3-1-1-2-12 ja 9. detsembri 2013. a otsuses nr 3-1-1-109- -st 13 asunud seisukohale, et lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 on siiski kohus ka kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Käesolevas kriminaalasjas on maakohus kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb

tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku

täitmise üldist ühekuulist tähtaega. Seega on maakohus juba pikendanud menetluskulude tasumise üldist tähtaega. Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud, sest süüdistatav vaidlustas selle apellatsiooni korras.

8. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsja tasu väljamaksmise tele taotluse apellatsioonimenetluse E. Nizovi kaitsjale vandeadvokaat s ja määras L. Viilile välja maksta

120 eurot, S. Kotini kaitsjale vandeadvokaat E. Tibarile 96 eurot ja K.N-i kaitsjale vandeadvokaat M. Borunovale 120 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid E. Nizov ja tema kaitsja K. Mägi, K.N ja tema kaitsja M. Borunova ning S. Kotin.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend lle isiku kanda, kellel (maakohtu otsus jäetakse muutmata), jäävad menetluskulud se need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse E. Nizovi, S. Kotini ja K.N-i suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p jätab kohtukolleegium -st 1 Harju Maakohtu . 27 novembri 2014 kohtuotsuse muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja Pavel Gontšarov /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/