1-15-1696/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-1696

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-1696 (15230200051) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Marlee Kruusimäe Tõlk Darja Kolodijeva Prokurör Maksim Kink Kriminaalasi

M.A süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav M.A

, isikukood XXX, XXX,

määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub (pensionär). Tõkend 22.01.2015 elukohast lahkumise keeld Kaitsja Jugans Grossmann

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. M.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus 6 kuud täitmisele pööramata tingimusel, et M.A ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.A-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.03.2015. a.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.A suhtes kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

5. M.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Menetluskuludest, millised koosnevad

2

- KrMS § 175 lg 1 p 4 aluse kaitsetasu 72,00 eurot.

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot.

välja mõista M.A-lt KrMS § 180 lg 1 alusel 180, 00 eurot. 7.

Menetluskulud summas 477 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 8. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 180 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 15 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus M.A tahtlikult 11.12.2014 kella 22.01 ajal juhtis Tallinnas Mustamäe teel 132 maja juures mootorsõidukit Audi 80 Avant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (M.A ühes grammis veres oli 2,97 milligrammi alkoholi laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 2,91 mg/g).

Seega M.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kink, süüdistatav M.A ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud kokkuleppe.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör tunnistada süüdi M.A KarS §

424 järgi ning karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 73 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.A ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist viieks kuuks.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.A kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus

sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Asjas on teostatud 11.12.2014 Wismari Haigla ASis M.A vereproovi võtmine

kogumaksumusega 24,00 eurot ja 16.12.2014 teostati EKEI-s M.A võetud vereproovi uuring kogumaksumusega 14,00 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

31.01.2015 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse kohaselt hüvitab

kriminaalmenetluse kulud M.A . Eeltoodust johtuvalt on seoses joobe

tuvastamisega tekkinud kulu hüvitamise otsustus juba tehtud kohtueelses menetluses uurimisasutuse määrusega. Seega kohus ei saa teha teistkordset otsustust seoses eelnimetatud kulu hüvitamisega.

Kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud:

- KrMS § 175 lg 1 p 4 aluse kaitsetasu 72,00 eurot.

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Kohus asub seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. M.A

sissetulek on tema pension 260 eurot kuus. Eluasemekulud on ligikaudu 100 eurot kuus.

Kuivõrd tegemist on pensionäriga, ei saa eeldada tema tööle asumist ning sissetulekute

suurenemist. Eluasemekulude tasumise järgselt jääb süüdistavale elamiskuludeks 40 eurot nädalas. Tegemist on olukorraga, kus menetluskulude täies ulatuses hüvitamine käib ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Eeltoodu alusel välja mõista M.A-lt KrMS § 180 lg 1

4

alusel menetluskuludena 180, 00 eurot. Menetluskulud summas 477 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

M.A taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et

menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt

võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.

Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 180,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 15,00 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

( )

Ingrid Kullerkann kohtunik