Legislator Case Law & Legislation
3-15-167/10 AI generated

3-15-167/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-167/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated
3-15-167/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS «3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.»

Keywords

AI generated
availability of medical care victim lacks legal standing hardship clause refusal under eea agreement asylum application from angola extension of visiting rights

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-167 Määruse kuupäev 11. märts 2015 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Kohtumäärus toimetada kätte kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 19.01.2015 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes selle eest, et ta oli sunnitud Tallinna Vanglas viibima 01.03.2009-03.11.2010 ebainimlikes kinnipidamistingimustes.

2. Tallinna Halduskohus andis XXX kaebuse 27.01.2015 määrusega vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 26.02.2015.

Kohtu seisukoht

3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

XXX on esitanud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebuse Tallinna Vangla vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt aga vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

2 Kaebusest ja Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt XXX küll esitas enne halduskohtu poole pöördumist kahjunõude Tallinna Vanglale, ent tema kahjunõue seonduvalt perioodil 01.03.2009-03.11.2010 ebainimlikes vangistustingimustes hoidmisega tagastati kaebajale Tallinna Vangla 22.12.2014 vastusega nr 5-18/14/33508-4 põhjusel, et nõude esitamise tähtaeg oli möödunud (tl 23). Kohus on seisukohal, et sellest tingituna ei saa käesoleval juhul VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt peab kohtueelse menetluse läbimine olema nõuetekohane. Kuna XXX esitas kahjunõude Tallinna Vanglale mittetähtaegselt, siis ei ole ta VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Seetõttu ei saa kohus ka XXX kaebust halduskohtus lubatavaks lugeda.

4. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla õiguspäraselt asunud seisukohale, et XXX kahju hüvitamise taotlus oli esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kohus märgib, et käesoleval juhul pidi XXX olema teadlik väidetavast mittevaralise kahju olemasolust kõige hiljemalt peale tema kinnipidamise lõppemist väidetavates ebainimlikes tingimustes, s.o antud juhul alates 03.11.2010, kui kaebaja paigutati karistuse edasiseks kandmiseks Tallinna Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Kaebajale pidi sel ajal olema teada ka kahju tekitanud isik. Asjaolu, et kaebaja tutvus analoogses asjas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga 2013. aasta lõpus, ei tähenda, et kaebajale ei saanud tema väidetav õiguste rikkumine Tallinna Vanglas seal viibides olla tajutav. Seega hakkas alates 03.11.2010 kulgema ka kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg. Kuna kaebaja pöördus kahjunõudega Tallinna Vangla poole alles 04.12.2014, siis rikkus ta RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaega. Samuti on Tallinna Vangla kohtu hinnangul haldusmenetluse seaduse § 34 lg-le 3 viidates jätnud põhjendatult andmata kaebajale võimaluse kahjunõude tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

5. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel XXX tema kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik