4-15-1195/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1195 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi E.M-i kaebus PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 07.02.2015 kiirmenetluse otsusele 10220142501059 Menetlusalune isik E.M, isikukood XXX, elukoht XXX Väärtegu LS § 239 lg 1 p 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu liiklusseaduse § 239 lg 1 p1 alusel rahatrahv 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68,00 eurot Kaebuse esitaja taotlus

Lõpetada väärteomenetlus V™S § 30 lg 1 p 1 alusel või vähendada trahvi suurust

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas:

1) PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 07.02.2015 kiirmenetluse otsus

10220142501059 tühistada karistuse kandmise viisi osas ning selles osas uus otsus.

2) KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 68,00 eurot tasuda 4 (nelja) kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 17,00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 07.02.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Liivalaia 4-15-1195

kohtumajale seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul.

1. Asjaolud ja menetluse käik 07.02.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Veronika Jänes kiirmenetluse otsuse nr 10220142501059 selle kohta, et 07.02.2015 kell 13:57 juhtis E.M Tallinnas Pallasti 16 juures mootorsõidukit Honda (rm

XXX) ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Nimetatuga rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid. LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati isikule karistuseks rahatrahv 17 trahviühikut so 68 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes lõpetada väärteomenetluse V™S § 30 lg 1 p 1

alusel või vähendada määratud rahatrahvi. Kaebuse esitaja leiab, et karistuseks määratud

rahatrahv on liiga suur, kuna peale sõidu alustamist kinnitas ta koheselt turvavöö, oma käitumisega kellelegi ohtu ei põhjustanud, varasemad karistused puuduvad ning ta kahetseb tehtut. Esmakordsel rikkumisel ei ole vajalik koheselt rahatrahvi määramine. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku seisukoha. Menetlusalune isik rikkus

kohustust kinnitada sõidu ajal nõuetekohaselt turvavöö. Kohtuväline menetleja ei nõustu

menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlustel. Menetlejal on reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus. Seega süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi

ja menetluse läbiviimist eeldada. Turvavöö kasutamine on üks tähtsamaid liiklusohutust

tagavaid reegleid. Isikule on määratud karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks rahatrahvi ositi tasumist 4 kuu jooksul. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). ab ovo

LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Tunnistaja Roman Tkatšenko ütluste kohaselt olles 07.02.2015 tööl, kella 13:57 ajal märkas

Pallasti 16 vastas sõidukit Honda (rm XXX), mille juht ei olnud kinnitatud turvavööga. Sõidukijuht, keskealine meesterahvas, hakkas sõidu ajal turvavööd kinnitama ning jõudes välja

Majaka tänavale, lisas kiirust. Sõiduk peatati Lasnamäe 6 vastas, juhiks osutus E.M.

Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuses andnud ütlused, mille kohaselt ei jõudnud ta koheselt turvavööd kinnitada. Kinnitas turvavöö sõidu pealt. Kahetseb.

LS § 33 lg 1 p 6 kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad

kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud.

LS § 239 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 239 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kohus hindab isiku süüd keskmiseks. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.M-i ei ole karistusregistrisse

kantud. Arvestades varasemate karistuste puudumist, ei ole põhjust arvata, et isik ei alluks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kohtuvälise menetleja määratud karistus, milline ületab mõnevõrra sanktsiooni alumist

neljandikku, vastab süü suurusele, arvestab karistust kergendavaid asjaolusid ning täidab karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid.

Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes tuleks väärteomenetlus lõpetada V™S § 30 või kohaldada hoiatamismenetlust.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteomenetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriumid on tuletatavad KrMS § 202. Menetluse võib lõpetada juhul kui isiku süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

V™S § 53 lg 1 kohaselt vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga. Selliste väärtegude menetlemist nõuab

avalik menetlushuvi. Juhtide suunamine turvavarustuse kasutamisele on liiklusohutuste

tõstmisel üks prioriteetsetest valdkondadest. Turvavarustuse kasutamata jätmine võib

liiklusõnnetuse toimumise korral juba väiksese kiiruse puhul põhjustada arvestatavaid tervisekahjustusi.

Kaebuse kohaselt puudub menetlusalusel isikul pikemat aega sissetulek, kuna talle kuuluval firmal tegevus puudub. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses nõustunud rahatrahvi ositi tasumisega.

KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Eeltoodust johtuvalt kohus tühistab PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

07.02.2015 kiirmenetluse otsuse 10220142501059 karistuse kandmise viisi osas ning teeb selles osas uue otsuse. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb rahatrahv summas 68,00 eurot tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 17,00 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik